väiksel alal, üldiselt sajab, kas rohkem, mis on tingitud Andide mäestikust, või vähem, mis on tingitud külmast Peruu hoovusest. Eestis langeb temperatuur talvel madalamale, kui Tsiilis, selle põhjuseks on see, et Eesti asub suurematel laiuskraadidel ning ka see, et Tsiilit mõjutab rohkem ookean, mis muudab talved soojemaks. Suvel on sama soe kui Eestis, vaid Tsiili läänerannikul, mille põhjuseks on jällegi ookeani lähedus. ÕHU SAASTUMINE, ILMASTIKUKATASTROOFID Tsiili peamised õhu saastajad on autod ja erinevad tööstused, eelkõige metallurgiatööstus. Looduslikeks saasteallikaks on aga vulkaanid ja Atacama kõrb, kust satub õhku väga palju tolmu. Suurtes linnades, nt. Santiagos esineb sudu, mis on seal üsna suures probleemiks. Kuid kuna Tsiili on üsna hästi arenenud riik, minnakse seal, nagu ka paljudes teistes riikides, aina rohkem
Tallinna Reaalkool Referaat Ameerika Ühendriigid Mirjam Kundla 8.b klass Tallinn 2010 Sisukord 1.1 Maavärinad ja vulkaanipursked........................................................................................3 1.2 Ilmastikukatastroofid........................................................................................................3 2 Rahvastik..................................................................................................................................4 2.1 Rahvaarv..........................................................................................................................4 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur........................................................................
Temperatuuri erinevus tuleb peamiselt erinevast kliimavöötmest. Sademete hulk on sama, kuna mõlemad riigid on mõjutatud Atlandi ookeanist. (Eesti...2011) Õhu saastumine: Prantsusmaa majanduslik arengutase on kõrge, seega on ka probleeme õhu saastumisega. Transpordil on kõige suurem osa õhu saastamisel. Inimesed sõidavad palju autodega ja tihtipeale on peres rohkem kui üks auto. Transportida tuleb ka toodetavaid kaupu näiteks veini. Ilmastikukatastroofid: Enamik ilmastikukatastroofe on seotud kuumalainete, tormide ja tornaadodega. Näited: 14.08.2003 kuumalaine tapab 10 000 inimest. 28.02.2010 torm 40 ohvrit 4.08.2008 tornaado tapab 3 inimest. (weather disasters) VESI Riigi veevarud on piisavad. (water resources) Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega
Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6 Suuremad jõed ja järved lk 6 Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine lk 7 Üleujutused lk 7 Pinnaveekogude vee kasutus lk 7 Veekogude puhtus lk 7 Laevatatavad siseveekogud lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8
. . . . . . . . . . . . . . lk 6 6.1. Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7 6.2. Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7. Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7.1. Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 7.2. Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 8. Veevarud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 8 8.1. Jõed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8, 9 8.2. Järved. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 9 9. Loodusnähtus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Suurtest elektroonika firmadest näiteks Compaq Computer Corp. Ja Texas Instrumesnts Inc. Huviväärsustes on Texases 280 muuseumi ja ajaloo mälestust. Huvitavamad ajaloolised mälestusmärgid Texas White House ,San Antonia San Jose Mission ja Johnson City lähedal asuv president Lyndon Jonhsoni lapsepõlvekodu.Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks
laial alal(laius kraadide po o le s t) Õhu saastus · Suurele ning kõrge rahvaarvuga riigi kohta on omane ka kõrgem õhusaastatus. · Austus looduse vastu on jaapanlaste loomuses sügavalt juurdunud ning tänu sellele on kaua vastu seistud paljudele saastavatele tegudele. · Näiteks on õnnestunud 20 aasta jooksul takistada Tokyo Narita lennujaama laiendamist . · Samuti on vikerkaared J aapanis harv nähtus. Ilmastikukatastroofid · 1923. aas tal hävine s 7,9-pallis e s maavärinas pe aae g u täie likult pe alinn To kyo , kus purune s 576 262 maja ja hukkus 143 000 inime s t. · 1995. aas tal tabas s ama s aatus Ko be linna, kus purune s 488 222 maja ja hukkus 6427 inime s t. · Kuna Jaapan as ub Vaiks e l o o ke anil s ündivate tro o pilis te to rmide taifuunide te e l, s iis hilis s uve l ja varas üg is e l Jaapanit tabavad taifuunid põ hjus tavad üle ujutus i ja maalihke id
(56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Keskmine temperatuur suvel: Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C Keskmine temperatuur talvel: Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C Sademete langemise hulk: Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm 5 Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,
http://www.climatediagrams.com/europe/estonia/tallinn.htm 18. Iseloomusta riigi majandustaset arvestades õhu saastumise probleeme. Tööstuslinnades ja vabrikutes rakendatakse uusi filtreid ja meetodeid et vähendada saasteainete atmosfääri sattumist. Mõeldakse palju selle peale et vähem saastada õhku. Kõrgelt arenenud tehnoloogia. Suurlinnades valitseb sudu mis kahjustab inimeste tervist "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein 19. Suuremad ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas
8 METSATULEKAHJUD Portugalil on suur metsaala. Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi. ILMASTIKUKATASTROOFID Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris sõiduteed ja mitu peamist maanteed. Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954.
kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. · Keskime temperatuur suvel : Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C · Keskmine temperatuur talvel : Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C · Sademete langemise hulk : Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Kasutatud materjal · Geograafia õpik ja TV ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile" · Vikipeedia, vabaentsüklopeedia · wiki.zzz.ee Viited · http://et.wikipedia.org/wiki/USA · http://wiki.zzz.ee/index.php/USA_majandus
Põhjaosa 8...16 °C 0...-32 °C Lõunaosa 16...24 °C 0...-8 °C Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm. Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,
annaabi.ee 
