kindlas suuruses korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega - palju täppe üksteise kõrval lõid uue värvi, musta värvi ei kasutatud. Arvati, et nii saab kõige paremini loodust kujutada. Nt Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. *POSTIMPRESSIONISTID: Kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva). Nt Paul Cézanne ja Paul Gauguin. 9) ERINEVUSED NEO- JA POSTIMPRESSIONISTIDE VAHEL. V: Postimpressionismi on raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta. Neoimpressionism seevastu oli konkreetne
Postimpressionistid 1. Sõnasta lühidalt oma sõnadega eraldi iga postimpressionisti loomingu üldpõhimõte. 2. Proovi sõnastada ja kirjeldada postimpressionistide loomingu olulisimaid tunnusjooni. 3. Leia tunnusjooni, mille poolest iga postimressionist on ainulaadne. Leia enese jaoks märgid7märksõnad, kuidas neid nelja kunstnikku eristada/ära tunda. 4. Vali üks postimpressionist ja kirjelda lühidalt tema teoseid. Vastused: 1. Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid
Postimpressionim Impressionismi ebamäärusele vastukaaluks hakati taas püüdlema suurema vormikindluse suunas. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku: 1. Vincent van Gogh ,,Päevalilled ,, 2. Paul Cézanne 3. Paul Gauguine 4. Henri de Toulouse-Lautree Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, iskupärase loomingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vormikäsitlus. Kui impressionistid maalisid eeskätte väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid. Vincent van Gogh Rahvuselt hollandlane
sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905.a. Sügissalongis paistis silma rühm noori kunstnikke.Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga puhtad ja kõlavad.Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena"nagu neoimpressionistidel, vaid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.Säärased tasapinnalised maalid
Victor Vasarely Apus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/v/vasarely/pildileht/apus.html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism http://www.paideyg
Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse-Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.
see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast (Väljendit "kunst kunsti pärast" on kunstnikud kasutanud
vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on
olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele , püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid kunstisuundadele ja eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti
Nende kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898)
Maalikunst ja graafika Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898).
See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005 Mariliis Neubauer). 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde
äärmiselt vaenulikult. Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Kubismi teket mõjutanud kunstnik. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) www.expo-cezanne.com www.ibiblio.org/wm/paint/auth/cezanne Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse- Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse- Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt
KLASS: 12 ÕPPEAINE : KUNSTIAJALUGU JUHENDAJA : URVE KOOLMAN 2008 ABSTRAKTSEST KUNSTIST VENEMAAL Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem
...............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... 6 Abstraktsionismi teke Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole.Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele.Kunstnikud pidasid tähtsamaks välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Abstraktsionismi rajajaks võib nimetada Vassili Kandinskyt
Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne
- "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression "väljendus"). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal. - Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks. - Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus. - Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch. Villu - Ekspressionistid hülgasid kõik, mis oli ilus, maalilisuset ei hoolitud. Oluline oli jõhkrus ja tööde moonutamine. - Armastati musta-punase värvikäsitlust, pori värve, sik-sak pintslitehnikat, mis jättis maalid
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest
tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. See oli ka üheks põhjuseks, miks kunstiarvustajad suhtusid tema teostesse äärmiselt vaenulikult. Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864-- 1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi
hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens (1884–1885), Casa Calvet (1899–1904), Casa Batlló (1905– 1907) ja Casa Milà (tuntud kui La Pedrera; 1905–1907) Barcelonas. 20 ja 21 saj. Moodne kunst Abstraktsionism - esemetu kunst. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast. Mis on siis sellistel piltidel ja mida nad kujutavad ? Teose loomiseks on kasutatud jooni, punkte, pindu ja värve.
KUNStnikud: A.G. Kallela (lemminkäineni ema) M.Cirlionis (kuningate muinasjutt) RAHVUSROMANTIS: rahva ja ajaloo tegelased kangelastena ja rahvuslike sümbolitena, Norra, Soome, väljendab kollektiivseid ideaale, maalid dekoratiivsed ja rasketes sügisvärvides Kristjan Raud (Kalevipoeg põrgu väravas) Odilon Redon (nuttev ämblik) POSTIMPRESSIONISM KAKS 19.sai lõpp (ees pool järj) Prantsusmaa, sajandivahetuse kunst, lahkhelid impressionistide ja postimpressionistide vahel, G.seurati maalitehnika: punktid (omavärvus), täpid(jäljendasid päiksevalgust),naaberesemete peegeldused ja täiendvalgused, „pühapäeva pärastlõuna grandejati saarel“ „antibesi sada(täpid)“ Henri De Doulouse: üksikasjade täpne jälgimine juugendliku üldistusega, väljendab inimeste ühiskondlikku kuuluvust „suudlus voodis“ NAABID ABSTRAKTSIONISM 1910 värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega
Kujundatavad kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamistdekoratiivse terviku loomisele. 5 Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Eksponeeris 20. saj alguse uuendusi. * Korraldas tagasivaatenamälestusnäitusisuurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nenderahvusvahelisele kuulsusele. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse k. Fauves - 'metsikud' 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Tinglik,värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ''komadena'' või ''punktidena'', vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.
graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus joontega mängimine. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega
eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. VINCENT VAN GOGH (1853-1890) Vincent Willem van Gogh sündis Hollandis Breda lähedal 30.märtsil 1853.a. paljulapselises protestandi pastori peres. Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse looduse ja töötavate inimeste vastu. Kümneaastase poisikesena teeb esimesed pildid natuurist
Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (1853-1890) oli enne
USAs tegutses ka prantslane Francis Picabia. Üks dada keskusi oli veel Saksa maal Kölnis. Seal tegutses Max Ernst. Seal toimus 1920. aastal suur dada laat ja kunstinäitus, kuhu külastajad pääsesid läbi m e e ste W C. POSTIMPRESSIONISM I osa Postimpressionismi mõiste Impressionis mi eba määrasusele vastukaaluks hakati taas püüdle ma suure ma vor mikindluse suunas. Mõiste postimpressionism ei tähista selgepiirilist kunstivoolu. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku: 1) Vincent van Gogh 2) Paul Cèzanne 3) Paul Gauguine 4) Henri de Toulouse-Lautrec. Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, isikupärase loo mingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vor mikäsitlus. Postimpressionistide tähtsus 20. saj m o odsa kunsti ajaloole on väga suur, nad on moodsate voolude eelkäijad. Kui impressionistid maalisid e eskätt väljastpoolt saadud muljeid, siis posti mpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid.
Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile . 2 ABSTRAKTNE KUNST Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise
,,Antibes'i sadam" H. Toulouse-Lautrec väga pika ajalooga perekonnast pärit, lapsena elas läbi raske õnnetuse ning seetõttu jäi lühikesekasvuliseks oma elu lõpuni. Maalis Montmartre vaateid. ,,Naiskloun La Goulue Moulin Rouges" plakat ,,Jane Avril" Fovism Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903 asutatud Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905ndal aastal paistis Sügissalongis silma rühm noori kunstnikke, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad, peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantus hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena, sealt ka rühmituse nimi foovid ,,metsikud".
annaabi.ee 
