arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa-aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus. Peetrus on põhiliselt kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak. Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas
Venemaale, tsaarilt armu paluma. Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga noored jäid peale seda alatiseks kokku. Tõeline armastus on võimas, selle nimel on inimesed võimelised rohkemaks kui tavaliselt. Agnes ja Gabriel pidid palju kannatama ja vaeva nägema, aga see oli üksnes õnneliku tuleviku nimel. Nende
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha.
võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda sallima või armastama hakata, sest neiu ei teadnud, kes ta on ja Frollo ei vaevunud ka ennast viisakalt tutvustama. Tantsijanna ja ülemdiakoni ainsaks kontaktiks oli Claude pidev sõim,
Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab
juures. Jälgides nende aeglasi kannatusi keset purskavat verd, kontide praksumist, karjumist ja korinat verevahus suudest tundis ta naudingut. Selle paiga lõhn, mis lehkas mädanemise, väljaheidete, higi ja kõrbenud liha järele paitas ta sõõrmeid. Õhtuti läks ta oma rahvaga jumalateenistusele ja pärast seda oli ühine söömaaeg , mis lõppes padujoomaga. Siis näidati õpetatud karusid ning vägistati ja piitsutati naisi. Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks
visa oma kodu ja peret kaitsma. Isegi kui raudrüütlid oma suurte vägedega talupoja koduõuele tikkusid, ei vandunud ta alla ning vere ja valuga rahurikkujad tagasi lõi.Eestlased on väike rahvas.Jah väike, aga visa nagu sipelgas. Lõpuks pidi küll lihtne maamats ristiusu vastu võtma ning sakste ikalduse all sajandeid kannatama, kuid ka see ei murdnud tema hinge,nagu näitavad ka Jüriöö ülestõus ja Liivi sõda. Eestlane jäi eestlaseks ka siis kui teda piitsutati ja mõisahärra heaks pärisorjusesse sunniti. Peale rasket tööpäeva läks ta ikka armsasse hiiekotta ja needis kõik need uhked härrad viimseni ära. Eestlane oli jonnakas. Eestlane oli vaba, kui mitte ihult siis hingelt. Eestlane suutis jääda iseendaks. Mis sai lihtsast talupojast edasi? Hakkas ju maailm kiiresti arenema. Püssirohi, trükimasinad, kaubanduse massiline levik.Ei jätnud Maarjamaalane ka siin oma jonni.
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus
õhkkonna, rõhutab armastajate tune hellust ja inimlikkust, tunneb kaasa nende kurvale saatusele. Kirjandus keskaegses linnas. 1888 esimene Euroopa ülikool samal ajal oli Aafrikas ülikool 25000 Aquino Thomas - (XIII saj) keskaja suurim teoloog, kes püüdis oma teostes läheneda religiooni ja mõistust. Linnaluule - Fabliood - lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust ja ettevõtlikust, piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. vangid - saksamaal fablioodega sarnased, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Novella - väga populaarsed XIII saj anekdootlikud lõbusad rahvajutud Itaalias (sealt sai oma ¾anri nime novell). "Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest. Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed.
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast
Kõige tavalisemad põhjused miks karistati, olid: igasugune lisatoidu nõudmine, tööst kõrvale hiilimine, vähe töötamine, suitsetamine, liputamine, valede riiete kandmine või enesetapu katse. Kõik karistused määrati omavoliliselt. Näiteks said erinevad inimesed samade eksimuste eest erinevad karistused. Kõike sagedamini esinevad karistused olid: piitsutamine, 11 osakonda paigutamine ja venitamine ("Post"). Piitsutamine Vange piitsutati avalikult. See toimus tavaliselt õhtuste loenduste ajal. Kõigepealt tooli peal ja hiljem spetsiaalse masina peal, mida sakslased kutsusid " kitseks". Vangi jalad olid kinniselt puukastis, kõht " kitse " peal ja käed olid venitatud ette. Piitsutamine käis kas kaigaste või piitsaga. Vangid pidid ise oma piitsahoope valjult ette lugema, kui lugemine segamini läks, alustati otsast peale. 11 osakond Siin asusid tava kongid, pimedad kongid ja seisu kongid. Siinsed karistused olid seotud
välja petta riideid ning tagatipuks söödi ära tema hommikusöök. Vaevalt, et peatselt kokku varisevas Austra-Ungariski ükski ametivõim nii käitunud oleks. Siinkohal on tegemist autori liialdusega rõhutamaks bürokraatia häguseid, ebaloogilisi ja omakasupüüdlikke mehhanisme. Valvurite käitumise üle kaebas K. hiljem ka kohtus, mis tõi omakorra kaasa selle, et ametnikud said K. süüdistuste tõttu K-le endale teadmata karistada. Nimelt neid piitsutati. Asjaolu, et K. ise ei teadnud, et ametnikke tema sõnade pärast karistatakse, näitab järjekordset bürokraatliku süsteemi nõrka kohta, nimelt teadmatust ja teatamata jätmist. Inimeste piitsutamine on aga vanamoodne ning julm karistus, mida 20. sajandi alguse Euroopas naljalt enam ei kasutatud. Piitsutamise episood lisab kirjeldatavale süsteemile juurde ebainimlikkust, tekib veelgi suurem võõrandumine. K. protsessiga seotud asjaajamise täpsus annab ka muus osas soovida. Mehele küll
Pattu kahetsev isik pidi panema selga käisteta kollase särgi, mida kaunistasid punased kuradid ning tuleleegid. Pähe pandi talle koonusekujuline kõrge narrimüts. Sellist riietus tuli kanda pikka aega igal pühapäeval, olles ,,ausate katoliiklaste" pilgete ja irvitamise märklauaks. Veelgi raskem karistus oli vööni paljastatud ketseri avalik piitsutamine kas kirikus või kirikuesisel väljakul enne või pärast jumalateenistust või mõne usupüha ajal. Mõnikord piitsutati süüdlast igal pühapäeval aasta või paari vältel. Kuna katoliku kiriku põhimõtted ei lubanud valada inimeste verd, siis toimus hukkamine elusalt põletamise teel. Vahest ka kägistati enne keha põletamist. Tuleriidale saadeti need ketserid, kes keeldusid kahetsemast ega pöördunud tagasi kiriku rüppe, ei võtnud süüd omaks või olid pärast patukahetsust jälle õigelt teelt kõrvale kaldunud, ja need, kes olid tagaselja süüdi mõistetud ja hiljem tabatud
Trahvi suurus 25assi. Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid: Raske solvamine-vanemate, magistraadi, patrooni solamine Avalikult tekitatud solvamine Solvamised haavade tekitamisega. Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv-kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv. Rapina-röövimine. Vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallal v mõne suurema õnnetuse puhul. Hüvitisena neljakordne varastatud asja väärtus. Damnum iniuria datum-võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine. VIS-vägivald, metus-ähvardus.vägivald ja ähvardus esinemise puhul lepingu sõlmimisel
ajale. Kui kutsutud tunnistaja kohtuistungile ei tulnud, siis oli teda kutsunul õigus karjuda tunnistaja maja ees igal kolmandal päeval, et ta kohtusse ilmuks. Lisaks oli legaalseks nimetatud varga tapmine öösel või päevasel ajal, juhul, kui ta relvaga vastu võitles. Vaba varga puhul oli tema karistuseks piitsutamine ning seejärel üleandmine inimesele, kellelt ta oli varastanud, et tasuda kahjude eest tööga. Orjast varast samuti piitsutati, kuid seejärel visati ta teatud kalju(Tarpeian Rock) pealt surnuks. Juhul, kui varas oli alles laps, oli kohtuniku otsustada, kas teda piitsutatakse või mitte. Kui varastatud asju välja ei ilmunud, siis pidi süüdimõistetud varas nende eest topelt väärtuses omanikule tasuma. Inimene võis vargaga kokkuleppele jõuda ka väljapool kohust, sel juhul kuriteost ei pidanud üldse teatama. III tahvel reguleeris reegleid võlgniku vastu. Kellegi laenatud omandi mittetagastamise eest,
Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “Papp Amis”- kavala preestri
46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest. Svank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Svank üliõpilane paradiisis. Fablioo oli lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest. keelekasutus mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust. Piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi ohtralt idamaistest juttudest ja antiiksetest valmidest. Fablioo poolitatud tekist. 47. Fablioo poolitatud tekist Mees arvas, et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda kaasa hobusetekk tuule vastu. Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru, kuid poeg vastab vaid, et ma lõikasin teki katki, kuna sina saad ka kunagi vanaks ja
Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf. · Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas. · Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma
äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Itaalias novella samuti fablioosarnane. Levis vagantide ladinakeelne looming. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ja hakkasid kirikut pilama ning kutsuma inimesi üles maiseid rõõme nautima. Inglismaal ja
Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal
Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal
Trahvi suurus 25assi. Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid: Raske solvamine-vanemate, magistraadi, patrooni solamine Avalikult tekitatud solvamine Solvamised haavade tekitamisega. Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv-kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv. Rapina-röövimine. Vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallal v mõne suurema õnnetuse puhul. Hüvitisena neljakordne varastatud asja väärtus. Damnum iniuria datum-võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine. VIS-vägivald, metus-ähvardus.vägivald ja ähvardus esinemise puhul lepingu sõlmimisel
Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud) ladinakeelne luulelooming, mis olid pilkavad kiriku silmakirjalikkuse suhtes, kutsudes üles nautima maiseid rõõme
Varasemaga võrreldes suurenes ka kirjanduse publitsistlikkus ehk ühiskondlik-poliitiline temaatika. Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d. Tuntuim- Stricker ,,Papp Amis".
annaabi.ee 
