AS Kepikõndijad
Metsa 7, Tallinn, Eesti
25.03.14
Gert Kaasik
1
Erinevad võimalused
Kepikõnni eelised võrreldes tavalise kõnniga:
SUURENDAB VASTUPIDAVUST
VÄHENDAB KOORMUST PÕLVE- , PUUSA JA
PÖIALIIGESTELE NING SELGROOLE
AITAB PAREMINI EBASTABIILSEL VÕI LIBEDAL PINNASEL
TASAKAALU HOIDUDA
PARANDAB RÜHTI KÄIMISEL
KEPPE SAAB KASUTADA VÕIMLEMISVAHENDINA
Kepikõnd Referaat Tallinn Sisukord Sissejuhatus 3 Kepikõnd 4 Treening 5 Kepikõnni tehnika 6 Käimiskepid 8 Kepikõnni kasulikkus 9 Kasutatud materjal 10 2 Sissejuhatus Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest, see sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi
Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 algus lõpp jaotisi samm -10 10 20 1 {=3*SIN(x+2)*COS(x/2)} {=IF(x<=p,5*COS(2*x-3),3*SIN(x+1))} x y z -10 -0.842 -2.664 -9 0.415 -2.739 -8 -0.548 4.944 -7 -2.694 -1.376 -6 -2.248 -3.798 -5 0.339 4.537 -4 1.135 0.022 -3 -0.179 -4.556 -2 0.000 3.770 -1 2.215 1.418 0 2.728 -4.950 1 0.372 2.702 2 -1.227 2.702 3 -0.203 -2.270 4 0.349 -2.877 5
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka koog
................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................................7 2.2. Sobilik harjutuspaik, jooksujalats..............................................................8 2.3. Jooksutehnika.............................................................................................8 3. Kepikõnd 3.1. Keppide pikkus vastavalt kasvule..............................................................9 3.2. Kuidas kasutada....................................................................................9- 10 3.3. Võimlemisharjutused................................................................................10 3.4. Milleks kepikõnd hea................................................................................10 4. Käimine 4.1. Käimine sobib kõigile.
· Tippspordis on võimalik ennast kindlustada ka majanduslikult, kui ollakse andekas valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides. · Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed. Erinevad tervisespordi alad Aeroobika, Cross-Trainer, Jalgrattasõit, Jooksmine, Jõuharjutused kummilintidega, Kepikõnd, Käimine, Matkamine, Rulluisutamine, Sõudeergomeeter, Suusatamine, Tervisekõnd, Ujumine, Veloergomeeter. Aeroobika - on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Eristatakse tugi- liikumisaparaati
Kepikõnd. Tallinna Kuristiku Gümnaasium 2008 Sisukord: 1. Mis on kepikõnd 2. Positsioon maailmas 3. Tekkelugu 4. Varustus 5. Kõndimistehnika 6. Harjutused keppidega 7. Kasutatud kirjandus 1.Mis see on kepikõnd? Kepikõnd on käimine, millele antakse kepitõugetega juurde hoogu ja kvaliteeti. Keppikõnni puhul on käte, jalgade, puusade ja kogu keha liikumine põhimõtteliselt samasugune nagu tavalise kiire kõnni puhul. Kepikõnd toob kaasa füüsilise vormi paranemise, aga lisaks sellele veel plaju muudki, näiteks on alati kindlustatud reipus ja elurõõm. Mida rohkem inimene liigub, seda paremaks muutub enesetunne. Kepikõnni plussid. 1. Kepikõnni ajal paraneb sinu suurte ja põhiliste lihaserühmade seisund. Areneb käsivarte, selja, kõhu, külgede, puusavöö ja jalgade musklilisus. 2. Kepikõnni ajal paraneb hingamis- kui vereringeelundite seisund, kopsude, süda ja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut --- -------, AR2 Üldmetsakasvatuse iseseisvad ülesanded Ülesanded aines 'üldmetsakasvatus' Tartu 2011 SISUKORD Ülesanne 1: Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine .................................................... 3 Ülesanne 2: Puuliikide valgusnõudlikkus ....................................................................................... 7 Ülesanne 3:aastane temperatuuri dünaamika .................................................................................. 7 Ülesanne 4: ööpäevane temperatuuri dünaamika ........................................................................... 9 Ülesanne 5: metsa veereziim ........................................................................................................ 11 Ülesanne 6: lumikatte tüsedus metsas ja lagedal
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Kõik kommentaarid