Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsuse revolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
absolutism, kuningavõim, valgustus, parlamentarism, revolutsioon, rahulolematus, kuningavõimuga, maksud, seisuslik, euroopale, mässud, kukutati, feodaalkord, vallutamine, monarhiaks, hukkamine, riigipööre, renessanss, humanism, kaubad, araablaste, kullajanu, kodanlus, tundis, müüdid, mindi, otsima, massiline, rõuged, süüfilis, maailmapiltKoostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.)
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad
impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida- Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16. sajandil Türgi kaudu. Tubakas levis meremeeste kaudu juba 16. sajandil. Paari järgneva sajandi vältel võistles tubakaga populaarsuselt nuusktubakas. Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471
Linnastumine tõi kaasa ka kultuuri arengu. Inimesed said võimaluse käia teatrit vaatamas. Samas tingimused linnas elades olid halvad: puudus korralik kanalisatsioonisüsteem, väljaheited visati akendest alla ning see kõik voolas äärelinna poole. 2) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid; - kuskilt kaartidelt otsi 3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale; 4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule; 5) näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; 6) tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal; 7) · Renessanss tuleneb prantsuse keelsest sõnast renaissance e. Taassünd. See oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
riigi jagunemise kaheks 2) rooma sõjaväes lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasterändamine- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5)Linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. Vasalliteet ehk üks isik andis end võimsama isiku kaitse alla Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid 2seisus aadlikud- sõdisid 3seisus talupojad ja linnakodanikud- töötasid Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis, annetused, sakramendid, kiriku ametikohtade müük,
4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks
Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha. Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate maadeavastajate tegevus. Meresõitjaid heidutasid mitmed legendid mis tänapäeval tunduvad koomilised, nt arvati et ekaatori ääres
latifundumid suured maavaldused) 2) Rooma sõjaväe barbariseerumine tihti lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) Suur rahvasterändamine 4.¬5. saj germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) Orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5) Linnade rollii vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine, kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) Seisuslik kord (vaimulikud palvetasid; aadlikud sõdisid; talupojad/linnakodanikud töötasid) 2) Külaühiskond enamik elanikkonnast elas maal, valdavalt kirjaoskamatud 3) Katoliiklik maailmapilt võitlus väärusulistega, usuvastastega 4) Naturaalmajandus majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud, orjade motivatsioon puudus 5) linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine- kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) vasalliteet: Senjöör Lään ehk feood Läänimees ehk vasall ehk feodaal Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism Vasalliteet- lepinguline suhe, kus vasall andis end senjööri kaitse alla 2) seisuslik kord: 1. seisus- vaimulikud (palvetasid) 2. seisus- aadlikud (sõdisid) 3. seisus- talupojad ja linnakodanikud (töötasid) 3) katolik maailmapilt- võitlus nn väärusulistega 4) külaühiskond- enamus elanikkonnast elas maal 5) naturaalmajandus 6) pärisorjus 6
Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa
vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine
...................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine................................................................................................
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad. Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused sünnipära alusel (erandiks oli mõistagi vaimulik seisus). Isa seisus, elukutse ning sotsiaalne staatus määrasid ära mitte ainult tema laste stardipositsiooni, vaid suures ulatuses kogu järgneva elukäigu. Sotsiaalse miljöö vahetamine oli väga keeruline ning sageli ka mõttetu. Seisuslikke vaheseinu õigustas Prantsuse revolutsioonini püsinud mõtteviis, mis pidas loomulikuks, et inimesed on sünnilt
· algas tööstuse areng, eriti 20. saj. algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks, · laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, · algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) 5 · jne. 3. poliitilised eeldused: · 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
