EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd
dokumendi esitamata jätmise korral. (7) Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena. §48. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. §49. Järelevalve teostajad Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele: 1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud; 2) piirivalveametnikud; 3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud); 4) tarbijakaitseametnikud; 5) tervisekaitseametnikud; 6) [kehtetu - RT I 2003, 88, 591 - jõust. 1. 01. 2004]; 7) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud; 8) valla- või linnavalitsuse ametnikud. [RT I 2003, 88, 591 - jõust. 1. 01. 2004]
§ 49. Alaealise tööle rakendamise piirang (1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt: 1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00; 2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017] (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00. (3) Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine. § 50. Öötöö piirang (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja), on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui
2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga
jõustumise aeg): 14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000 24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või�
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted
Planeerimisseadus Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade
§ 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud: 1) kaupluses; 2) toitlustusettevõttes; 21) väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) majutusettevõttes; 4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil; 5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis; 6) reisirongi restoranvagunis; 7) rändkaupluses; 8) avalikul üritusel; 9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast; 10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] 11) täitemenetluse käigus; 12) e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustus
Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea. Loomalautade ümbruses või põldudel hoides võib sõnnik reostada pinna- või põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaaniliste ainete ja vees lahustuvate lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning
Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala? Kaubandustegevuse seadus sätestab: kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Käesolevat seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................ 28 HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
[RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007]
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab:
lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17 2 Sissejuhatus Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Erinevate võimalike ühendite hulk on sisuliselt lõputu. Väga oluline on teada iga keemilise aine ehk kemikaali omadusi ja sellega seotud
Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5
(5) Tahteavalduse võib teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel- kui teine pool näeb või saab teksti kätte. Lg2. Nt tähitud kiri, Par.29 Asukoht käib juriidilise isiku kohta. Par.72. Tahteavalduse tagasivõtmine Kui tahteavaldus jõuab kohale- on ta kehtiv. Kui jõuab samal ajal v ennem tahteavaldust tagasivõttes tahteavaldus- on kehtetu. § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti. § 74
§ 47. Järelevalveasutused (1) veterinaal-ja toiduamet teostab riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle. (2) Lisaks Veterinaal- ja toiduametlie teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes tarbijakaitseamet. § 48. Järelevalveametnikud ja järelevalve (1) Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt järelevalveasutuse pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, kaasa arvatud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle, kontrollides valdkonda või etappi, mis antud oludes on kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toit või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa
elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist; 17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid
(5) Tahteavalduse võib teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel- kui teine pool näeb või saab teksti kätte. Lg2. Nt tähitud kiri, Par.29 Asukoht käib juriidilise isiku kohta. Par.72. Tahteavalduse tagasivõtmine Kui tahteavaldus jõuab kohale- on ta kehtiv. Kui jõuab samal ajal v ennem tahteavaldust tagasivõttes tahteavaldus- on kehtetu. § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti. § 74
Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud
kopeerida: 1. arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopiat); 2. piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3. elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada); 4. arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel); 5. reprograafilisel viisil noote. 10. Kuidas korraldada looduslikus veekogus laste ujumist? • Noorte suplemise järelevalve korraldust ja ohutust korraldab laagri tervishoiutöötaja. • Alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut •Vette ei ole lubatud minna: –rühmast eraldi, –higisena, –pärast väsitavat võistlust, –külmatundega, –pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi •Laste ujumisoskuse selgitamine. •Vette minnakse märguande peale. •Paarikaupa koos ujuma.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (15) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse vahenditest nähakse iga- aastases riigieelarves ette vahendid toetuse eraldamise ja kasutamise järelevalvega seotud toiminguteks. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (16) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrusega lubada haridus- ja teadusministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise, kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor. [RTI 2010, 41, 240 - jõust. 1.09.2010] (3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või
säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst ei külasta töökohti ning töötervishoiuarst töötab töötervishoiuametis. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst · Kemikaliseadus Mis on kemikaali käitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Mis on ohtlik kemikaal ja ettevõte? samaaegselt käideldavad kemikaalid on kõik ohtlikud kemikaalid, mille asukohtade vahemaad ettevõttes osutuvad tulenevalt riskianalüüsist ebapiisavaks selleks, et suurõnnetuse korral oleks välistatud nende kaasamine. Ettevõte on ohtlik, kui kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. Kemikaale ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates võib see kemikaal kahjustada keskkonda, tervist või vara. Kust saab kemikaali ohutuskaardi?
roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 „Töögraafik“ Analüüs Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2015 Töögraafikud 2 Eelnevalt on välja toodud esialgne töögraafik, kus kollasega on märgitud kaubapäevad. Kaubapäevadel on oluline, et kauba vastu võtmise ajal oleks tööl vähemalt kaks töötajat, et nad saaksid üksteist aidata. Töötajad teevad nädalas 40 h tööd, mis on toodud ka välja töölepinguseaduses. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse riiklikuks tööajanormiks 8-tunnist tööpäeva ja 40-tunnist töönädalat. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse riiklikust tööajanormist, kuid seda mitte tööpäeva ulatuses, vaid pikema ajavahemiku, arvestusperioodi ulatuses. Nii võib tööaeg päeviti või nädalati varieeruda, summaarselt peab aga t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
