Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia.Ta kutsus kohale sõbrad ja tuttavad.Idast,läänest,põhjast ning lõunast tuli kokku inimesi. Samamoodi kutsus ka abi tema kaksikvend, kellele kuulus palju maid.Üheskoos hakkasid nad tammemäe ümber kaevama järve. Kätte oli jõudund kolmas päev, kõik olid kurnatud.Järsku hakkas maapind värisema,kõik jooksid üles mäkke
minema ja üks paks mees hakkas käratsema, et mida nad siin üldse vahivad ja siis hakkasid kõik kära tõstma ja Hr. torm sai peaaegu "närvivapustuse" ! Siis nad tegid veel palju krutskeid n: Panid Hr. Tormile vee pange ukse taha et see sisse astuks ja muid selliseid vigureid. Aga kui Frode kooli läks, tegi ta seal ka palju krutskeid nimelt viskas salati leiva vastu tahvlit, pani äratuskella kappi jms. Kuid kui ükspäev Frode koos Stinnega koju tuli (oma kallimaga), siis prantsatas Hr.Torm uksest välja ja ütles, et teda on röövitud!Nimelt tal rööviti piip ära ja teistel päevadel täidetav sulepea, püksid, pintsak ja laua peale oli jäätud kiri "Haahaa tervitusi tõukerattaga vargalt!" Siis hakkasid Stinne, Dille, Laers, Frode, ja Simme (Fode tekkinud sõbrad) asja uurima. Nad said teada, et ta elab nende maja pööningul ning see oli nende õpetaja.See oli väga põnev raamat ja ma soovitan seda
riigid ja nende valitsejad. Laenu anti kõrgete protsentidega, mistõttu templi rikkused pidevalt suurenesid. Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemise templi lõpp 356. aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratos templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Templi varemed vajusid aegamisi pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema
nii lähedalt kui kaugelt. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. . Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.. Templil oli 127 sammast . Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelate vägitegusid
ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis täielikult lõssi vajunud. Nõrdinult tõmbas Jaak lõssis tordi kilekotist välja ja tahtis seda nelja tuule poole visata. Siis märkas ta silmanurgast midagi sellist mis pani ta hetkega üle keha värisema ja tõstis kõik kehakarvad püsti. Läbi tuisu ja raagus põõsaste silmas ta
Hellenismi ajal eelistati kas hiiglaslikke või siis hoopis väikesi kujutisi. Rhodose koloss oli hiiglaslik kujutis. Minu arvates on Rhodose koloss väga võimas kuju. Mulle meeldib tema omapärasus, hiiglaslik suurus ja asend. Pronkskujul on mitmekülgne legend, mis räägib miks kuju loodi ja selle ehitusest. Väga kahju, et rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Mind ennast huvitavad maavärinad väga ja minu jaoks on väga põnev, et see just maavärina tõttu pidi kokku kukkuma. Tulevikus oleks seda huvitav uurida. Mulle on silma jäänud, et Rhodose kolossi eeskujul on loodud Vabadussammas New Yorgi sadamas. Just Heliose hiigelkuju inspireeris prantsuse skulptor Auguste Bartholdi valmistama oma tuntuimat teost. Ma olen imetlenud seda kuju filmides ja piltidel
uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efesose elanikelt 120 aastat. 2. Muuda lihtlause põimlauseks. 1. Vanaema ei teatanud oma tulekust. ...............................................................
võiks olla hoopis väike koletis olla?" küsis suur koletis õnnetult. Maaisa naeratas rahulikult ja ütles : "Tea, suur koletis, et sa oled väga eriline koletis." Seda kuuldes läksid suur koletise sinised silmad suurekes ja säravamaks. "Nimelt sina, minu kurb suur koletis, sa oled väga ainulaadne koletis.sinusuguseid suuri koletisi on maailmas väga vähe ja sa peaksid selle üle just uhkust tundma. " Seda kuulates oli suur koletis õudselt rõõmus. Ta hüppas õhku, tegi kukerpalli ja prantsatas rõõmust maha tagasi. Suure koletise silmad helkisid rõõmust aja ta tänas Maaisandat kogu südamest. Maaisandal oli rõõmus meel, et sai kedagi aidata ning ta vajus jälle sügavasse unne. Sellest päevast peale oli suur koletis alati õnnelik. Ta logeles iga päev oma järve ääres ja enam ei kiusata teada sest koletis sai lõppuks aru mis on tõesti tähtis. Nüüd mängib ta iga päev peitust oma uute sõppradega.
rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. · Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. · Halikarnassose mausoleum tekkis (um- bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg- miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud
seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat. Lõpuks on teada ka, et koloss purunes "hirmsa maavärisemise ajal". On teada, et see maavärisemine algas ühel oktoobriööl, aga kas 225. või 223. aastal e. Kr., pole veel kindel. Nendele andmetele toetudes võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303. aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste
alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34
Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid". Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks". Kolossi ehitati 12 aastat. Üsna suure tõenäosusega võib väita, et Chares alustas töid 303. Aastal e. Kr. Ja lõpetas 291. a.. e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune. See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid kaks inimpõlve. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud
Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk. Templil oli 127 sammast
Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema
elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid. · Algul oli Chares valanud ja paika pannud kolossi jalad. Seejärel valanud ülejäänud kehaosad ühendades need nendega, mis juba seisis. Kuju kasvas ja ta kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks. · Kolossi ehitati 12 aastat. · Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. · Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune. · See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid kaks inimpõlve. · Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus
hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Kolossi ehitati 12 aastat. Kuju kõrguseks arvatakse olevat olnud 37 meetrit. Rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Tuhande aasta pärast müüdi see vanarauaks ning "üks Edessa juut" viis selle oma 980 kaameli turjal ära. Pharose tuletorn Aleksandrias Nüüdseks on peaaegu kõik Aleksandria muistsed ehitised täielikult hävinud. Aleksandria õpetlaste arvukad leiutised ja avastused tundusid nende kaasaegsetele imedena. Nende kavandatud oli ka Pharose tuletorn. Arvukate madalike ja veealuste kaljude
paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas Herostratose hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Templil oli 127 sammast
Kuid ringi minnes oleks läinud liiga palju aega raisku. Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et
Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid". Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks". Kolossi ehitati 12 aastat. Üsna suure tõenäosusega võib väita, et Chares alustas töid 303. Aastal e. Kr. Ja lõpetas 291. a.. e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune. See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid kaks inimpõlve. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud
tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse 12 mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. .Õnnetuseks oli Heliose kuju kõigist maailmaimedest ilmselt kõige lühema elueaga. Umbes 66 aasta pärast, 225.aastal eKr toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes põlvist pooleks. Nii jäi ta lebama tuhandeks aastaks. Taastada seda enam ei suudetud, kuid ka siis käidi kuju imetlemas kaugelt ja lähedalt. Rhodose koloss hävitati lõplikult araablaste rünnakuga 653. aastal pKr. Lõpuks müüdi pronkskuju tükid ühele kaupmehele ja see viis 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda oma 980 kaameli turjal ära. 1330.aastal Rhodost külastanud bütsantsi ajaloolane Nikephoros ei leidnud kolossist enam kildugi.
" Kuju kasvas ja ta ,,kattis selle väljastpoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks." Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Võib üsnagi suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303. aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31-35 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Tolle aja kohta oli aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi
mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat. Lõpuks on teada ka, et koloss purunes "hirmsa maavärisemise ajal". On teada, et see maavärisemine algas ühel oktoobriööl, aga kas 225. või 223. aastal e. Kr., pole veel kindel. Nendele andmetele toetudes võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303. aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma
rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. (vaata lisa 1 pilt 3) Kuid 356. Aastal e. Kr. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 8 Aastaks 250. e. Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m
Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane; Olemus: aktiivne; teotahteline; ei olnud allaandja tüüpi; Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis
«Ikka puuakse sind üles,» vastas see rahulikult. Nähes, et miski enam ei aita, et pole enam edasilükkamist, viivitamist, kõrvalepõikamise võimalust, alistus ta mehiselt oma saatusele. Ta keeras parema jala vasaku jala taha, tõusis selle varvastele ja sirutas käe välja ... Kuid niipea kui ta mannekeeni puudutas, hakkas ta keha, mis ainult ühele jalale toetus, pingil, millel ka üks jalg puudus, kohe kõikuma. Tahtmatult püüdis ta mannekeenist kinni haarata, kaotas tasakaalu ja prantsatas maha, kohkudes tuhande kellukese kõlinast. Mannekeen oli käetõukest korra enda ümber ringi kecrutanud ja siis majesteetlikult kahe tulba vahel kõlkuma jäänud. «Neetud!» karjus ta kukkudes ja jäi ninali lamama otsekui surnud. Ta kuulis ähvardavat kellade helinat oma pea kohal, hulguste saatanlikku irvitust ja Trouillefou häält, kes ütles: «Tõstke see kohmard üles ja tõmmake ta jalamaid võlla.» Ta tõusis püsti. Juba oli mannekeen kõrvaldatud, et Gringoire'ile ruumi teha.
Mis sa arvad, kas nad võiksid ülal olla?» Poistel jäi hing rindu kinni. Indiaani Joe pani käe oma jahinoale, seisis viivu kõheldes ja pöördus siis trepi poole. Poisid mõtlesid kapile, kuid jalgades polnud jõudu. Sammud lähenesid nagisedes treppi mööda. Talumatult meeleheitlik seisukord äratas poiste halvatud otsustusvõime -- nad kavatsesid juba kappi söösta, kui Sachem -- indiaanlaspealik, tähtis isik. Toim. 158 kostis pehkinud laudade ragin ja Indiaani Joe prantsatas põrandale trepirusude keskele. Ta ajas end kirudes püsti, kuna tema kaaslane tähendas: «Mis on nüüd sellest kõigest käsu? Kui keegi oli siin ja kui ta on seal ülal, las jääb sinna, kellele see korda läheb? Kui ta tahab alla hüpata ja pigisse sattuda -- kes on selle vastu? Veerandtunni pärast on pime, jälgigu meid siis, kes tahab; olen sellega päri. Arvan, et ükskõik kes need riistad ka siia tõi, ta märkas meid ja pidas vaimudeks, kuraditeks või millekski muuks niisuguseks
tugev ning jõuline, paiskas ta Lubini selili ja surus põlve talle rinnale. «Ajage oma asi korda, härra,» ütles Planchet, «mina olen omaga valmis.» Seda nähes tõmbas aadlik mõõga tupest ja tormas d'Artagnani kallale. Tal oli aga tegemist tugeva vastasega. Kolme sekundiga andis d'Artagnan talle kolm mõõga-hoopi, sõnades iga hoobi juures: «See on Athose eest, see on Porthose eest, see on Aramise eest.» Kolmanda hoobi juures prantsatas aadlik maha. D'Artagnan uskus, et vaenlane on surnud või vähemalt minestuses, ja ligines talle, et läbipääsuluba ära võtta. Sel hetkel kui ta käe sirutas, et teda läbi otsida, torkas haavatu, kes ei olnud mõõka käest lasknud, talle rinda, öeldes: «See on teile.» «Ja see on minu eest! Kes pärast naerab, naerab paremini!» kisendas maruvihane d'Artagnan, naelutades ta maa külge neljanda mõõgapistega kõhtu. Sel korral sulges aadlik silmad ja kaotas teadvuse.
See tegevus oli nii sütitav, nii haarav, et sellest võtsid lõpuks osa kõik, ka von, vürst ja pan. Ainult krahv ei teinud seda kehalist harjutust kaasa, vaid istus pika laua nurgal ning mängis balalaikat, nagu tahaks ta hüpetele takti sisse panna. Viimaks unustas isegi Tigapuu, et tema kuulus teataval määral korrapidajate kilda, unustas ja hakkas kaasa hüppama, sest tema tahtis teistele näidata, kuidas õieti hüppama peab. Kord- korralt ikka suurema hooga prantsatas ta vastu ust, kuni lendas ühes uksetahvliga Slopasevi tuppa. See sündis kõigile nii ootamata, et vahiti ainult ammuli suuga. Kõige enne tegi häält Voitinski. Ta katsus toolilt tõusta, aga langes jõuetult sinna tagasi ja ütles nõutult suud matsutades: ,,Issand! Mis see siis nüüd on? Uks polnud ju lukus." ,,Jah, uks oli ju lukust lahti," ütles nüüd ka Slopasev. Need sõnad andsid jahmatanud Tigapuule elu tagasi ja juhatasid talle pääsetee.
annaabi.ee 
