Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport ja pidevtranspordivahendid. Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma: Kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale (liiva, kruusa, killustiku). Madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid. Masin
6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7 Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud allikas lk.10 Ehitusmasinate ülevaade Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: - Üld- ja eriotstarbelised masinad - Üldotstarbelised ehitusmasinad - Spetsialiseeritud ehitusmasinad - Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad: Veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport, pidevtranspordivahendid. Üldotstarbelised ehitusmasinad: Tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja -seadmed, betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad. Spetsialiseeritud ehitusmasinad: Pinnavee alandamise masinad ja seadmed, montaazimasinad korruste tõstmise meetodil, raudtee-ehitusmasinad, tunnelehituse masinad, magsitraaltorujuhtmete masinad,
2. Korraga veetavate kaubakoguste suurendamine. Kaubaveod. Autod jagatakse kategooriatesse järgmiselt: · M sõiduautod ja bussid · N veoautod ja vedukautod · N1 veoautod täismassiga kuni 3,5t · N2 vedukautod täismassiga 3,5 t 12t · N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised · O1 haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis ) · O2 täis-,kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t · O3 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 3,5t kuni 10t · O4 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 10t Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on
Transiit- läbivedu, läbisõit Terminal- otspunkt, lõppseade, sideliin Teflon- kaubamärk Tarnija-varustaja, tegeleb kauba tarnimisega, hankija Tellimustsükkel- algab kliendi juures ning lõppeb kliendi juures, muud sellega seotud toimingud Tulu- omandatud raha või hüved, kasu ettevõttele U - V Veeväljasurve- laeva poolt väljasurutud veekoguse kaal Vaakumpakend- õhutihe pakend, mille sees on ümbritseva õhu rõhust madalam rõhk Veoühik- poolhaagised, treilerid, täishaagised, konteinerid, raudteevagunid Varud- tagavara, reserv W - Õ Õigusabi- sellega tegelevad õigusbürood, advokaadibürood ja notarid Ä - Ö Ökonoomika- majandusteadus haru, loodussõbralikkus Ü Ülavoog- logistilises ahelas ostuturg, koosneb tarnijatest ning allhankijatest X - Y -
Maanteetransport jagatakse kaheks rahvusvaheliseks ja riigisiseseks. Viimases lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Kauba saamiseks on kaks võimalust täiskoormad, mida kutsutakse FTL - Full Truck Load ja osakoormad, mida kutsutakse LTL Less Truck Load. Veovahendid Maanteetranspordis kasutatakse erinevaid veovahendeid: 1. Jaotusautod terminalide jaotus-ja kokkuveoks. 2. Autorongid rahvusvahelistel vedudel 3. Poolhaagised levinum on vahetavate poolhaagiste kasutamine, koostöös laevafirmadega 4. Autost ja täishaagisest koosnev rong Otsevedu kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamisteta Süsteemne vedu eesmärgiks ühendada palju vedusid samal marsruudil, kindlalt paika pandud graafiku alusel. Veosüsteem, mis põhineb terminalivõrgustikul, jaotus-ja kokkuvedude terminalides ning terminalivahelistel põhivedudel. Maanteetranspordis pakitakse kaup üldjuhul alusele
Veovahenditest (auto, rong, masin, laev, pumbad) 3. Tugifunktsioonidest (kütusetanklad, rehvitöökojad, elektritanklad, veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta) Siseteenused (veod põhinevad terminaalivõrgustikel, jaotus ja kokkuveod ter. piirkonnas) Müügipakend, rühmpakend ja veopakend. Pakendi ül: kauba kaitsmine mehhaanilise koormuse eest, varastamise vältimine ja
potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima. Ühe veoki seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni [6]. 2.4 Raskeveokitele nõutavad sertifikaadid Raskeveokid peaksid vastama tänasel päeval kindlasti "Ohutu veoki " normidele. Normidele vastavus annab eelise veolubade ja mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt. Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki eeskirjadele. Alles S-nõuetele vastav veok koos samadele nõuetele vastava haagisega saab taotleda S-sertifikaati. 3 ERAA- Eesti Autovedajate Assotsiatsioon 4 TIR- (Transports Internationaux Routiers) kasutavatel veoautodel ja poolhaagistel. Väike sinine tahvel tähendab veokijuhile, vedajale ja tarnijale kiiret ja tõhusat rahvusvahelist kaubavedu. 5 CEMT- Euroopa Transpordiministrite Konverents
kaubatundjad) 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne) Intermodaalse transpordi veoühikuteks on: konteinerid; vahetatavad furgoonid; vahetatavad poolhaagised, treilerid Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km) nõudmised transpordisüsteemile: standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav; infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele; on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates; eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks;
Igasugune tööprotsess koosneb üksikoperatsioonidest, milliseid sooritatakse kindlas järjekorras ja mille järjekorda muuta ei saa. Operatsioonid võivad aga toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumipunktides. Sellest lähtudes jaotatakse: a) perioodilise= tsüklilise tööprotsessiga b) pideva tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused on a) väga väikesed e mikro b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured
Euroopa. On olemas ka teisi raskeveokite tootjaid, kes tegutsevad lokaalsel turul ja ei oma laialdast teenindusvõrku, mis omakorda teeb rahvusvahelistel vedudel tegutsemise riskantseks. Raskeveokite klassi loetakse veoautosid täismassiga üle 16 tonni. Kõik rahvusvahelised veokid peavad vastama Rohelise ja Ohutu veoki eeskirjadele. Sadulveokid poolhaagisega on täismassiga 40 tonni ning võivad vedada haagises kuni 24 tonni kaupa. Poolhaagised on tegelikult erinevad: alumiiniumportedega tenthaagised, „curtain slider“ ilma portedeta lükandtenthaagised (küljelt laadimise võimalusega), „open top“ haagised, mida saab laadida kraanaga pealt, külmutushaagised, termohaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised, tsisternhaagised jne. Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda erinevateks mudeliteks olenevalt töö iseloomule.
Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas. Haagiseid on jalgratastele, mootorratastele, sõidu- ja veoautodele. Haagised on nii üldotstarbelisi, millega veetakse kõikvõimalikke kaupu, kui ka spetsiaalseid, nagu näiteks autode, paatide, vedelike, puistmaterjalide jne veoks ettenähtud haagised. Haagised jagunevad mitmetesse kategooriatesse, näiteks: täishaagised, poolhaagised, külghaagised. 1. Haagiste liigitus: Poolhaagis: on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust. Ehk lihtsamalt öeldes, see on haagis, mis toetub osaliselt vedukile. Tavapärane poolhaagis on kolmeteljeline 13,6 m pikk ja 2,55 m lai. Poolhaagiseid võib esineda ka kahe- või üheteljelisi. See sõltub nende kasutusalast. Poolhaagis on tänapäeval kõige levinum kaubaveovahend maanteel
tegevusloa kinnitatud ärakiri, veoluba Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel või läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. c. Täis ja osakoormad, grupikaup, pakisaadetised, pisipakid d. Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) , autorongid, poolhaagised e. Tasuline autovedu – Ühenduse tegevusluba ja Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, mille väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon f. Tegevusloata teostatavad veod g. Veoluba Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel või läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi
ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (nõudmised transpordisüsteemile, konteinerid, Huckepack veod jne) a. Intermodaalse transpordi veoühikuteks on: a. konteinerid; b. vahetatavad furgoonid; c. vahetatavad poolhaagised, treilerid b. Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km) Nõudmised transpordisüsteemile c. standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav; d. infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele; e. on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates; f. eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks; g. on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem;
arenenud infosüsteeme. Tegemist on tehnilistehnoloogilise lahendusega üha suurenevate kaubavoogudega optimeerimiseks ühtsete standardite ja regulatsioonide alusel. Veoühik Veoühik määrab ära kogu tehnoloogilise protsessi iseärasused ja kogu tehnilise varustatuse valiku kõigis süsteemi lülides. Enimkasutatavad veoühikud (Euroopas) on: konteinerid vahetatavad furgoonid vahetatavad poolhaagised treilerid Konteinervedude eelised Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda see võimaldab vähendada peale ja mahalaadimiskulusid ja aega Kauba pakendamisnõuded ei ole nii kõrged kui kauba transportimisel ilma kaitsvate seinteta. Kauba riknemisoht väheneb kaup on kaitstud päikese, niiskuse jms eest Kauba varastamine lukustatud konteinerist pole lihtne Kindlustusega seotud kulud on suhteliselt väikesed võrreldes
18. Autogreideri tootlikkuse arvutus. Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. Liigitatakse 1. liikumise viisilt a) haagised b) poolhaagised c) iseliikuvad 2. Kopa täitmise viisilt a) lõikejõududega täitmine b) elevaator-täitmine c) tigu-täitmine 3. Kopa tühjendamise viisilt a) vaba tühjendamine b) poolsundtühjendamine c) sundtühjendamine 5. Mootorite arvult a) ühemootorilised b) kahemootorilised e tandem-tüüpi 6. Kopa mahult = suurusgrupp a) väikesed kuni 10 m3 b) keskmised kuni 15m3 c) suured kuni 25 m3 d) ülisuured kuni 80 m3. Viimane liigitus on teatud
(kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised, Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h. poolhaagised või liikurmasinad. TSN Vedelsõnnikut võib laotada: Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks tavaliselt ketastega, ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega
Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku. Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-, madel-, kui sadulveok. Haagise abil on kiiresti võimalik muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms. 14. Mis on treiler, tooge naiteid treileri kasutusvaldkondadest. Treilerid on üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid
ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveolaevad, nafta- ja gaasitankerid, lihtrid, praamid · Jne 2. Liikumine, liikuvus (mobiilsus), sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid. Transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB! Tööstustransport ja mittemotoriseeritud liikumised ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu) Liikumine-Algus-> lõpp liikumine, e reisiahel, e reis: jalgsikäik;
linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni. Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks. · Otsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta või
Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil. Liikuvad masinad omavad arenenud käiguosa ja jaotatakse liikumise viisi alusel omakorda kolme alaliiki: a) haagised, b) poolhaagised, c) iseliikuvad. Haagismasinad (haagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Rataskäiguosal haagised võivad olla ühe- või mitmeteljelised. Poolhaagismasinad (poolhaagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks
25 Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 26 Konteinervedude karakteristikud- Vahetuskered, vedukita poolhaagised, ISO konteinerid EU transpordipoliitika 27 Kiisler ptk 8 lk 231-233 Märksõnad: eesmärgid 2050 +, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. Transpordi õiguslikud asjaolud
Vajadusel lisatakse saadetise veodokumentidele veoprotsessis käsitsemise erinõuded. Logistikaettevõtte terminalides ja ladudes laaditakse iga päev kümneid poolhaagiseid eri- nevate saadetistega, mille toimetavad sihtpunkti sama ettevõtte allhankija autojuhid. Autojuht ei viibi üldjuhul pealelaadimise juures ega võta endale vastutust terminali ja/või laotöötajate peale- laaditud saadetiste eest. Autojuhi vastutuse vähendamiseks sageli säärased poolhaagised plom- mitakse. Poolhaagise tendi alt kinnitavate trosside otste ühtesidumine ja kinnitamine spetsiaalse plommiga väldib ligipääsu treileris olevale kaubale, ilma et seda ei märgataks. Kui kauba/saadetise üleandmist tarneahela osalisele allkirja vastu ei toimu, räägitakse kauba teelesaatmisest ehk lähe- tamisest. 284 11 Kauba käitlemine 11.22. Saadetise pealelaadimine
Konteinerovirnastaja eeliseks on võime tõsta konteinereid suurtesse umbvirnadesse kuni kuues kihis. Tõstuki tõsteseade on universaalne. See võimaldab käidelda nii 20-kui ka 40- ne jalaseid konteinereid. 224. Milline näeb välja terminalitraktor? Terminalitraktorid on universaalsed, suure jõudlusega masinad, mis teenindavad sadamates ro-ro ja sto-ro aluseid ning reisiparvlaevu. Nendega veetakse või lükatakse kailt laevatekkidele ja tuuakse laevast välja haagised, poolhaagised ehk treilerid või lahtine kaup mafi- ja kassettalustel. 225. Milline näeb välja peenkauba siirderiiulid? Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Peenkaubariiulite puhul liigutatakse riiuleid kösiajamitega mis on tunduvalt odavam kui alusekaubariiulite puhul kasutatavad elektriajamid. Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised : · suur ladustamise tihedus · vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele
tehnika, vähene koostöö riiklike raudteefirmade vahel, Kombineeritud transpordis kasutatavad transpordiüksused: Konteinerid. Kasutusel peamiselt 2 erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20 , ja 40'konteiner. 20'cont. kasulik pikkus on üldjuhul 5,9m, 40'cont kasulik pikkus on 12,04. Konteinerite kasulik laius on 2,32m. 20'konteinerisse mahub ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust., 40'konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35m Poolhaagised Swapbody'd. Konteinerite alatüüp. Erinevalt merekonteineritest lihtne peale- ja mahalaadimine autodele, ei nõuasuure tõstejõuga kraana või tõstuki olemasolu. Seisuasendis toetub swapbody neljale jalale. Peale või mahalaadimiseks sõidab erigassiiga auto / haagis swapbody alla-alt ära. Teiseks eeliseks on swapbody kaubaruumi mõõtmed, mis lubavad veoruumi otstarbekamalt kasutada Euroopas enamlevinud veoseühikute, 0,8*1,2 m või 1*I,2m kaubaaluste kasutamisel.
Koorem on paremini kaitstud nii ilmastikumõjude kui ka varguste eest, mis on selle haagise peamine eelis tenthaagise ees. Kauba laadimisel kinnisesse haagisesse kasutatakse selle tagumist või külgmist ust. Kinnised poolhaagised jaotatakse nelja põhirühma: • poolhaagised, millel puuduvad termoisolatsioon ja termoseadmed • soojustatud (isotermilised) poolhaagised, mida kasutatakse toiduainete veoks • külmutuspoolhaagised, mida kasutatakse külmutatud toiduainete (liha, kala jne) veoks • termohaagised, mis võimaldavad hoida külmal ajal lastiruumis plusstemperatuuri, sõltumata
annaabi.ee 
