Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu. Mitte KORDAGI ma ei märkanud prügi, ega ka mingit jäänust maas. Üldiselt kõige räpasemad riigid on need soojad Aafrika ümbrused jne. Samuti ka India on maru räpane, vaatasin ka ühte saadet ja mingis veekogus ujuvad laibad vastu, inimesed ei
tagasi kasarmuse. Ühel päeval lähevad Kat ja Paul hanesi varastama et need pärast ära praadida. Taas peale lahingut toodi sõtta inimesi juurde, nad kõik olid noored keda õpetasid seal vanemad sõjalised. Peagi oli 150 mehest järgi jäänud 32. Paul sai 17 päevase loa puhkusele minna. Ta naaseb koju kus ootab teda vähihaige ema, Paul külastab ka oma klassivenna hukkunu ema ja räägib et poiss hukkus kergelt mitte piineldes kuid tegelikult oli asi teistmoodi. Paul peab hakkama tagasi sõitma ja talle räägitakse ema operatsioonist mille jaoks tuleb raha saada. Paul tagasi olles läheb kohe rindele ning ägenenud pommitamise tõttu ta jäi ühte pool vett täis kraatrisse. Kui saabus taas hämarik läks Paul oma meeste juurde tagasi ja rääkis mis juhtus. Peagi saadeti 8 meest küla valvama, seal olles nad tegid omale siga ja said kõhud täis, kuid küpsetamise tõttu tuli maja korstnast tossu ja seda
põhjuseks loetakse esimeste inimeste(Aadama ja Eeva) pattulangemist viimne kohtupäev- aeg, enne Jumala riigi teket, mil Jumal mõistab kohut kõigi hingede üle viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu. Puhastustuli- arvati et inimese hing ei lähe pärast surma põrgusse ega ka taevasse, vaid jääb puhastustulle, kus tuleb olla piineldes viimse kohtupäevani ning seal piineldes suudab inimene oma patud lunastada ja viimsel kohtupäeval mõistab Jumal nad õigeks. Kardinal- vaimulik, 11. saj. alates valiti paavst kardinalide seast Kuuria-paavsti õukond Legaat- paavsti volitatud esindaja Bulla- dokument paavsti ametlike seisukohtadega Kirikukogu-eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Kümnis- maks, mida maksti kirikule, moodustas umbes ühe kümnendiku inimese sissetulekust Reliikvia- pühakutega seostuv ese
Kahjuks põhjustas aga kurvis kellegi lekkima läinud õlipaak õnnetuse, mille tulemusena Clerfayt sattus haiglasse. Ta viidi koheselt operatisoonisaali, kus teda aga ei suudetud päästa ning anti Lillianile teada, et tema armastatu on surnud. Järgmisel päeval kohtas Lillian Borist, kellele tegi ettepaneku minna tagasi mägedesse sanatooriumisse. Sinna jõudes veetis Lillian enamuse oma ajast voodis lamades ning palavikuhoogude käes piineldes kuus nädalat hiljem ta suri. 2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda,
laastavamaks kui kunagi varem.Kuidas lõpetada hirmuäratavad sõjakoledused, et tulevikus inimesed ei tapaks üksteist ning edaspidi valitseks maailmas rahu? Erich Maria Remarque kirjutatud romaan ,,Läänerindel muutusteta" sai kuulsaks peaaegu üleöö. Teoses on kujutatud rindel toimuvat surmavat julmust läbi kuulipildujate, mürkgaasi ja suurtüki tule ning lisaks veel välishospitalites toimuvat, kus inimesed piineldes surevad. Iga humaane inimene, kes tema kirjutatut on lugenud, mõistab, kuidas sõda mõjutab sõdurite ja nende lähedaste elusid.Miks siis ikkagi saadavad riikide valitsused sõdureid Iraaki ja Afganistani? Inimesed ei peaks sõjas surema, vaid elama õnnelikult ja rahus. Riikidevahelised suhted on nende endi teha, eneseuhkus tuleks alla neelata ja teha järeleandmisi ning kompromisse. Isegi sõja kuulutamine ei tohiks olla
hobide ega, veel hullem, oma lähedastega koos viibida. Uuringutulemused näitavad, et oma tööd naudib tõeliselt vaid napilt 10 protsenti inimestest, ülejäänud teevad seda ainult palga või ühiskondliku positsiooni nimel. ,,Tänases maailmas on palju materiaalses mõttes hästi arenenud ühiskondi. Ometi koosnevad need inimestest, kes ei pea end õnnelikeks," on selle kohta öelnud dalai-laama. Aeg, mille võiks kulutada enda, oma lähedaste või hobide peale, möödub kontoriruumis piineldes. Juba eelpool mainitud loodusteadlane Thoreau on ka väitnud, et inimene on seda rikkam, mida rohkem asju ta võib tegemata jätta. Selle määratluse järgi on õnnelikum see, kes ei rabele mõttetult ning mõistab, et õnn ei peida ennast kaubanduskeskuste riiulite vahel. Alles siis, kui lõpetada võidujooks ühiskonnaga ja sügavale enda sisse vaadata, astub õnn särava ja õitsvana eluteel vastu.
Käsitades eneseusku ja eneseteostust terve mõistuse ja mõõdutundega, muutub takistuseks aeg. Kirjanik Mats Traadi romaanis "Hirm ja iha" soovib Valve ajastust tingitult elult võimalikku saada. Naistegelane elab ajal, kus tõelus on muutunud vägivalla kangastuseks. Ta elab armastuse ja iha nimel. Kas inimese suurimat kirge võib eneseteostusena käsitleda? Arvan, et võib. Elult tuleb võtta, mida võtta annab. Võõrvõimu alluvuses piineldes otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib ta tunnete ergastamist ja üritab vältida emotsionaalsuse tuhmumist. Inimene ise võib avastada kindla usu endasse. Ühelgi teisel surelikul ei ole õigust indiviidi sisemaailma määratleda. Eneseusk ja -teostus lähtuvad inimese andekusest leida endas soov olla MINA ISE. Enesekindlus helgestab tulevikku, eneseteostus vabastab hinge.
võõra pool.Sellega kaasneb ka suures koguses alkoholi,kanep ning ka teised narkootikumid.Ta suhtleb ja käib väljas paljude meesetga-Olavi,Reimo,Vaiko- ning lõbutseb nendega.Olavi isegi armub temasse aga Riin tõrjub ta eemale , tema ei näe poisiga "käimises" mingit mõtet.Elu muutub järjest hullemaks-tavaliselt ei mäletata enam eelmise päeva tegusid ja ärgatakse hommikul võõras kohas.Raamat lõppeb Riinu sõnadega peale kõvat pidutsemist valudes piineldes :"Ma ei saa hingata,ma ei ...saa....ei saa...saan..." Teose teemaks on tänapäeva ühiskonna probleemid:kuidas sisustatakse vaba aega,eluviis,mõnuainete kasutamine..Seda ei seostata enam ainult noortega vaid on kujunemas ka täiskasvanute probleemiks.Teoses näidatakse 19-aastase Riinu allakäiku aga see sisaldab ka teiste juba keskaes inimeste samasugust eluviisi.Mina arvan , et teose idee on näidata kui kiiresti võib inimene alla käija ja teadvustada lugejaid selle ohtudest.
väga halbades tingimustes. Leiame, et pigem surra väärikalt ja vabatahtlikult, kui roojases voodis oma viimastel elutundidel piinelda. Meie seisukoha on väga hästi sõnastanud psühhiaater Jaan Olari: ,,Sotsiaalpoliitika edendamata jätmise korral tuleks Eestil kaaluda eutanaasia legaliseerimist." Meie teiseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks legaliseerida, sest inimesed ei tohiks oma elust mitmeid aastaid lihtsalt valudes piineldes või voodis vegeteerides veeta. Kui inimesel on surmav haigus, mis ei allu enam ravile ning on teada, et järgmised paar aastat oma elust inimese seisukord aina halveneb, siis miks lasta inimesel piinelda? Toon teile ühe elulise näite. Ellen Laap kirjutas õhtulehele 2010. aastal enda loo. Ta rääkis, kuidas tal on haigus, verepaksenemine, mida ei saa enam kontrollida. Ta teadis, et tema enam hooldekodust elusalt ei lahku
loodusterminoloogia põhineb suuresti ladina keelel. Ehk just seetõttu, et see on üldkäibelt kadunud ja muutumatu, nii et ladinakeelset terminoloogiat peab elavatesse ja muutuvatesse keeltesse nagunii tõlkima. Sama ei saa aga arstide kohta öelda. Kas arsti juures käivad vaid arstid? Või on see haigete peletamiseks? ,,Gastroenteroloog" kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster'iks nimetama. Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid. Kujutlen seda keelte põimealana suure eesti keele keskmes. Me nimetame seda kirjakeeleks ja vähemalt keskastme kooli lõpuks peaks see meil piisaval määral selge olema. Kuid eesti üldkeele kõige, kõige, kõige tähtsam alus, õppematerjal ja kindlustuspoliis tulevikuks on ilukirjandus
ning Scarlett O´Hara vahel Scarlett ei hooli enam vanadest tavadest, tema isepäine võitlusvaim on talle päästjaks. Autori sõnum on see, et millestki ei tohi end heidutada lasta, ükskõik, kui raske ka poleks, alati tuleb edasi võidelda. Surm on alati üks elu osa olnud, seda ka romaanis "Tuulest viidud". Räägib ju teos sõjast, kus sai hukka tuhandeid mehi. Scarlett oli laatsaretis halastajaõeks, tema silmade läbi kirjeldab autor, kuidas seal iga päev mitmed mehed piineldes surid. Paljud sinna ei jõudnudki, kirjeldamatul hulgal jõudis kodudesse teateid sõjas hukkunud meestest. Lein ja pisarad kuulusid inimeste, eriti aga naiste igapäevaellu. Ka peategelasel ei jää surm nägemata. Tema esimene abikaasa Charley hukkub sõjas, järgmine mees Frank leiab oma otsa vaenlase käe läbi. Ta näeb iga päev mehi laatsaretis suremas. Kui ta pärast sõda Tarasse naaseb, saab ta teada, et tema ema pole enam ning varsti saab ka tema isa õnnetuses hukka
tapetud. See ajas ta vihale ning pani mõtlema plaanide peale. Kui tuli õige hetk tappis ta Emilio, veel kaks merehaiget kuubalast ning pealiku Roberto. Siiski Roberto elas veel, kuid vaevaliselt ning suutis haarata püstoli ning tulistada sellega Harryle kõhtu, mis võttis tolle jalust. Harry lebas laeva põrandal, mõeldes elu üle järgi. Mõeldes oma naise ja laste peale nende tuleviku peale, ise piineldes. Linn oli saanud teada laeval toimunust ja kõik olid ärevil. Kõik ootasid laeva kai ääres ning uudistasid. Maire Morgan oli endast väljas, sest ta teadis, et see oli tema mehe laev ja ta poleks pidanud teda järmisele missioonile laskma. Kui laev saabus viidi Harry otsejoones haiglasse, kus ta opilaual suri.. Raamat lõppeb sellega kui Marie Morgan leinas oma meest nii tohutult mõeldes
ämbrist vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete! See on tänapäeval: mitte süüd enda peale võtma. Halastaja Saamari mees Laatsaruse äratamine lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Eluaeg on vaene Laatsarus lamanud rikka mehe ukse ees ja toitunud leivaraasukestest. Siis aga surevad mõlemad ja pärivad oma palga. Rikas mees satub põrgusse. Piineldes tõstab ta oma pilgu üles ja näeb taevas Laatsarust istumas esiisa Aabrahami süles. Osad on vahetunud. Rikka mehe rikkusel pole vähimatki väärtust, kuid Laatsarus on rikas Jumalas.
kes oli ilus ja andekas naine. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püsti- tamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule.
käkikeeramine, reeturlik tegutsemisviis. Juuda seeklid - Juudas Iskariot, Uues Testamendis Jeesuse Kristuse 12 apostlit see, kes ta 30 hõbeseekli eest reetis; Kristust suudeldes andis ta kinnivõtjaile tema isiksusest märku. Juudas on reetlikkuse võrdkuju. Laatsaruse äratamine Lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Eluaeg on vaene Laatsarus lamanud rikka mehe ukse ees ja toitunud leivaraasukestest. Siis aga surevad mõlemad ja pärivad oma palga. Rikas mees satub põrgusse. Piineldes tõstab ta oma pilgu üles ja näeb taevas Laatsarust istumas esiisa Aabrahami süles. Osad on vahetunud. Rikka mehe rikkusel pole vähimatki väärtust, kuid Laatsarus on rikas Jumalas. Halastaja samaarlane Juudid ei sallinud samaarlasi. Kord langes üks juut teeröövlite ohvriks, kes peksid ta peaaegu surnuks. Hiljem tuli juudi preester mööda teed ja märkas meest, kuid ei peatunud, et aidata vaid läks teisele poole teed ja jätkas oma teekonda.
1 Patu tagajärjed: · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) · Jumala armu jagas kirik õnnistavate sakramentide kaudu (7: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Maailma lõpus viimne kohtupäev - seejärel paradiis maa peal · 12. sajandist usk puhastustulle piineldes pattude lunastamine kuni viimsepäevani · 24.2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast
reeturlik tegutsemisviis. Juuda seeklid - Juudas Iskariot, Uues Testamendis Jeesuse Kristuse 12 apostlit see, kes ta 30 hõbeseekli eest reetis; Kristust suudeldes andis ta kinnivõtjaile tema isiksusest märku. Juudas on reetlikkuse võrdkuju. Laatsaruse äratamine - lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Eluaeg on vaene Laatsarus lamanud rikka mehe ukse ees ja toitunud leivaraasukestest. Siis aga surevad mõlemad ja pärivad oma palga. Rikas mees satub põrgusse. Piineldes tõstab ta oma pilgu üles ja näeb taevas Laatsarust istumas esiisa Aabrahami süles. Osad on vahetunud. Rikka mehe rikkusel pole vähimatki väärtust, kuid Laatsarus on rikas Jumalas. Apokalüpsis - püha Johannese nägemus. Evangelist apostel Johannese allegooriline nägemus Ilmutusraamatus ennustades Kristuse teist tulemist, tema Uut Jeruusalemma maa peal, Saatana lõplikku kukutamist ja kurjusejõudude hävitamist. Samuti sisaldab nägemusi
mujal, kui me suudame sinna tekitada endale mõtlemiseks mugava keskkonna. Seneca, tuntud filosoof oli umbes samasuguses olukorras, kui kunagi oli olnud Sokrates. Ta pidi tegema enesetapu oma perekonna ees. Mitmed katsed ebaõnnestusid ning tema kaaslased nutsid lohutamatult, kuid Seneca jäi rahulikuks ning püüdis nende julgust taastada. Seneca proovis ka mürgikarika ära joomist, kuid ta astus surmale lõpuks vastu hoopis auruvannis, aeglaselt piineldes, samas külma rahuga. Filosoof oli kord maininud Sokratese kindlameelsust: ,,Kui vajate näidet, siis võtke Sokrates, paljutalunud rauk, kes kõigis katsumisis vintsutatuna jäi siiski võitmatuks niihästi vaesuses, mille ta jaoks muutis raskemaks kodune koorem, kui ka vaevades, mida ta talus nii lahinguväljal, kui ka kodus, kas siis naise tõttu, kelle kombed olid toored ja keel häbematu, või laste pärast...Nii et ta elu möödus kas sõjas või türannide valitsuse all..
Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks kivid ja puutoikad (kentaurid kasutasid relvadena vaid looduse materjale) ja tormasid Pholose koopa suunas oma osa järele...herakles suutis ründavad kentaurid oma vibuga küll eemale lüüa, kuid sealjuures kukkus kogemata üks vibunool Pholose jalale, kes Hydra mürgi tõttu sealsamas pidi piineldes eluga hüvasti jätma. Kättemaksu ihkav Herakles jälitas kentaure kuni Cheironi koopani, mille ees leidis aset järgmine lahing. Pole täpselt teada, kas Herakles lasi seal teadlikult Cheironi või sõdis viimane tema poolel ning sai samuti kogemata Heraklese vibunoolega pihta, igal juhul suri ka tema Hydra vere mürgitusse. 5)Augeiase tallid Eurystheus tahtis Heraklest alandada ning viiendaks ülesandeks määras ta Augeiase tallide
suri. Ta suri teades, milline on ookean ja milline on Hawaii. Ta sai elada täpselt niipalju, et näha ära oma unistus ja suudelda oma eluarmastust. Steve isiklikult seda kahjuks üle ei elanud. Ta sooritas enesetapu täpselt samal päeval. Eva oli kaotanud oma viimase lapse, viimase inimese, kes talle veel midagigi tähendas. Eva, kes oli olnud California üks menukamaid arste, vajas ise nüüd arsti. Ta läks peast hulluks ning ta pandi hullumajja, valgete seinte vahele, kus ta elas piineldes 2 aastat, siis ta suri. 06.03.2018 alates on Sofia ja Steve maetud California surnuaeda, kõrvuti.
( Kinggi 1996:82-102) HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule.
Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr aga on oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Artemisia käskis põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära. Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule.
sureksid gaasirünnakutõttu. Ühe mehe käsi jääb kinni, vabastavad..Gaasimaskid on lämmatavad üks ja see sama õhk korduvalt. Gaas on piisavalt hajunud, et Paul saaks maski eest ära võtta. Paul märkab üht poissi, kes on puusale viga saanud, ta märkab ka, et tal ei ole aluspükse see on see sama, keda ta enne aitas. Kuid ta on väga kõvasti viga saanud ja ei jää muud üle, kui ta maha lasta, pole mõtet kanderaami tuua, ta sureks niikuinii kuid piineldes. Sajab vihma..8 haavatut, 5 surnut maetud, minnakse tagasi autodejuurde. Kuulevad uut plahvatust, ent midagi ei juhtu ja nad magavad edasi. 5.ptk. Paul ja teised on tagasi laagris, tapavad putukaid ja täid oma kehal. Tjaden on meisterdanud panni, kuhu visates nad kiiremini surevad. Ka Himmelstoss oli seal, ta olla kodukasarmus paari nekrutit liiga kiusanud, teadmata, et üks neist oli maakonnaülema poeg ja see muutis paljugi. Müller uurib, mida
kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära, kuna tahtis olla oma mehe elav mälestussammas. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe
Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read: "Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära. ("Sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks," lisab Valerius Maximus.). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule
Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks kivid ja puutoikad (kentaurid kasutasid relvadena vaid looduse materjale) ja tormasid Pholose koopa suunas oma osa järele...herakles suutis ründavad kentaurid oma vibuga küll eemale lüüa, kuid sealjuures kukkus kogemata üks vibunool Pholose jalale, kes Hydra mürgi tõttu sealsamas pidi piineldes eluga hüvasti jätma. Kättemaksu ihkav Herakles jälitas kentaure kuni Cheironi koopani, mille ees leidis aset järgmine lahing. Pole täpselt teada, kas Herakles lasi seal teadlikult Cheironi või sõdis viimane tema poolel ning sai samuti kogemata Heraklese vibunoolega pihta, igal juhul suri ka tema Hydra vere mürgitusse. 5)Augeiase tallid Eurystheus tahtis Heraklest alandada ning viiendaks ülesandeks määras ta Augeiase
Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum (vaata lisa 1 pilt 5) oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja 10 jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule.
kaasaegsed ära kasutada. Võitlus puhta usu eest. Kogu protsessi käigus katoli kirik võtab ette rida uuendusi, luuakse uusi vennas- ja õeskondi. uutest ordudest ja liikumistest kõige jõulisemad olid jesuiidid. Selle rajaja oli teatavasti Ignatsius( Inigio Lopenz de) Loyola.Loyola oli päritolult väikeaadlik, teenis Karl V sõjaväes ohvitserina. 1525 a sai suurtüki kuulist raskesti haavata, tp mõistes infektsioon, kinnikasvanud jalaluud tuli uuesti lahti murda jt vigastusi. Voodis piineldes hakkas korrigeerima oma senist elu. Mõtestas oma tegevuse ümber, aisaks õndsaks tegevuseksoleks kirikuelu. Õpib mitmetes ülikoolides kuni 1528 a jõuab Sorboni, jätkab õpinguid 5 oma õppekaaslasega otsustavad elada vaesuses ja kasinuses, minna palverännakule Palestiinasse. Otsustavad luua oma ühenduse, mida nim Jeesuse seltsiks ( Socnetas Jesu) . 1540ndal a see selts saab paavstiõnnistuse. Järgnevalt seltsil on tegevus ja tegutsemisvabadus. Mõni aeg hiljem
Laagrit läbistas täielik vaikus. Päike vajus horisondi taha. „Mütsid maha!“ hüüdis laagri juhataja. Tema hääl oli räme. Me nutsime. „Mütsid pähe!“ Kaks täiskasvanut olid surnud. Nende keeled olid paistes ja sinakad. Kuid kolmas köis kõikus ikka veel; olles nii kerge, oli laps ikka veel elus… Ta jäi sinna enam kui pooleks tunniks, rabelema elu ja surma vahele, surema aeglaselt piineldes meie silme all. Ja me pidime talle kogu aeg näkku vaatama. Ta oli ikka veel elus, kui temast möödusin. Tema keel oli veel punane, tema silmad ei olnud veel klaasistunud. Enda taga kuulsin sama meest küsimas: „Kus Jumal nüüd on?“ Ja ma kuulsin enda sees häält, mis talle vastas: „Kus Ta on? Siin Ta ongi – Ta ripub siin selles võllas…“ Elie Wiesel, Night
annaabi.ee 
