1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865. aastal. Eestimaal vabastati 1816. aastal talupojad pärisorjusest, Kuramaal tehti seda 1817. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll vabaks, kuid maa kuulus endiselt mõisnikule, seega pidid nad ikka mõisnike heaks tööd tegema. Teokoormised kohati sageli isegi kasvasid. Talupoegade vabastamisega anti neile ka perekonna- ehk priinimed. Mõningates piirkondades läks nimepanek visalt, aastal 1836 anti ka kõigile perekonnanimeta talupoegadele sundkorras priinimed. Aastal 1825 tuli Venemaal võimule Nikolai I. 1832. aastal võeti vastu uus luteri kiriku seadus. Lõppes luteri kiriku iseseisvus Eestis, see allutati ülevenemaalise luteri kiriku alla. 1840. aastatel tabas eestlasi näljahäda, hakkasid levima jutud, et Venemaal antavat talupoegadele tasuta maad
seadus 1802-1804 · Õigus talu kasutusõigust pärandada · Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid Pärisorjuse · Luuakse vallaomavalitsus kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule seadus · Talupoeg vastutas ise enda eest · Magasiait(varuvili) 19 saj keskpaiga · Talupoegadele priinimed seadus 1849-1856 · Raharent · Võimalus talu päriseks osta · Mõisamoonakad(palgatöölised) Pärisorjuse kaotamise põhjused: Majanduslikud: senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu, mõisnike tarbimisvajaduste suuremine Poliitilised: Aleksander I soovis talupoegade olukorra kergendamisel oma mainet eurooplaste silmis tõsta
1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1849 Liivimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine.
koormised ja maksud oleks mõisa heaks täidetud. Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vabastamine toimus ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Mina ning ka teised talupojad peame nüüd maad rentima niinimetatud vaba kokkuleppe alusel ning selle eest tasuma teotööga. Vabastatud talupoegadele anti selletõttu ka perekonna nimed ehk priinimed. Talupojad ei saanud küll oma tahtmisi täies ulatuses. On, mille poole edaspidi püüelda.
koosnev vägi (1807) Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks. · Normeeritud koormised asendati rendilepingutega · Pandi perekonnanimed e. Priinimed Priiuse esimesed aastakümned Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa. Vallakogukond-talurahvaomavalitsus Vallakohtud- koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane. Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks Magasivilja varumine-hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne.
ülemvõimu kogu Eestis. · 1721.a.- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. · 1739.a.-Anton Thor Helle toimetatuna ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. · 1765.a.-Kindralkuberner Browne'i patent.Koolide rajamine Liivimaal. · 1783.a.- asehalduskorra kehtestamine Katharina II poolt. · 1802,1804.a.- talud päritavaks ja koormised õiglaseks. · 1816,1819.a.- talupoeg vabaks,priinimed,koormiste tõus. · 1849,1856.a.- teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine ja võimalus talu päriseks osta. · 1863.a.-õigus liikuda Vene impeeriumi piires. · 1866.a.-Vallaseadus(kaob mõisniku võim vallakogukonna üle)
talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas. Nimi Ettevõtmised Vaated
Loodi koolivõrk, talupoegade lapsed hakkasid koolis käima ja said alghariduse. Kuningas Gustav II Adolf asutas aastal 1632 Eestisse Tartu linna esimese ülikooli - Academia Gustaviana. Esimestel aastakümnetel õppisid seal aga põhiliselt sakslased, rootslased ja soomlased. Eestlastes püsis alati teadmine, et maa oli kunagi olnud nende oma. Puhkes mitmeid vastuhakke ning aastail 1816-1819 kaotati pärisorjus ning talupoegadele anti priinimed. 19.sajandi keskel võisid talupojad hakata oma talusid päriseks ostma. Oli alanud rahvuslik ärkamisaeg. Talupoegade lastel avanes võimalus omandada kõrgharidust, esimesteks ülikooliharidusega eestlasteks olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, kes lõid hiljem eepose ,,Kalevipoeg". 1917.aastal andis Vene revolutsioon Eestile võimaluse kuulutada välja iseseisvus, järgmise aasta algul loodi Eesti Vabariik. Järgmised 20 aastat said eestlased rõõmu tunda vabadusest ja
väljaminekud suurenesid. Pärisorjuslik mõisamajandus ei tasunud ennast ära. Mõisnikele tugevnes ühiskondlik surve. 1801 sai venemaa keisriks Aleksander I. Ta ostsustas korraldada reforme balti provintsides. 1.1082/04-talurahva reformid.(õigus vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, ning et talu ei tohi ära võtta ja et seda saab pärandada.) 2.1816/19 nende seadustega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks st. talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala
1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721
nimede fikseerimise kord. Vastav reeglistik töötati välja ning 26. oktoobril 1834 ilmus sellekohane Eestimaa kuberneri poolt välja antud plakat. Tuli koostada uus nimestik hiljemalt esimeseks maiks, mis sisaldaks perekonnanime, järelvalve jäeti mõisavalitsustele. Paljudes mõisates on nimed ilmselt mõisniku või teda asendava ametiisiku poolt rutuga määratud. Torkab silma tervete nimesüsteemide olemasolu. Priinimede liigitus ennistähenduse järgi 1. Kohanimelähtesed priinimed. Munk, Linnamägi, Anijärv, Paenurme, Eomõisa, Narva, Jurjev, Lübek, Petlem, Muhu, Karjala jne. 2. Isikunimelähtesed priinimed. Adamson, Berendsen, Madisson, Peterson, Pärtelpoeg, Jüriado, Sillamik, Jurkatam, Metsamärt, Alajaan jne. 3. Loodussõnavara perekonnanimede allikana. Allikas, Järv, Kallas, Jõhvikas, Katai, Pihlakas, Karu, Naarits, Koger, Säär, Süda, Keel, Pägapart, Varblane, Ahven, Liblikas jne. 4. Ametite, elukutsete nimetused priinimede allikana.
Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad),
vahetada ei tohtinud, ise enda eest vastutavad ja teoorjus säilis. 4. Vallakogukond omavalitsus, mille ülesandeks oli teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, valla piirkonnas tegemist vajavad tööd, teetegemine, nekrutite toetamine. 5. Vallakohus kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863
teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk. · 1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang 1) Eesti- ja Liivimaa talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus. 2) Maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida. 3) Talupoegade liikumisvabadust piirati, nad ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu. · Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond.
- Teokoormiste normeermine (vastavusse talu kandevõimega) - Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine - Kodukariõigus 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati) - Vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) - Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal · Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle · Perekonnanimede panek (priinimed) · Maa mõisniku ainuomand rentimine, koormiste asemel olid rendilepingud, kus mõisnik määrab ise rendi, seega 1802/1804 aastatel teokoormiste normeering kaob · Liikumisvabaduse piiramine III 1849 Liivimaal/1856 Eestimaal · Talude päriseksostmise kehtestamine · Talurahvas vabanes tööst mõisapõllul (raharent) · Renditalude kruntiajamine ühendamine, piiride määramine · Palgatööliste ehk mõisamoonakate kujunemine
taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus
rahvuselt valgevenelane, kuid oli endale Eestis töötades ilusa uue nime leidnud(Must 2000: 81). 3. Nimede muutmine ja muutumine Veel enne kui talupojad oma uute nimedega harjuda jõudsid, hakkas nende muutmine ja muutumine. Vastavalt tolleaegsele seadusele oli ametlikult perekonnanime muutmine küllaltki keeruline ja kulukas ettevõtmine ja kuulus vastavalt Vene riigi seadustele keisri pädevusse(Must 2000 57,58). Kuid mitteametlikult muutusid vastselt saadud priinimed mitmetel põhjustel. Kuna tol ajal mindi vanalt kirjaviisilt üle uuele ja enamasti olid nimede üleskirjutajateks sakslased, siis tekitas nimede kirjapilt mõningaid probleeme. Arvukalt esines uute ja vanade nimekujude samaaegset kasutamist sama suguvõsa eri harudes. Keeruline oli olukord ka täpitähtede, eriti aga "õ" tähega. Nimi Nõmm võis esineda kujul Namm, Nemm, Nimm, Noemm, Nömm, lisaks veel variandid ühe "m"-ga(Kurro,Kurro 1999).
magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid), nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed korras hoidma, pidi hoolisema nekrutiandmise eest sõjaväkke, hiljem tuli võimalus end ka sõjaväest vabaks osta. Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM 1820ndatel ja LM 1830ndatel. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad. Tekkis terve hulk nn üleliigseid inimesi. Kuna 1840ndad aastad olid kehvade ilmastikuoludega, mis tõid kaasa
märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis
Uus talurahvaseadus kinnitati Aleksander esimese poolt Eestimaal/Liivimaal 1816/1819. Sellega kuulutati talurahvas pärisorjusest vabaks. Maa jäi aga mõisnikule, mida tuli rentida. Koormised asendati rendilepingutega, talurahva elus ei muutunud oluliselt midagi. Nad olid küll isiklikult vabad, ent polnud palju võimalusi seda kasutada. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Kuna nimed andsid mõisnikud ise, levisid Eestis saksapärased perenimed ehk priinimed. EESTI VABARIIGI AEG Iseseisvuse väljakuulutamine 1917a. Veebruarirevolutsiooniga Venemaal loobus tsaar Nikolai II troonist ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes üritas asuda demokraatlike reformide teele. Selles vaimus avaldati märtsi lõpus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eesti sai autonoomia Vene riigi koosseisus. Sellele järgnenud aasta jooksul kujunesid Eestis välja oma erakonnad
Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse. Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg. Vennastekogudused. Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud. 1857 oli neid u 83 000 1832 1850 ndatelõpul hakkas langus. 19saj lõpuks olisee liikumine läinud täielikult luteri kiriku kontrolli alla. Riigimõisad. Kuidas reguleeriti agraarsuhteid riigile kuulunud mõisates. liivimaal elas 75 % eramõisates. Eestimaal 98 % eramõisates. 1819 1886 Riigimõis ei näinud majanduslikult erinev välja kui eramõis.
kodukari õigus kaotati täielikult alles 1865.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817, Liivimaal 1819.a. Tp ei olnud enam mõisnike omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maa jäi siiski mõisnike ainuomandiks. Tp pidi seda mõisnikult vaba kokkulepe alusel rentima ja tasuma selle eest teotööga e. teorendiga. Tp liikumisvõimalus oli endiselt piiratud. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed e. priinimed. 1849 Liivimaal ja 1859 Eestimaal toimus üleminek teotöölt raharendile ning talupoegadele talude päriseks müümine.Eestlasest sai taluperemees ning mõisas hakkasid tööle palgatöölised e. mõisamoonakad. Pilet nr 3 ; ( 2) Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu, sest Venemaa enda kultuur oli halvemas seiskorras kui Baltikumi oma. Seevastu tihenesid sidemed Saksamaaga. Kuna Tartu Ülikool oli terve 18
* Nekturid- algaja sõdur Aadlimatrikke- Tõestati ära oma seisus Hääber- kallis elamu Valgustusajastus- Hariduse tähtsus suurenes, Räägiti palju orjusevastastest ideedest, Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks, Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga, Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis Pearahamaks- Riigimaks Pietism- Oli saksa protesttantsimi vabadusliikumine 17-19 saj. Priinimed- perekonnanimede panek 4. * Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile, Suured tellimused Peterburi ja vene armee varustamiseks(toit, viin) * Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid * Transiitkaubandus kuivas kokku, Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud * 1802 * Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama., Mõisniku kulutused ja
) Aleksander I: Venemaa keiser. "Iggaüks..." 1802: Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 1804 talurahvaseadused: aga Liivimaal ja lisandus teokoormiste normeerimine. Vallakohus: Loodi nii Eesti- kui Liivimaal. Kohtumeesteks olid talupojad ise. Esimene samm talurahva omavalitsuse loomiseks. 1816 talurahvaseadus: Pärisorjusest priiks kuulutamine (linna elama või teise kubermangu loata minna ei võinud.) Maa mõisniku omand. Rendilepingud (e. teokohustus) Perekonnanimede panek (Priinimed) 1819 talurahvaseadus: Sama, mis ülemine, aga Liivimaal. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud: Loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820. aastatel hakati vallakohtuid nimetama kogukonnakohtuteks.
Elisto, Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimusi. -- Eesti Keel, nr 6, lk 182188. Erelt jt 1993 = Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn. Erelt, Tiiu 1994. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 367370. Henno, Kairit 1999. Miks on vaja isikunimeseadust. -- Õiguskeel, nr 3, lk 8 14. Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Henno, Kairit 2002. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 19181940. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3342. Hurt, Jakob 1864. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. Tartus. Jakobson, Carl Robert 1868. Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat. Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade ja kuluga trükkitud. Tartus. Kask, Arnold 1974. J
annaabi.ee 
