riskianalüüsi arvestuse essee (0)

õiguspoliitika seletuskiri kokkuvõte



Elza Lutt 
09.10.2020  Õiguspoliitika põhialused   IV peatükk kokkuvõte  Põhiseadusest lähtuv õigusloome  Õiguspoliitika põhialuste visioonina tagatakse aastaks 2030 Eestis põhiseadusest lähtuva  hea õigusloome põhimõtte rakendamine kõigil tasanditel: nii Vabariigi Valitsuse kui ka  Riigikogu tasandil. Peamiselt tugineb ÕPPA Eesti vabariigi põhiseadusele, millele ka  tuginevad muud seadused ehk põhiseadus on teiste seaduste aluseks. Selleks aga, et riik saaks  efektiivsemalt toimida, tuleb aga põhiseadusest kaugemale minna.  Vähem õigusloomet  Õigusnormide hulk on pidevas kasvus ning koos sellega muutub sisu ka aina detailsemaks  ja keerukamaks. Vähem õigusloomet tähendab seaduse muutmist või uue seaduse loomist,  kuid ÕPPA 2030 suunab õigusloojaid ja poliitikuid kaaluma ja valima ka muid lahendusi  peale õiguslike. Eelnõu läheb veel kaugemale, toonitades, et õiguslik lahendus on viimane  abinõu. ÕPPA 2030 loobub ka 100 päeva reeglist, kuna kiirustamise tõttu jäetakse  aletrnatiivide analüüs. Õiguskantsler on 100 päeva reeglit kommenteerinud: „…Sada päeva  on ette nähtud sisseelamiseks, töö alustamiseks, juhtimise ülevõtmiseks ning ehk ka uue  koalitsiooni prioriteete kajastavate seadusemuudatuste ettevalmistamiseks, aga mitte nende  kiireloomuliseks menetlemiseks parlamendis.“  Hea õigusloome põhimõtte rakendamine  Ametnikkonna peamine ülesanne on tagada õigusliku lahenduse kvaliteet st. õigusloome ei  ole eesmärk omaette see peab tooma Euroopa kodanikele märgatavat kasu ja aitama  lahendada ühiseid probleeme. Täpselt suunatud ja tavainimesele arusaadavalt kirjutatud  õigusnormidega saavutatakse seatud eesmärgid kõikides valdkondades nt: majandus-,  keskkonna- või sotsiaalvaldkonnas. Ha õigusloome praktika näited: Suurbritannia, Šveits,  Rootsi,Tšiili ja EuroopaParlament. Kõige tähtsam muuta õiguskeel üldsusele lihtsamaks ja  arusaadavamaks.  EESTI MAAÜLIKOOL 1


Õiguse süsteemne arendamine  Seaduse arendamine toimub analüütiliselt teiste riikide sama probleemi lahendamise ning  oma Riigi olukorda arvestades. Ei tohi ka unustada, et lahenduse leidmisel tuleb otsida kõige  konkurentsivõimelisemat lahendust.  Õigusloome korraldus peab toetama kvaliteetse õiguse loomist. Seepärast on oluline  õigusloomejuristide pädevuse pidev ja jätkuv arendamine. Samuti tuleb järjepidevalt  analüüsida uusi tehnilisi võimalusi ja koostöövorme, mille abil õigusloome kvaliteeti ja selle  läbipaistvust parandada. Lisaks on vaja panustada ka heasse analüütilisse võimekusse.  Konkurentsivõimeline õiguskeskkond  Riigid on omavahelises konkurentsis väga paljudes valdkondades k.a õigusloomes.  Õiguskord peab tagama Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime ning võtma arvesse  hoogustuvat üleilmastumist ja teadmistepõhist majandust selleks, et riik saaks tagada oma  rahvale üldist heaolu, majanduslikku konkurentsivõimet ning turvalisust. Eesti õiguskeskkond  peab olema moderne ja attraktiivne. Haldustegevus peab olema efektiivne, paindlik ja  vastutustundlik. Praegune aeg esitab riigile õiguse arendamisel väljakutse, sest inimesed  saavad vabalt liikuda riikide vahel ning saavad vabalt tegutseda ka tesitest riikides.  Parem õigusloome Euroopa Liidus  Euroopa Liidu õigusloome tähtsus on iga aasta kasvanud ja mõjutab juba märkimisväärselt  teatud õigusharude arengut. Euroopa Liidu õigusnormid muutuvad samamoodi ning Eestis  rakendatakse neid ka, tavainimese jaoks pole tähtis kas seadus on EL-is või Eestis loodud  -õigust tuleb mõista ja sellele vastavalt toimida ikka ühtmoodi, sõltumata sellest, millisest  allikast see pärineb. Eesti ülesanne on uus EL-i õigusnorm õigeagselt ja korrektselt rakendada.  Digilahendused ka arvesse võtta.   EESTI MAAÜLIKOOL 2