Tema toimetatud ajalehtedel oli Eesti rahvuslikul ärkamisel ja kasvatamisel silmapaistev osa. Ta võttis esimesena sõna "maarahvas" asemele kasutusele "eesti rahvas". Kuigi tal puudus kindel programm, oli ta Eesti rahvuslik ideoloog ja rahvuskeele tundja, kes aitas kaasa rahva valgustamisele ja äratamisele. Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol. Ajakirjandusliku tööga teenis Jannsen endale rahva hulgas austava nime Postipapa. 1865.aastal asutati Jannseni algatusel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". "Vanemuise" seltsi peoõhtutel leidsid lavastamist ka Jannseni kirjutatud kolm näidendit. Üks huvitavaim neist on: "Pärmi Jaagu unenägu", mille teemaks oli joodikust talupoja härraks narritamise ja pilamise lugu. See näidend on tuntud ka rahvusvaheliselt. "Vanemuine" hakkas konkureerima ka teiste baltimaade näiteseltsidega. 1869.aastal toimus Jannseni eestvedamisel esimene Eesti üldlaulupidu, kust võttis
Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid
tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile, laulupeo traditsioon. Lahkhelid liikumises- Hurda ja Jakobson poliitilised vastased. Venestamine- Algus: Aleksander III 1883.a
Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline,
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse kasvatamine Omanimi "eestlane" Häälduspärane kirjakeel Ajalehe ilmumine kui ärkamis aja algus http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2019&layer=115&lang=est#2019 "Postipapa" Väga loetav ja mõjukas leht. 1862.a. 2262 tellijat 1885.a. ostis lehe Karl August Hermann Perno postimees > Postimees http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Kuu_arhiva al/2007/Postimees_150/postimees_1.jpg Esimene üldlaulpidu Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kogu Eesti osalemine 900 esinejat 46 meeskoori ja 5 orkestrit Peaproov Maarja kirikus
lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" – esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahva 50-aastase Jubelipeo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdile võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen
Nt. '' Sioni-Laulo- Kannel''. Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud, mida on kokku üle 220 ja need on ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. 1) Mis vallas sündis Jannsen? Vana-vändra vald 2) Mis oli Jannseni hüüdnimi? Postipapa 3) Kuidas oli Perno Postimehe teine nimi ? Näddalilehti 4) Kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid? Vanemuises 5) Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu?( + kuupäev) 1869.a 18.juuni 6) Milles süüdistas Jakobson Jannseni? Vanameelsuses ja koostöös sakslastega 7) Kes andis tema tütrele Lydiale lisanime ''Koidula''? Jakobson 8) Millega algas Jannseni kirjanduslik tegevus? Laulude tõlkimisega 9) Mis oli Jannseni ilmalike laulude teose nimi
Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas'" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. . 2 Kasutatud allikad: 1. http://hot.ee/pereaare/kreutzwald.doc 2. http://www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kreutzwald.htm 3.http://www.crjg.vil.ee/~aivar/tekstid/oppematerjalid/eesti_rahva_ajalugu/friedrich_r einhold_kreutzwald.html 4. http://www.miksike.ee/elehed/5klass/4Kalevipoeg/5-4-9-1.htm
Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Friedrich Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näitendit.Ta pühendas end eesti rahva harimisele ja virgutas eestlaste rahvustunnet. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu
aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega.
hädavajalikku haridus- ning karskuspropagandat. Ta oli seega ka rahvakeele edendaja, tõlkelaenulise luule ja juttude väljaandja, koorilaulu edendaja. Teda võib pidada eesti rahvusluse vaimseks isaks. Johann Voldemar Jannseni nimi kuulub eesti kultuurilukku ning püsib seal erinevate aegade jooksul ning aastate möödudes ikka kindlalt paigas. Kasutatud kirjandus: Ilmar Talve ,,Eesti kultuurilugu" (2005) Malle Salupere ,,Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis"(2006) ENE 4 (1989) Tallinn, kirjastus ,,Valgus".
ja juhtkirjataolisi kirjutisi. Perno Postimees saavutas rahva seas üha suuremat populaarsust. Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased. Peagi sai Johann Voldemar üle Eestimaa tuntuks, kui ,,Postipapa" ning lehe kasvav populaarsus pani teda ümber kolima Tartusse. Tartu ja Eesti Postimees Tartus alustas ta uue ja sisukama ajalehe Eesti Postimees väljaandmist. Ta pööras uues ajalehes rohkem tähelepanu laiema ilma uudistele, kuid õhutas veel endiselt rahvustunnet. Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik pere liikmed. Eriti silmapaistev oli ajakirjanikuna ta tütar Lydia ja ka poeg Harry.
Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja
miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks? Olulisemad sündmused tema elus kolimine Tartusse 1864 ja ,,Eesti Postimehe" loomine, 1865 laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" loomine, I laulupidu 1869, selle tähtsus. Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni
oli sinimustvalge. · Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870.
esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis
kokku said tulla. Said ka laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. KOKKUVÕTE Ärkamisajal tegutsesid paljud tänapäeval tuntud kirjanikud nagu näiteks: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa oli ärkamisaja ja rahvusliku liikumise üks tähtsamaid tegelasi. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus
Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R. Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. 7 Kokkuvõte Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näitendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse kui toimus eesti esimene
Jannsen osales ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R. Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. KOKKUVÕTE Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näitendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse kui
endale eestikeelse keskkooli. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Ka said laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. KOKKUVÕTE Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui
AS BIT, 89-108. Laar, M. (2005). Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eesti 19. sajandil ja selle kandjad. Tallinn: Grenader. Pallas, A. (2008). Eesti rahvuslikud tegelased ajakirjanduse kujundajatena. Loengukonspekt. [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/!tere.tulemast]. Peegel, J. (1994). Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Tartu. Tallinn: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Radzinski, E. (2005). Aleksander II. Venemaa lootuse ja terrori vahel. Tallinn Varrak. Salupere, M. Postipapa. (2006). Mitmes peeglis, mitmes rollis. Tallinn: Tänapäev. 7
Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega. Neil oli eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Sellest tuli ka ta hüüdnimi Postipapa. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 18571863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise ,,maarahva" asemel ,,Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada
Köitvate sümbolite kasutamine Jäme ülelihtsustamine Kordamine Lasswelli kommunikatsioonimudel: KES ÜTLEB? (KOMMUNIKAATOR) -> MIDA? (SÕNUM) -> LÄBI MILLISE KANALI? (KANAL) -> KELLELE? (VASTUVÕTJA) -> MILLISE MÕJUGA? (MÕJU) Erinevad lähenemised avalikule arvamusele: Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer (uuriv ajakirjandus) Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika (kinnimakstud uudised) Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks) Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel (ajakirjandus ei saa olla parem kui ühiskond) KODANIKEÜHISKOND Kodanikeühiskond ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve ja väärtusi Kodanikeühiskonna tasandid
n Vahendatud info hulk kasvanud n Esmaste sotsialiseerijate mõju vähenenud, massikommunikatsiooni mõju suurenenud n Seeläbi suurenenud nende mõju, kes info liikumist kontrollivad n Vaatluse all n Kanalid n Infoühiku semiootiline sisu n Kõneisikud n Sõnumi sihtrühm Erinevad lähenemised n Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer n Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika n Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus n Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel n Normatiivsed, deliberatiivsed demokraatiateooriad Kodanikeühiskond EKAK-is Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni määratlus: ,,Kodanikeühiskond on vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond." Kodanikeühiskond mõistena
Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. Kokkuvõte: Esimene lugu: Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage,
"Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) räägib maalikunstnik Michel Sittowist, kes pidi vaatamata oma kuulsusele tsunfti vastuvõtmiseks tegema sellitöö ja maalis Püha 35 Jüri. "Pöördtoolitund" on J. V. Jannsenist, kes olevat võtnud baltisaksa aadlikelt altkäemaksu, et Postimehe sisu vastaks nende huvidele. Kui poeg Eugen Jannsenit selles süüdistas, sai postipapa insuldi ja oli viimased kümme aastat halvatud. "Kahe kaotsiläinud paberi lugu" räägib noorest Kreutzwaldist. Jutustus "Mardileib" (1973) räägib teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus maiustus martsipan. Sakslased küll ei taha martsipani leiutamise au kuidagi eestlastele jätta ja senini käib poleemika Tallinna ja Saksa martsipani kodulinna Lübecki vahel. Romaan "Kolmandad mäed" (1975) räägib kunstnik Johann Kölerist ja tema valikutest.
Enne oli tsensuur väga range ja piirav olnud. Olud soosivad 1860. aastaid rahvusliku liikumise mõttes. Rahvusliku liikumise üheks verstapostiks on välja pakutud 1857. aasta hakkas ilmuma Kalevipoeg teadusliku väljaandena, samal aastal hakkab ilmuma esimene järjepidev nädalaleht Perno Postimees ehk näddalileht. Informatsiooni kättesaadavus, üle-Eestiline ettevõtmine. Lehte hakkab välja andma Jannsen. Teda on peetud esimeseks rahvuslikuks liikujaks. Postipapa. Jannsen (1819-1890). Maetud Raadi kalmistule, nagu Kreutzwaldki. Oma erialalt on köster, kooliõpetaja. Leht näeb ilmavalgust 5. juunil 1857. aastal (vana kalendri järgi). Lehe pöördumises on märgilise tähtsusega sõnakasutus: pöördub eesti rahva poole Terre arrmas eesti rahwas! Perno Postimehe väljaandmine läheb esialgu üle kivide ja kändude. Puudus finantsvahenditest, samuti oli lehte raske informatsiooniga täita, kuna lehe tegijate ring oli väike
annaabi.ee 
