(1) Arvutiklassi projekt kooskõlastatakse kooli projekti koosseisus või eraldi ja võetakse kasutusele «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 12 lõikes 3 sätestatud korras. (2) Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°90°. (3) Arvuti avaliku kasutamise ruumi projekteerimise, kapitaalremondi ja arvuti avalikuks kasutamiseks ruumide kohandamise projektid kooskõlastatakse vastavalt seadusele. §3. Mõisted Määruses kasutatavad mõisted on preambulis viidatud seaduste tähenduses, täiendavalt on selle määruse tähenduses: 1) arvuti andmetöötlusseadme komplekt, mis koosneb arvutist (protsessor) ja lisaseadmetest (kuvar, klaviatuur, hiir jm); 2) kuvar ekraaniga seade teksti, sümbolite, piltide, graafika ja muu teabe esitamiseks; 3) arvutiklass klass, kus õpitakse tundma arvuti kasutamise võimalusi ja õpitakse arvuti abil;
märgitud ka ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas" §-s 27. Kõike eelnevat arvesse võttes, jään seisukohale, et SHKS reguleerimisala ei ole EL õiguses käsitletud, puudub otsene seos nii esmase kui ja teisese õigusega. Saame väita, et antud õigustloov akt ei ole vastuolus EL õigusega, seega ta vastab EL õigusele. Kuigi SHKS ei ole otseselt EL õiguse poolt mõjutatud, lähtub õigustloov akt siiski rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse järgmist: ,,[---] võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama 5 Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 75. 6 Eerola, R. jt. loc. cit. 7 Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed. Arvutivõrgus: https://www
oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi loomist, mis oleks rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis pea tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse preambulis sõnastatud riigi põhieesmärk oli ja jääb ülimaks õigusloomekäsuks. Praegune Eesti õigussüsteem ei ole tekitatud iseenese tarkusest, aga ka mitte mõne riigi seadusi kopeerides. Eeskujuks on võetud mitmete riikide õigussüsteemid. Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Põhiseadus lõi uue aluse eelkõige avalikule õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted. Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab
Kohaliku algatusvõime ja oskuste tugevdamiseks, kohalike ja regionaalsete arengukavade ning strateegiate tähtsuse kasvatamiseks ning olulist regionaalset mõju omavate harupoliitikate tugevamaks koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad Eestis vajavad seda väga. Eestluse püsimine Euroopa Liidus Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule.
"Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine. Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule
riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
2) määruse andja; 3) akti nimetus; 4) määruse pealkiri; 5) määruse tekst; 6) allkirjastajate nimed ning ametinimetused. § 56. Määruse eelnõu pealkiri Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. § 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest. 19 § 58. Määruse eelnõu preambul (1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks. (2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, osundatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses andma seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega.
Vestfaali rahulepingut on tõlgitud lisaks käesolevas töös kasutatud inglisekeelsele tõlkele ka saksa (varaseim teadaolev tõlge 1649. aastal), prantsuse (varaseim teadaolev tõlge Johannes Heiss`i poolt 1684. aastal), hispaania (tõlkija teadmata, tõlke avaldas Joseph Antonio de Abreu y Bertodano 1750. aastal) keelde 2. Vestfaali rahu Instrumentum Pacis Osnabrugensis on tõlgitud ka 1649. aastal rootsi keelde tundmatu tõlkija poolt3. 1.5. Adressaat Vestfaali rahulepingu preambulis on välja toodud, et leping on teadmiseks kõigile, keda see huvitab ja puudutab või võib hakata puudutama ja huvitama. Eelmisest lausest võib välja lugeda, et rahuleping oli suunatud üldise rahu tagamiseks kõikidele valitsejatele ja nendele alluvatele territooriumitele, kogu maailmale. 1.6. Argumentatsioon, selle laad Vestfaali rahulepingu eesmärgiks oli lõpetada Kolmekümneaastane sõda ning kehtestada ja 1
Brüssel 27.9.2007 KOM(2007) 558 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava Õppida võib alati 1. SISSEJUHATUS Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust ,,hariduse laia kättesaadavuse ja pideva kaasajastamise abil edendada oma rahvaste teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele."1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli
struktuurina. Sama võib olla ka K-i moodustavatel K-listel aktidel (samasugune struktuur võib olla ka K-i moodustavatel eri K-i aktidel). Küllalt sageli paikneb enne K-i peatükilist jaotust selline sissejuhatav osa, mis nim preambuliks. Prambuli õiguslikule tähendusele on lähenetud kolmel erineval viisil: 1) ühed ütlevad, et preambul ei sisalda mingeid ÕN-e, vaid seal on üksens konstanteeringud või pidulikud deklaratsioonid. 2) teised ütlevad, et kõik see, mis on preambulis, kujutab endast ÕN-e. 3) sõltuvalt konkreetse preambuli sisust, võib seal olla nii konstanteeringuid, deklaratsioone kui ka ÕN-e, mida tuleb täita. (kolmas lähenemine tundub olevat paikapidav.) Nimelt võib preambulis sisalduda põhimõtteid, mis mõne teise riigi K-s on kirja pandud K-i põhitekstis (mõnes peatükis). Selles, kuhu otsustatakse mingi põhimõte kirja panna, ei tohi sõltuda selle õiguslik iseloom. Eestis PS-e preambulis ei ole
õiglase ja väärtustele orienteeritud õigusemõistmise ning seadusest tuleneva kohtupidamise kohast Eesti õigussüsteemis. Kõik see tähendab eelkõige seda, et just põhiseaduse seadusetähe taga tuleb osata näha väärtusi. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemal seisvaid väärtusmastaape ja loeb ennast nendega seotuks. Põhiseadusest arusaamisel tuleb osata väärtusmastaape konkretiseerida. Põhiseaduse enda struktuuris on väärtused domineerival kohal preambulis. Preambulis sisalduvad suure üldistusastmega väärtused mõjutavad põhiseaduse muid sätteid, kujundades selliselt põhiseaduse mõtet. Loomulikult leiame üldkehtivaid väärtusi põhiseaduse preambuli kõrval ka põhiseaduse muudest osadest. Veel enam, põhiseadusega seoses on vajalik rõhutada väärtuste regulatiivset iseloomu. Regulatiivseks (korrastavaks) teeb põhiseaduses sisalduvad väärtused asjaolu, et nad kuuluvad põhiseadusesse. On selge, et meist igaühel on
kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki- delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali- sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6 Ka Velleste ja Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda- mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 1 Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739. 2 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01
Euroopa Liiduga jahendeda võivad, ja siis võib juhtuda mida iganes. Kuna me ju kuulume ka veel NATO koosseisu, siis on meil kohus sellesse konflikti panustada. Aga eks ole ka igal medalil kaks külge ja tuleb näha kaugemale ja suuremat pilti. 4. VETERANI POLIITIKA Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 2012. aasta detsembris dokumendi ,,Poliitika Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas.", mille preambulis tsiteeritakse president Toomas Hendrik Ilvest "Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus rakse haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stresssiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole sellistes lugudes midagi." (Kaitseministeerium, 2012) Nii nagu tsitaadist väljendub, on dokumendi eesmärgiks rahvushelistes sõjalistes
optimaalne kasutamine. WTO asutamislepingu preambul laiendab neid eesmärke teenustekaubandusele, vajadusele edendada säästvat arengut ning kaitsta ja hoida keskkonda nii, et see oleks kooskõlas riikide majandusarengu erinevate tasemetega, vajadusele positiivsete jõupingutuste järele, tagamaks et arengumaad ja nende seas eelkõige vähimarenenud riigid saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kasvust. Intellektuaalomandi õiguskaitse vallas seab WTO TRIPS lepingu preambulis oma tegevuse peaeesmärkideks GATT-i intellektuaalomandi õiguse alaste põhimõtete ning rahvusvaheliste intellektuaalomandi alaste konventsioonide põhimõtete rakendamise, intellektuaalomandi kaitse seadustiku ning selle ellu viimiseks vajaminevate määruste loomise ning rahvusvaheliste kõneluste korraldamise intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud probleemide arutamiseks. 13
sätestatakse põhiseaduse muutmise kord (8 paragrahvi) 5 Eesti keele sõnaraamat 6 K. Merusk, R. Narits. Eesti konstutsiooniõigusest, Tallinn, 1998, lk32 7 H. Scheneider. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. Juridica, 1996, 9, 448 6 1.2.2. Preambula Põhiseaduse enda struktuuris on väärtused domineerival kohal preambulis. Preambulas sisalduvad suure üldistusastmega väärtused mõjutavad põhiseaduse muid sätteid, kujundades selliselt põhiseaduse mõtet. Põhiseadusega seoses on vajalik rõhutada väärtuste regulatiivset iseloomu.8 Regulatiivseks teeb põhiseaduses sisalduvad väärtused asjaolu, et nad kuuluvad põhiseadusesse. Preambula on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada
palgalistele abilistele delegeerida, neid tehakse sõltumatult ning omal vastutusel. Vabu kutseid ühendab ettevalmistusteenistuse ning kutseeksami läbimise nõue, samuti isemajandamise põhimõte. Eri õigus- kordades ja kultuurides võib mõiste sisustamisel esineda erinevusi. Eesti kehtivas õiguses on vabad elu- kutsed reguleeritud iseseisvate õigusaktidega ning neil on teatav avalik funktsioon. Euroopa advokaatidele eetikakoodeks*34 rõhutab preambulis advokaadi rolli ühiskonnas, s.o avalikkuse ees, märkides, et vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutse enda kehtestatud reeglite vastu, on oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest sõltumata.*35 Teiseks, advokaadi puhul on tegemist reguleeritud kutsealal tegutsejaga. Ka reguleeritud elukutse mõiste sisustamisel võib eri õiguskordades esineda erinevusi. Justiitsministeeriumi arengukavas 2010–2013 on
Harta kohustab Euroopa Liidu institutsioone ja asutusi käsitlema isiku küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. Õigus heale haldusele hõlmab harta järgi muuhulgas õigust pääseda ligi oma toimikule, õigust saada ärakuulatud, ametiasutuse kohustust oma otsuseid põhjendada ning õigust saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid - nagu see on väljendatud ka harta preambulis - tugineb harta muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ning põhiväärtused kehtivad ka Eestis. 16. Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.”8
Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti: Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992). Teise käsitluse järgi on kõik see, mis preambulis kirjas õigusnormid. Eesti PS-e preambulis on nii õiguslikult siduvaid norme kui ka fakti konstateeringuid ja nähtavasti ka deklaratsioone
V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus
- Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast Pouvoir constitué (see, mis §1 silmas on peetud) juba konstitueeritud rahvas (põhiseadus on juba olemas) Rahvas võib olla antud kontekstis hääleõiguslikud kodanikud või valijad. Preambulis on pouvoir constituant (juttu rahvast, kes võttis vastu põhiseaduse ehk konstitueeris riigi) §56 Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu (rahva tähendus suurem teostavad võimu kellegi kaudu) §105 (2) Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. (rahvas jällegi ainult hääleõiguslikud)
1787 USA föderaalkonstitutsioon (ei sisalda põhiõigusi) 1791 The Federal Bill of Rights (sisaldab põhiõiguste kataloogi, mis kehtib tänapäevani edasi) - Prantsusmaa (areng paralleelselt USA'ga) 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis 1791 muudeti Prantsuse konstitutsiooni osaks. Kehtib tänapäevani, põhiseaduse preambulis tunnistatud põhiseaduse osaks. - Saksamaa areng jääb 19. sajandisse Pärast Napoleoni üle võidu saavutamist, võtsid vastu põhiseaduse. I Saksi Weimar. 1849 (oluline Saksamaa ja Euroopa arengus, sümboolne, ei jõustunud kunagi) Pauluse kiriku põhiseadus ja selle põhiõiguste kataloog on mõjutanud hilisemat Euroopa põhiõiguste arengut.
Formaalne määratletus – o Välja antud pädeva haldusorgani poolt, kusjuures väljaandmisel on järgitud menetlusnõudeid (näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse järgi lihthäälte enamusega). Lisaks näiteks koalitsiooni valitsus annab määrusi konsensuse alusel (kõik ministrid peavad poolt olema). KOVi puhul häälteenamus (majoriteedipõhimõte). o HMS § 92 lg 2 1. lause – määruse preambulis peab olema viide menetlusnormile o Lisaks peab olema määrusesse märgitud selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse (HMS § 92 lg 3) o Kui tegemist on teist määrust muutva või kehtetuks tunnistava määrusega, tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja
väärtused on ideede üldistused ja printsiibid on faktide üldistused. Idee üldistuse aste ületab reeglina fakti oma ja seetõttu hõlmavad väärtused ka printsiipe. Tsiviliseeritud ühiskondades on üldtunnustatud väärtused ja printsiibid omavahel põimunud, kusjuures iseloomulik on printsiipidega reguleerimine väärtuste kontrolli all. PS olulisimad väärtused ja printsiibid on sätestatud preambulis ning 1. ja 2. peatükis, kuid NB! neid jätkub ka järgnevatesse. Printsiipide katalooge on mitmeid. Robert Alexy järgi saaksime seitse järgmist PS põhiprintsiipi: inimväärikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1), õigusriik (§ 10), demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), sotsiaalriik (§ 10) ja Eesti identiteedi ehk rahvusriigi printsiip (§ 1 lg 2).
Põhiseaduse preambul – see on põhiseaduse ideeline vundament. Kuna preambul ei ole põhiseaduse jaoks mitte ripats, lihvitudsõnastusega kaunistus, vaid kogu põhiseadust integreeriv tuumik, regulatiivne tuumik, siis muutubalus põhimõtete kategooria seda olulisemaks. Mida suurem on preambuli sätete üldistusaste, seda laiemon selle integreeriv roll ja sisuline kontroll põhiseaduse ülejäänud sätete üle. Kuid aluspõhimõtete sisu ei piirdu ainult preambulis nimetatud ideede, väärtuste ja tõeks pidamistega. See ulatub palju kaugemale, meie ajalukku, meie esivanemate kogemuste, väärtuste ja tõekspidamisteni. See asjaolu, et seadusest ei selgu aluspõhimõtete sisu, ei tohiks olla takistuseks nende sisustamisel. Aluspõhimõtted on samuti põhimõtteliselt väga kõrge üldistus tasemega mõiste. Põhiseaduse aluspõhimõtete päriskodu ongi põhiseaduse preambul.
Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed põhjustasid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks maastikukonventsiooni eelnõu väljatöötamise ettepaneku. Maastikukonventsioon püüab ühendada loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Konventsiooni preambulis rõhutatakse maastiku tähtsat rolli piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik kannab endas olulist osa Euroopa loodus- ja kultuuripärandist; maastikku kui mängulava mitmele majandussektorile. Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning põllumajanduses, metsanduses, tööstuses ja maavarade kaevandamise tehnoloogiates, samuti transpordis ja turismis toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist;
annaabi.ee 
