Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost.
· Teine and - Kuu, selle faasid, tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes. Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu ja tehnilisi leiutisi, kirjeldab esmaabivõtteid, selgitab eripäraste loodusnähtuste (nt .kivi-, vere-, väävli ja konnavihm) tõelisi põhjusi ning palju muud
ning kalduvus satiiri. 10. Võrus elades osales Kreutzwald aktiivses kultuurielus ajakirjanduse ja teiste kirjanikega kirjavahetuse kaudu. Tal oli ulatuslik kirjavahetus näiteks Faelhmanni, Hurda, Koidula jpt. 11. Kreutzwald veetis oma elu viimased viis aastat Tartus väimehe Blumbergi hoole all. 12. Kreutzwald nimetas oma kirjanduslikuks luigelauluks poeemi ,,Lembitu". 13. Kreutzwaldi eluaastad on 1803- 1882. 14. Kreutzwald andis 1848-1849 aastatel välja populaarteaduslikku pildikirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" , kus ta tutvustas lugejatele planeete, maakera erinevate paikade geograafiat jm. 1854.aastal ilmus ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest", mis sisaldas nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ja arstiteaduse alalt. 15. Kreutzwald püüdis oma rahvavalgustuslike töödega jätkata Masingu alustatud suunda: avardada talupojast lugeja silmaringi ja levitada teadmisi. 16
Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku kui populaarteaduslikku kirjandust, ja seda kuues keeles. Pärast lõpueksamite tegemist tuli Anton Tallinnasse ning asus tööle ajakirjanikuna Konstantin Pätsi asutatud lehes "Teataja", hiljem ajalehes "Sõnumed". Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase
, , , . , Coca-Cola, Fanta Sprite, , . , , , , . - . -. , , , . , , . . , Coca-Cola, Fanta, Sprite, , . , , . , . , , . 22 RESÜMEE 11.A klassi õpilase V. Strelnikova uurimistöö teema on ,,Keemilised ained karastusjookides". Selle töö eesmärgid olid: Uurida andmeid teemal, kasutades populaarteaduslikku kirjandust ja interneti ressursse. Teha kindlaks Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 10. ja 11.a klasside õpilaste suhtumist karastusjookidesse, nende eelistusi ja maitseid. Viia läbi ankeetimine ning töödelda andmeid. Tõestada, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, mis mõjuvad halvasti inimese organismile. Olid määratud järgmised ülesanded:
lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus
Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18) Ümber tehti ka hindamissüsteem. Numbrite asemel tuleb lastele anda sisuline hinnang. Samuti tuleb ära kaotada nende traditsioonilised kodutööd, mis asenduvad raamatute lugemisega, loodusvaatlustega jne. Lastele on vaja anda head populaarteaduslikku kirjandust. Selleks kõigeks oli vaja aga ette hakata valmistama õpetajaid ning eeskujuks luua seminari juurde heal tasemel algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Olen palju mõelnud sellele, et miks osades koolides kasutatakse esimestes klassides 5-palli süsteemi asemel kas värvisüsteemi või sõnade süsteemi. Kui enamuse kooliteest toimub hindamine siiski 5-palli süsteemis, siis miks peaks esimestel aastatel teistmoodi alustama? Kui
Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18) Ümber tehti ka hindamissüsteem. Numbrite asemel tuleb lastele anda sisuline hinnang. Samuti tuleb ära kaotada nende traditsioonilised kodutööd, mis asenduvad raamatute lugemisega, loodusvaatlustega jne. Lastele on vaja anda head populaarteaduslikku kirjandust. Selleks kõigeks oli vaja aga ette hakata valmistama õpetajaid ning eeskujuks luua seminari juurde heal tasemel algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20)
mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood
18. sajandi lõpul (1792) tekkis Riias Balti provintside esimene teadusselts -- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (kolis 1813. aastal Tartusse). Mõisakultuur, mille juurde kuulusid üha enam tööstusettevõtted, kodukooliõpetajad jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde (17321785) poolt anti välja esimest eestikeelset, sisuliselt populaarteaduslikku, perioodilist väljaannet Lühhike õppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haiguse jures. Üllitise eesmärgiks oli tutvustada maarahvale tervishoiu küsimusi, samuti lihtsamaid arstikunsti võtteid (sh algset rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule
gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku kui populaarteaduslikku kirjandust, ja seda kuues keeles. Pärast lõpueksamite tegemist tuli Anton Tallinnasse ning asus tööle ajakirjanikuna Konstantin Pätsi asutatud lehes "Teataja", hiljem ajalehes "Sõnumed". Vaata lähemalt "Tammsaare ajakirjanikuna". Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J
Lehekülg, kuhu Google tihti suunab ning mida ka ise kasutan, on Wikipedia. Sellest on ka eestikeelne versioon Vikipeedia. Tegemist on ulatusliku interneti entsüklopeediaga. Sealt võib kiiresti ja mugavalt leida nii erialast kui ka meelelahutuslikku informatsiooni. Wikipedia kasutamise juures tuleb aga saadavasse teabesse suhtuda kriitilise meelega, kuna entsüklopeedia koostajateks on kasutajad ehk nii-öelda tavalised inimesed tänavalt. Samuti kasutab Wikipedia pigem populaarteaduslikku lähenemist, seega erialase kasutamise puhul saab kätte vaid üldisema pildi teemast ja sügavamateks uurimusteks tuleks kasutada põhjalikumaid ja teaduslikumaid allikaid. Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne.
1890. aastal sõitis Vilde koos ema ja tulevase naise Antonie Gronauga Berliini. Vilde püüdis saada osa sealsest kultuurist. Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 90-ndatel aastatel hakkas Vilde kirjutama tõsisemaid realismitöid. Ta sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, võttis osa pipkaloonia tegevusest (haritlaste ring, mis organiseeris populaarteaduslikku loomingut). 1898. aastal hakkas ,,Virmalises" ilmuma tema romaan ,,Raudsed käed". Vastuolude tõttu toimetajaga oli aga Vilde sunnitud peagi ,,Virmalistest" lahkuma. Seejärel käis Vilde ära Pariisis maailma näitusel ja 1901. aastal läks ta tööle ,,Teataja" juurde. ,,Teataja" näol on tegemist radikaalse ajalehega (töölisleht). 1904. aastal asus Vilde tööle uudiste toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. Samal aastal võttis Vilde
nn. uue kirjaviisi (see on meil kasutusel tänini) propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara korjamisega. Friedrich Robert Faehlmann kogus, uuris ja töötles eesti folklooriainest, temalt pärinevad mitmed kaunid kunstimuistendid (nt. ,,Koit" ja ,,Hämarik"). Temalt pärineb ka eepose koostamise idee ja selle esimene kavand. ,,Kalevipoja" kirjapanijaks sai Faehlmanni sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald tegi ka tõlketöid ja avaldas populaarteaduslikku ajakirja. Johann Voldemar Jannsenilt ilmus üle 220 lühema või pikema jutu, lisaks luuletused ja ajaleheartiklid. Jannsen oli ka paljude koorilaulude originaalsete või tõlgitud sõnade autor, nende hulka kuulub hiljem rahvushümniks kujunenud. Lydia Koidula kirjutas jõuliselt ja kunstiküpselt oma paljukannatanud isamaast luuletusi ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena
Tema elulaad polnud nii boheemlaslik, kui Mainteuffelil. Oli väga suure jõudlusega mees, kellel oli väga kindel päevakava tõusis hommikul neljast või kolmest üles, töötas katkestamata lõunani ja pühendus edasi kirikumõisa majapidamisele. Soovis saada TÜ eesti keele lektoriks, seda kohta ta ei saanud. Suurem tähtsus oli õppekirjanduse kirjutamisel. 1819 tõlkis uue talurahvaseaduse eesti keelde. Masing tahtis hakata talurahvale välja andma õpetlikku, populaarteaduslikku väljaannet. 1818 ilmuski esimene köide ,,Pühapäeva vahelugemised". Jäi ainsaks väljaandeks. Järgmisel aastal sai loa ajalehe välja andmiseks. Hakkas välja andma ,,Maarahva nädalalehte" 1821-23, 1825. Iga number oli kaheksa lehekülge. Tegemist oli esimese tõsist tähtsust omava nädalalehega. 7. Fr. R. Fahelmann Friedrich Robert Fahehlmann 1798-1850 Mõisavalitseja poeg. Tema jõudmine ülikoolihariduse juurde tähendas äärmiselt visa ja pingelist tööd
“Tuhkatriinu”, “Pöial-Liisi” jne), rahvajutud, muistendid, müüdid, aga ka näitekirjandus (W. Shakespeare “Suveöö unenägu”) ja kaasaegene fantaasiakirjandus (Enim mainiti J.R.R. Tolkieni “Sõrmuste Isanda” triloogiat ja “Silmarillionit”, aga ka T. Pratchetti “Härrasrahvast” ja J.M. Barrie “Peeter Paani”, kirjanikest leidsid märkimist veel Poul Anderson, C.S. Lewis jt) ning ära märgiti ka populaarteaduslikku teost “Varjatud maailma looduslugu: valik toimikuid Londoni Krüptozooloogia Ühingu arhiivist”. Filmidest olid haldjate kujutluse vahendajatena tõhusamad Peter Jacksoni “Sõrmuste Isanda” (“Lord of the Rings” 2001-2003) triloogia ekraniseeringud (vt Lisa 4.1.) ning tõestisündinud lool põhinev film “Päevapildid haldjatest” (selle loo põhjal on 1997. aastal vändatud kaks filmi:
Suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks, primitiiv-didaktiline laad lugejat enam ei rahuldanud. Niisugustes ühiskondlikes oludes hakkas kirjamehena tegutsema O. W. Masing, kes „küünib kaasaeglaste seast esile kui uueaegse Eesti kirjakeele looja, vaimukas essee-kirjutaja ja esimene omapärane stilist“ (V. Ridala). Seniste lihtsakoeliste moraliseerivate lugude asemel pakkus ta mõistust ja mõtlemisvõimet arendavat kirjavara, peaasjalikult ajakirjanduslikku ja populaarteaduslikku loomingut. Niisuguseks loomeks oli ta piisavalt võimekas tänu oma heale haridusele ja rikkalikele reisikogemustele. Ta oli külastanud mitmeid Euroopa kultuurmaid (Itaalia, Prantsusmaa jt). Pealegi seisis ta rahvale lähemal oma päritolu tõttu. O. W. Masingu eestlasest isa, kes oli Põhja – Tartumaal rannakabeli köster, leidis võimaluse oma poja koolitamiseks Narva gümnaasiumis. Edasipüüdliku noormehena läks ta õpinguid jätkama Saksamaale Halle ülikooli usuteaduskonda
Samas pole asjakohast väärtuslikku infot kerge saada. Ergonoomikat käsitlev kirjandus on erineva tasemega. · Kuna termin ergonoomika on ka moesõna, siis kirjanduses, kus räägitakse ergonoomikast, ei pruugi alati olla ergonoomikalast infot. Näiteks on levinud reklaam- prospektid, kus öeldakse, et toode on ergonoomiliselt kujundatud, kuigi tehtud pole midagi. · Veebist leiab tuhandeid artikleid, mis üksteise ebatäpsusi ja vigu kordavad. Palju on populaarteaduslikku kirjandust, mis on ühelt poolt hea, kuid samas levivad seisukohad, et ergonoomikaga tegelemiseks piisab loomulikust intelligentsist. Soovitatakse näiteks "adekvaatset valgustust", "säilitada head tööasendit" jm konkreetsemalt valgustust ja tööasendit täpsustamata. Sellised üldised soovitused ei tekita austust ergonoomika kui teaduse vastu. · Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide
murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, parallelism ilutse, südamekene! Küll saab siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle, parallelism valge laudade vahele. reisikiri reisil nähtu ja kogetu põhjal kirjutatud teos. Reisikiri on tavaliselt ülesehitatud kronoloogiliselt. Liigiti eristatakse teaduslikku, populaarteaduslikku ja kunstilist reisikirja. Reisikiri esineb juba antiikkirjanduses. Esimese eesti reisikirja kirjutas Jüri Jürison (18321899) "Eestimehe teekond ümber maailma "Askoldi" laeva peal". Kunstiküpseid reisikirju on kirjutanud veel Eduard Bornhöhe (18621923), Eduard Vilde (18651933), Friedebert Tuglas (18861971), Johannes Semper (1892 1970), Lennart Meri (1929) jt. remark märkus. Draamateose remarkideks nimetatakse autori selgitavaid
Peale Valguse kaitses venestamist üldkultuurilise suunitlusega ajakiri Oma Maa (1884- 1891). Vahepeal seisid toimetused, kes olid väga ettevaatlikud vähegi teravamate küsimuste käsitlemisel. Kuna eesti ajalehed ilmusid eesti keeles, püsis eesti avalikkuse huvi ajakirjanduse vastu juba ainuüksi sellepärast. 1880. aastate lõpuveerandil, kui rahvakoolid sunniti vene keeles õpetust andma, avaldasid ajalehed rohkesti üldharivat ja populaarteaduslikku materjali, mida saab tõlgendada kui kultuurilist vastasseisu vaimsele survele. Avaldatud kirjutised ulatusid füüsikast-matemaatikast maateaduse ja ajalooni. Kokku köidetuna, tiitellehe ja sisukorraga varustatult asendas ajaleht omakeelset õpikut. Harivat rolli täitsid mitmesugused ajalehtede lisad ning tärkavad üldteaduslikud ja aineajakirjad. Ajal, mil emakeel oli koolist välja tõrjutud ja rahvusliku liikumise sümboliks saanud Aleksandrikool venekeelse linnakoolina avati,
Selles oli ta väga täpne. Üks riigivanemaist pakkus Tmsle riigi rmtk hoidja kohta (seal ei pidand sisuliselt midagi tegema), Tms solvus. Üks esimesi preemiaid, mis pandi välja sõjaeelsete ja aegsete teoste eest (4000 marka) määrati Tmsle. Tms keeldus, et on valesti määratud, arvas, et G. Suits parem (too oli luulekogu välja andnud). Tms tegeles üsna intensiivselt tõlgina, tegelikult midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tmse lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tme kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi, andis enne trükkimist ühele tolle aja tuntud lavastajale lugeda, siis ilmus. "Kõrboja peremees" 1922. I romaan
Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline Kalender" (1846). Andis välja Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848) . Selles tutvustas ta planeete, üldist geograafiat, loomastiku, tehnika uusimaid saavutusi. Ta püüdis jätkata Masingu suunda ning avardada talupojast lugeja silmaringi. Tema üks menukamaid teoseid (ja üldse 19.saj-l) oli ,,Reinuvader Rebane" Goethe teosest insp. Kreutzwald lõpetas ka Faehlmanni teose ,,Kalevipoeg" (F. suri). Kreutzwald kirjutas ka ,,Viru lauliu laulud" kogumik
kirj pidi 1 kord a.-s maksumaksjana oma tulud deklareerima. Selles oli ta väga täpne. Üks riigivanemaist pakkus Tms-le riigi rmtk-hoidja kohta (seal ei pidand sisuliselt midagi tegema), Tms solvus. Üks esimesi preemiaid, mis pandi välja sõjaeelsete ja -aegsete teoste eest (4000 marka) määrati Tms-le. Tms keeldus, et on valesti määratud, arvas, et G. Suits parem (too oli luulekogu välja andnud). Tms tegeles üsna intensiivselt tõlgina, tegelikult midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tms-e lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tm-e kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi, andis enne trükkimist ühele tolle aja tuntud lavastajale lugeda, siis ilmus. "Kõrboja peremees" 1922. I romaan
annaabi.ee 
