Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Platon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platonn, seinal, hingel, ülessandeks, teodor, rännaku, avause, varje, meos, antiikfilosoofia, hingele, mainori, kõrgkool, noormees, auhinna, silmaring, ellusuhtumine, unustada, uutele, tõusta, kestel, tarkused, tabada, meelte, reaalsed, igavesed, kehaliste, vahekorda, koopas, varjudega, koobast, tajuda, jumalik, ihale, valvurid, jõusSISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada
olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata (ideede algkujud). Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses.
- ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata - algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrpildi abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses.
ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas
näivus. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise on aga algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Inimesed on alaliselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Seejuures oleme ekslikult veendumuses nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideed olenevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Vaateid maailmale ja hingele
kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimusvastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee"
Parmenidese äärmuslik teooria. Platon jagab maailma kaheks nähtav maailm milleks on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline. Teiseks on ideede ja olemuste maailma milleks on mõistusega tabav, tegelik, tõeline, tekitatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu ja lihtne täiuslik. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda võrdleb Platon koopapildi abil. Inimesed on nagu koobas ning oleme aheldatud koopasse näoga avause poole. Ning meil on võimalik näha ainult varje mis on koopaseinale tekkinud seljatagant ulatuvast valgusest koopast väljaspool. Kuna esemeid me ei näe ning näeme ainult varje siis võime arvata et tajume tegelikus maailmas tegelike asjade vaid pettekujutisi. Ning sellest järeldame, et koopas väljas asuvad tõelised asjad e. ülim tõelisus asub koopas väljaspool. Minu arvates on Platoni ideeõpetus väga loogiline ja arusaadav ning ise olen samal arvamusel
igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada
kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad
õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991. 15
" Platoni tähtsus ja tähendus lääne filosoofia ajaloos, lühidalt: Platon on esimese filosoofilise süsteemi looja; temast algab süsteemne teoreetiline mõtlemine; ta sõnastab selgesti paljud probleemid, millega filosoofia järgnevate aastatuhandete jooksul tegeleb; ta on oma õpetuse ja Akadeemia neoplatonismiga suuresti mõjustanud kristlust, kogu lääne kultuuri; Platon on olulise filosoofilise zanri dialoogi laialdase viljelemise algataja; ta on esimene antiikfilosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud. Vahemärkus. Poliitikafilosoofia sissejuhatavas kursuses ei ole võimalik põhjalikumalt peatuda suurte mõtlejate loodud filosoofiliste süsteemide muudel osadel, sh süsteemi tuumal. Ega ka filosoofilise mõtte üldisel kujunemislool ning käsitletavate suurte filosoofide tähtsusel ja tähendusel selles. Õige ja loomulik oleks, kui kuulajatel oleks eeldusainena üldine sissejuhatav kursus filosoofiasse omandatud
Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale. Koopast pääsenuna pimestab päike hetkeks inimese ja ta ei saa kohe nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda. See on kujund inimese pürgimisest täiuse ja teadmiste poole. Täiuse on võimelised saavutama ainult filosoofid. Kui täiuslikkus ja tarkus on saavutatud, siis tuleb filosoofil tagasi pöörduda koopasse nende juurde, kes sealt välja ei jõuagi. Sellega Platon tahab näidata, et valitseja peab
Tee nii, nii... siis saad sellise tulemuse tõestused. Küsimus KUIDAS? Siia sisse jääb ka objektiveeriv mõtlemine Seadusi, reegleid, programme järgiv (kuid piirid). Küsimus MIKS? (1,2,3,4) Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend). 3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos
ühe kõige ammusema õpilase juures. · Tänu idee kehastumisele on asi see, mis ta on. · Viibib mitu korda Lõuna-Itaalias, kus kohtub pütaagorlaste · KOOPA MÜÜT koolkonna esindajatega. · Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina · Platoni Akadeemia külge. Näevad ainult varje seinal, mida koopasuust tulev · 387 a.e.Kr. rajab ta Ateenas Akadeemia. See asus valgus seinale heidab. Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus. · Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool · Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam · Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm.
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
Mida võttis Platon teistelt filosoofidelt üle: 1)Sokrates - dialoogid ja soovi kindlalt defineerida mõisteid. Jõuab tõeliste ideede maailma. 2)Parmenides - mõtlemine on identne olemisega. Kõik olev on ühtne ja on haaratav viimsest ühtsest ideest. 3)Pythagoras - puhaste ideede mõte. Maailm on kahene: puhtad mõtted & nähtav maailm. Puhtad ideed on tõelised. Inimese hing oli enne olemas, kui siia sattus. "Me teame kõik kuid oleme ära unustanud." Õppimine on (meeldetuletamine). Hingel on tunnetuslik väärtus. 1)Kõige kõrgemal puhas ideede sfäär - hüve, tõde, ilu, õiglus; 2)Füüsikaliste nähtuste ja protsesside idee - paigalseis, liikumine, värvus, tuli; 3)Erinevat liiki olendite idee - loomad, inimesed; 4)Käsitöö ja kunsti idee - laud, voodi; 5)Ideed, millel on tähtsust teaduste ja mõistete suhete uurimisel - võrdsus, ebavõrdsus. Idee, kui: 1)asjade olemise allikas; 2)näidis; 3)eesmärk, mille poole eksisteeriv püüdleb.
Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning
Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette, koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid näevad varje igasugustest olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad jäljendavad ideid, ideed kehastuvad asjades, asjad on ideede varjud. Inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
