Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni Õite värv: hõbevalged õied Valgus ja mullastikutingimused:
Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas. Golden Coasti kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik külma ja tõmbetuule suhtes, seega lahtise akna all pole talle sobiv kasvukoht. Nefroleebi hooldusjuhend Nefroleebi puhul on oluline jälgida, et muld läbi ei kuivaks, sest kui see juhtub, siis taim hukub. Muld peaks olema kergelt niiske. Nefroleebile ei meeldi veega piserdamine, seda
kontorisse. Hooldusjuhend Brasiilia sugalill vajab suvel rohket kastmist, talvel tuleks teda aga vähem kasta. Samuti vajab taim kõrget õhuniiskust, seega tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui piserdada pole võimalik, siis tuleks ta asetada niiske liivaga täidetud alusele või siis samblale, mis mõlemad aitavad hoida õhuniiskust. Kastmise juures on oluline jälgida, et peale kastmist poti alla vett ei jääks! Kasvutingimused Brasiilia sugalill vajab kasvamiseks poolvarjulist või varjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Nagu teistegi kirjuleheliste taimede puhul saab valgustingimuste sobilikkusest aru lehtede järgi: kui taimel on liiga pime, siis tuhmuvad lehe värvid ja lehel olev muster muutub häguseks. Liiga valge keskkonna puhul lehed aga kolletuvad. Vajab kõrget õhuniiskust! Kasutatud kirjandus http://www.multiflora.ee/?toode=117 Aitäh kuulamast! J
Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres. Astilbesid on väga mitmesuguseid liike ja sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks,
Perekond elupuu aedvormid. Harilik elupuu ‘Bodmeri' Thuja occidentalis Pakseneva võrse ja okkaga vorm ● 10 aastaselt 2-2,5 m kõrge, 1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m
Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib olla ka tõmbetuul. Kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik külma ja tõmbetuule suhtes, seega lahtise akna all pole talle sobiv kasvukoht! 4.Maranta : Kasvukot - Poolvarulie või varjuline. Liiga valges muutuvad lehed kahvatuks ja võivad kokku rulluda. Kardab tõmbetuult. Temperatuur - 18-24 kraadi, talub lühiajaliselt kuni 15 kraadi. Muld - Kergelt happeline. Ümberistutamine - Paari aasta tagant
kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad varred tuleb eemaldada
Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik. Kasvutingimused Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid. 5 Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused
lähedus kuussõlm. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus, jälgib ta täielikku päikesevarjutust. Penumbra piirkonnas olles saab ta jälgida osalist päikesevarjutust. Lisaks täielikule ja osalisele päikesevarjutusele on neid ka rõngakujulised varjutused. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on ruumipiirkond, kus osa valgusallikast jääb eseme serva taha, osa veel paistab, seega on ka valgus seal nõrgem kui täielikult valgustatud alal. Poolvari on seda laiem, mida suurem on valgusallikas ja mida lähemal see asub. Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega
poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber
ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie- kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beezhid, roosakad või oranzhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi sorte. Samuti tuntakse kiviktaimla-, jõulu- ja liblikõielisi nartsisse. Nartsiss eelistab kasvukohana päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbi laskva viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Sobiv mahapaneku või ümberistutamise aeg Eesti oludes on august - september. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Nartsiss ei talu pikema ajalist liigniiskust ega pinnases seisvat vett. Kuid kui klump kasvab liialt täis ja õitsemine väheneb, siis suvel kasvuperioodi lõppedes pärast lehtede närbumist kaeva mugulad üles, eralda tütarsibulad ja istuta uuesti maha
Lehed on varrel vastakad, piklikud ja parasniisket, Istutage taimed üksteisest 20-30 cm magustoitudele. hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed kerget mulda ja kaugusele. Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte poolvarjulist istutada risoomitükke 5 cm toiduainetööstuses. tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei kasvukohta. sügavusele.Haiguste leviku Ravimtaimena seedmist moodusta. Teravalt aromaatse lõhnaga. vältimiseks lõigake sügisel võsud soodustav, iiveldust, kääridega maapinnani tagasi
26. Mis on ''Kuu orbiidi sõlmed''? Kuidas nad on seotud kuurvarjutusega? ''Kuu orbiidi sõlmed'' on sõlmede joone lõikepunktid taevasfääriga. Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Kuust ei jätku terve päikeseketta katmiseks, olles läbimõõdult väiksem ja jätab katmata Päikese ääre osad. 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetame piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki?
jpg) -mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) 1 f f 2011 Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta, regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti
Kasta tuleks endiselt vähe. Aprill-mai Taimed, mille muld on vahetatud, kaitstakse kerge varjuga kuuma keskpäevapäikese eest. Alustatakse väetamist vedelväetisega. Toitainelahus tehakse nõrgem kui toataimede puhul. Kastmistihedust suurendatakse, keskpäeval võib taimedele kergelt vett pihustada. Hästi kasvanud võrsetest võib võtta pistikuid. Juuni-juuli Kõik teised kaktused võivad olla täisvalguse käes, kuid jõulukaktus, lehtkaktus ja korallkaktus armastavad poolvarjulist kohta. Jätkatakse väetamist. Hea aeg pistikute võtmiseks. August-september Kõik kaktused võivad olla täisvalguse käes. Ainult veel juurdumata pistikuid hoitakse poolvarjus. Kastmist ja väetamist vähendatakse. Jõulukaktustel algab puhkeperiood. Oktoober-november Kõik kaktused asetatakse valgusrikkale aknale. Võimaluste piires võib anda lisavalgust taimelampidega 23 tundi ööpäevas. Väetamine lõpetatakse ja kastmist vähendatakse märgatavalt. Algab puhkeaeg. [4
Harunevad varred Suured roosades või valgetes toonides õied. Umbes 60 cm kõrge. Lehterjatel õitel tumedamad sooned. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge mullaga kasvukohta. Ilmastikukindel ega vaja toestamist. Ettekülv märts-aprill. LÕVILÕUG Antirrhinum majus LÕVILÕUG Antirrhinum majus Erksavärviliste (väga erinevad värvid) kahehuuleliste õitega puhmikuline umbes 15 cm kõrgune suvik. Eelistab päikesepaistelist või poolvarjulist parasniiske mullaga kasvukohta. Ettekülv jaanuar-aprill. Idaneb 2 nädalat. Resistentne roostehaigusele ning talub kergemaid külmasid. SAMETLILL Godetia SAMETLILL Godetia Asalead meenutavad 5-8 cm õied Õitseb kogu suve. Tugevad sirged varred on nagu oksad. Hea lõikelill, suhteliselt vähenõudlik. Eelistab päikesepaistelist ühtlaselt parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Suhteliselt külmakindel, hapulembene
vahelduvad. Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on
-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?- Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust 23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu 24.Millise kuu faasi ajal toimub päiksesevarjutus?-Noorkuu 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale. 28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline valgusallikas tekitab poolvarju(või kaks valgusallikat). Kuu heledus väheneb. 29.Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?- Ei 2. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete koos. Planeedid(v.a Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja
Sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi), mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta nt piserdamisega. Väga rammusat toitainerikast mulda ja sagedast väetamist tups-rohtliilia ei vaja. Igakevadisest ümberistutamisest ja mullavahetusest enamasti piisab. Tups-rohtliiliale sobib nõrgalt happeline muld. 2.3 Nõuded valguse suhtes Nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta, soovitatakse akna vahetus läheduses hoida. Suvel võib viia õue kaitstes teda otsese päikese ja tugeva tuule eest, muidu muutuvad lehed luitunuks ja läbipaistvaks. Liiga varjulises kohas venivad lehed välja. Triibuliste äärtega taim võib kaotada triibud. 2.4 Taime paljundamine Paljundamiseks võib eraldada varre otsas rippuva juurtega taime (tupsu) ja istutada eraldi potti. Seda ei pea tegema, kuna tütartaimed ei kurna emataime. Kui tups ei ole juuri
Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
pudenemist kuldseks. ÕIED, VILJAD Punased, seest kollakad õied kuni 20cm pikkustes püstistes õisikutes. Õitseb mais. Vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Parasniisked neutraalsed mullad. Talub halvasti põuda. Eelistab valget kuni poolvarjulist TINGIMUSED kasvukohta. Noorelt varjutaluv. Külmakindel. KASUTAMINE Allee-, puiestee- ja pargipuu. Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS 3-7 m.
Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama Joonis 84. Kanada leeder ,,Aurea" (http://lve-baumschule.de/en/node/4741) 88 Joonis 85. Kanada leeder 89 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: Nipponi enelas (Spiraea nipponica) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2,5 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: tihe ovaalne põõsas Lehed: kitsad, tumerohelised
Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253 http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=298&r=4&page=63& 1.19 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik.
23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal (Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks see iga täiskuu ajal) 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu. 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale, päikeseketta serv on aga näha. (Kui Kuu asub varjutuse ajal Maast kaugeima punkti läheduses) 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast ( viirutatud osa varjukoonuse joonisel). See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Gravitatsioon - http://www.rak.edu
..8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) [ksülósteum] 27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased
..4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. Sordid: 'Globosa'; 'Sphaerocarpa'; 'Viridifolia'; 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne
Lühiiseloomustus Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) (Joonis 4) on pärit Lääne-Hiinast. Taim kasvab 5 aastaga umbes 1 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m. Ka Tallinnas on põõsaid, mille kõrgus küündib 2,5 meetrini. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab. (Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Põõsa lehed on suvel tuhmrohelist värvi, kuid sügisel erksate värvitoonidega. Ilutaim eelistab päikselist kuni poolvarjulist ala, samuti parasniisket saviliivast aiamulda. Joonis 4. Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis). (http://seemnemaailm.ee/jpg/Kolkwitzia %20amabilis.jpg) 21 Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) külmakindluse kohta on vastukäivaid andmeid. Calmia Istikuäri aastate kogemus on näidanud, et Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) on väga vastupidav. Isegi potis talvitudes ei ole ta kaotanud talveti ühtegi oksa
Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, kasutatakse pügatud ja vabakujulise hekina, harvem üksikpõõsana. Kasvatamine vajab talvekatet ja poolvarjulist kasvukohta, siis pole kevadpäike Eestis: nii ohtlik (Aiasõber). 4.2.2. Tagasilõikamine Väga hästi pügatav põõsas, mis sobib madalaks hekiks ning topiaarlõikuseks. Võsub ka vanast puidust. Tavaliselt lõigatakse varakevadel välja vaid kahjustatud oksad (Järve 2010). Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud
ulatudes Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse. Kasvukohtadeks on lehtpuupuistute alusrinne, metsaservadd ja võsastikud. Võrsed kollakaspruunid, veidi läikivad, hõrekarvased. Lehed laielliptilised kuni ovaalsed. Õied kuuekaupa männastes, seest kollakasvalged väljast tihti punakad. Õhtuti tugevasti lõhnavad, nektaririkkad, ning õitsevad mais-juunis. Viljad on oranžpunased. Liik on vastupidav ja dekoratiivne. Eelistab parasniiskeid muldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasutatakse haljastuses lehtlate, seinte, tugimüüridel aga ka pinnakattetaimena kasutatav. Talub kärpimist. Varjus kasvades kasvatab rohkem rohelist massi ning õied jäävad väiksemaks. Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum Kasvab 2...6 meetri kõrguseks. Õied on kreemvalged, pealt mõnikord roosakad. Vanemad õied on tumedamad. Õitseb juulist septembrini. On hinnatud väga pika õitsemisaja tõttu.
annaabi.ee 
