Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumasinate hoidla". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
merlin, hoidla, 1473, asendiplaan, põhiplaan, külgvaadeK2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ruumiprogramm: o saal (30-
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS Käesoleva projektiga on tellimisel koostatud 1,5 korruselise individuaalelamu projekt. Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035
............................................................................. 5 1.1.2. Kinnistu andmed ................................................................................................. 5 1.1.3. Ehitusprojekti tellija ............................................................................................ 5 1.1.4. Projekteerija ........................................................................................................ 6 2. ASENDIPLAAN ................................................................................................................. 7 2.1. Lähteandmed ................................................................................................................. 7 2.2. Olemasolev olukord....................................................................................................... 7 2.2.1. Paiknemine ...................................................................................
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELET
asutused, postkontor) surutavad koormuse jne ja pinnaseveete suhtes Vähekorruseliste hoonete välispiirte ehitamiseks on kasutatud läbi Monteeritavad vahelaed uhtumiskindlad),, 3-peenekoelised pinnased(koormuste aegade Eestis kergseinu nagu: harju, nõmme, gerardi-, rolok-, nopsasein Ühiskondliku hoone põhiplaan võib olla kujundatud neljal tekitatud väikesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt) ehitatakse paneelidest, mis oma ehituselt jagunevad:
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k Ris
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtiv
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIV
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS
suurtel laevadel ka 40-ks). Teoreetiliste kaarte numeratsioon kogu maailmas algab ahtriloodist 0-ga ja lõpeb vööriloodis tavaliselt 20-ga. Ainult USA-s ja Venemaal algab numeratsioon vöörist. Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil .
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD
(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati. Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind Lõike
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind Lõike
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine Arvutusskeem Teg
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kamb
Puidutööstuse hoone Masina- ja seadmetööstuse hoone Muu tööstusharu tootmishoone Hoidlad ja laohooned 8 Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4 3
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
-Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid -Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) -Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide mõõtude erinevus konstruksioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32
..............22 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 24 LISAD................................................................................................................ 25 Lisa A. Veisefarmi plaan................................................................................ 26 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan......................................................................26 Lisa C. Veisefarmi ristlõige............................................................................ 27 Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem......................................................28 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV................................................
-Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid -Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) -Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve Betoneerimine betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm
a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan. Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel. Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel: Aastatoodang: tuhat m 3 Q 17000 Sideaine tüüp F Vineeri paksus, mm 12 Vineerikihtide arv 9 Ümarmaterjali läbimõõt, cm 21 36 27
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned,
annaabi.ee 
