· mugav kasutada · peab vett · isoleerivad hästi heli ja soojust · taluvad paljude keemiliste ühendite toimet Halvad küljed: · ei lagune · eritab mürgiseid aineid · ei saa kasutada väga kuumaga · jätab toidule ise loomuliku lõhna ja maitse · vananeb(muutub rabedaks) · reostab loodust 5 Täpsemalt plastmassidest Polüamiid Nimetus Kirjeldus Värv natural valge / must Tihedus 1,14 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 9 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70
3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus - on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta. Ühik: kg/m³. ●Kergmetallid ρ<5000 kg/m³ ●Raskmetallid ρ>10 000 kg/m³ ●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused.
kirjeldatud viisil. Näitena on alljärgnevalt esitatud firma Teroson plasti paranduse juhend. Plastikdetailide tootjaid meil siin konnatiigis ikka on näiteks Frog Plastic, , OÜ Pressmaster ja Plastrex. Tooteid on mitmeid näiteks ujukid ja poid, teetõkked, torustikud, pumbad, valgustite korpused, prügikonteinerid jms. · Otsige välja nii palju erinevaid plaste kui võimalik ja kirjutage nende kohta, kus neid kasutatakse ja nende omadused samuti. · Polüetüleen ( PE, PE-HD, PE-LD) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. Ta on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemperatuur on saamisviisist olenevalt 105...130 ºC. PE on heade dielektriliste omadustega ning happe- ja leelisekindel, kuid laguneb kloori ja fluori mõjul. PE on füsioloogiliselt kahjutu. Polüetüleenist valmistatakse kilet,mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni, mahuteid
kortsu kui on töödeldud, sukatoodete, kudumite tuleb hoida riidepuudel tundlik higile, valgustundlik, valmistamiseks pole väga soe materjal, elektriseerub kuivalt kergesti, hästi värvitav ja trükitav, niit on habras, tugevus ja elastsus väiksemad kui Metsik siid tavalisel siidil Tselluloostehiskiu d Viskoos VI omadustelt puuvillale väga kardinate, mööbliriide, tavaviskoos soovitatakse pesta, kuid mitte lähedane, vildi ja vaipade tootmisel. kollakas ja üle 60 kraadises vees,
Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms
ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062 nm, süsiniku aatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0.02%, toatemperatuuril ainult 0.01%. Feriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60-90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni Curie' temperatuurini 768°C. -ferriit kirstallvõre on ruumkesendatud kuupvõre nagu -feriidilgi, kuid kuna ta eksisteerib tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui -feriit(temperatuuri vahemikus 1392°C...1539°C), siis maksimaalne süsiniku lahustuvus temas on 0,1%. Ta ei esine
......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub
G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta
Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele
Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel. Vastupanu mädaniku tekkele hea, kui kergeti tekib puidusin. Kergesti töödeldav , kuivatatav, immutatav . Tihedus 480..530 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 104 Mpa Survetugevus pikikiudu 47 Mpa Kõvadus radiaal pinnal 250 Janka Männipuidu kasutamine. *Väga heade omadustega konstruktsiooni ja tisleripuit. *Ehituses konstruktsioonimaterjalina, uste ja akende valmistamisel. *Immutatult elektripostidena ja ehituspuiduna. *Keemiatööstuses tselluloosi valm. *Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit. Lehis. Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul
Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga). Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) polümeer. Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm
Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm
10. Materjalide omadused (6 kategooriat). 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; n Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; elektroonika- ja arvutitööstus. 5) Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, n biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei
16. Komposiitide mõiste, näited Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt
2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab
17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 3) Termiline soojusmahtuvus ja juhtivus; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 4) Magnetiline magnetvälja mõju; n Pooljuhid elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 5) Optiline elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); peegeldusvõime; elektroonika ja arvutitööstus. 6) Keemiline keemiline aktiivsus.
difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega
1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg
· Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus, · Soojusjuhtivus, · Soojusväsimus jne. Segu koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne segu segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne (igas olekus, nt. õhk).
difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega
valentselektronid on delokaliseeritud üle kogu massiivi. kõrge soojus- ja elektrijuhtivus, madal ionisatsioonispotentsiaal, sepistatavus, plastsus, eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus, uue materjalina amorfsed metallid (mehaaniliselt eriti tugevad, kõvad ja purunemissitked). Kovalentsete sidemetega tahkised tugevad ja suunatud kovalentsed sidemed, mis läbivad kogu kristalli. sageli kõrge s.t. ja suur kõvadus, aatomite paigutus mõjub omadustele (allotroobid. võrdle grafiiti, teemanti ja fullereeni). Molekulaarsete sidemetega tahkised - nõrgad molekulidevahelised jõud (londoni, dipool- dipool jõud, vesiniksidemed hoiavad neid koos). madal s.t., nii kristalsed kui amorfsed ained, lahustuvad hästi nii polaarsetes kui mittepolaarsetes solventides. Pilet 3 Materjalide põhiomadused ja nende uurimine. Tihedus, Sulamistemperatuur, Soojuspaisumine, Elektrijuhtivus, Mehaanilised omadused
Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja
malmi liike: 1. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 80. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järg 2. Kasutusala järgi 3. Keemilise koostise järgi 4. Kvaliteedi järgi 5. Struktuuri järgi. Omadused: Terasele lisatakse väga palju erinevaid lisandeid mis muudavad metalli väga vastupidavaks korrosiooni vastu või muudavad teras väga kuumustugevaks
Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne Pooljuhid – elektrilised omadused vahepealsed eletrijuhtide (metallid ja –sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone Targad materjalid - suutelised tundma ära keskkonnamuutsi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. Sõltuvalt temperatuuri,
Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joon 5-1 ja 5-2 Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus
viskoosiga. Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline. Antibakteriaalne ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Kookuspähkli kiud- suhteliselt jäik kuid paindub hästi. Hõõrdekindlus on hea, tugevus väike. Suurepärase ilmastikukindlusega. Kerge ja püsib vee peal. 1.2 Loomsed Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja
Lisandite difusiooni kasutatakse: - metallide pinna töötlemiseks (raua pinna karboniseerimine); - pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon. 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega
y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab
mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal puutub veega vahetult kokku. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi.
· Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
