esilekutsumisest patsiendil, kes on enamasti paranemislootuseta talle vastavaid rohte sisse manustades. Meie esimeseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks Eestis legaliseerida, sest Eesti sotsiaalpoliitika on väga halval tasemel. Nagu me kõik teame, on Eestis vananev ühiskond. Vanurid, kes on sunnitud mingitel põhjustel elama hooldekodus, peavad seda enamasti tegema väga halbades tingimustes. Leiame, et pigem surra väärikalt ja vabatahtlikult, kui roojases voodis oma viimastel elutundidel piinelda. Meie seisukoha on väga hästi sõnastanud psühhiaater Jaan Olari: ,,Sotsiaalpoliitika edendamata jätmise korral tuleks Eestil kaaluda eutanaasia legaliseerimist." Meie teiseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks legaliseerida, sest inimesed ei tohiks oma elust mitmeid aastaid lihtsalt valudes piineldes või voodis vegeteerides veeta. Kui inimesel on surmav haigus, mis ei allu enam ravile ning on teada, et järgmised paar aastat oma elust
lükka kõike homse varna. Kas on parem pidada vastu piinarikkas öös pead vaevates ja ühe küsimuse küsimisest: "Miks ometi?" Pea hakkab surisema, kõik läheb segamini, midagi ei mõista, aga kui räägid ära oma probleemi, kõik, mis südamel, siis ausalt, sul hakkab parem. Hinge saabub rahu, kõik on korras. Kõike mida alustad, lõpeta ära. Et südames oleks rahu, on vaja mõistuse ja südame koostööd, mitte-miski muu ei ole lahendus, kui just ei soovi piinelda, aga kes sooviks? Mitte keegi. Kõik soovivad nautida elu täiel rinnal, võimalikult väheste probleemidega. Sellepärast tulebki kõik lahendada. Ning kunagi ära põgene. Kõik tuleb ringiga tagasi varem või hiljem.
või perekond on ise sellega nõus. Näiteks kui mingil põhjusel langeb patsient koomasse ning ta ei saa enda eest öelda mida ta soovib, siis on ta pereliikmetel õigus langetada vastav otsus tuginedes arstide prognoosidele. Eutanaasia peaks olema põhjendatud, kuna kui inimene on valudes, mida pole võimalik vaigistada, siis see on inimese piinamine. Ravimatu haigusega inimesel on mõnikord parem surra, kui lõputult piinelda. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime või vegetatiivne seisund- teadvuseta ärkvelolek), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Kokkuvõtteks olen seisukohal, et eutanaasia on põhjendatud, kuna igal inimesel peaks olema õigus enda elu lõpetamisele, et ta ei peaks lõputult piinlema valudes.
jääks sinna elama. Meelis nõustub ja ta elab seal päris kaua. 1219 aasta varakevadel pöördub Meelis kodumaa poole Taani kuninga laevaväega ja jääb kodumaal ööseks telki ööbima. Nähes, et taanlased püüavad kohalikku rahvast petta omakasuliste kaubavahetustega, astus ta nende kaitseks välja. Kuningat see vihastas ja ta käskis poisi hukata ning Meelisele teatati ta hukkamisest varem, et ta saaks surmahimus piinelda. Meelis pääses jällegi tänu mässavate Rävalaste. Meelis sai kõvasti vigastada ja ta päästis kurttumm vanamees, kes kosutas ja poputas teda. Kord sattusid kütid vanamehe majja ja Meelis liitus nendega ning jättis vanamehega käeliigutuste abil hüvasti. Nad püüdsid koos ühe karu kinni ja Meelis päästis küttide pealiku elu. Siis läks Meelis leholasse ja ei tundnud oma kodu ära, sest nii palju uusi maju olid ehitatud
Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku
Hamlet ise ei olnud kogu loo käivitajaks. Selleks oli Claudius, kes oma venna tappis ja sellega kuritööahela avas. Faust aga oli ise kõigi surmade põhjustaja, sest tema ise otsustas edasi elada ja seega algas ahel temast. Faust tundub kohati isekas, tal endal läks alati hästi, aga inimestel ta ümber nii ei vedanud. Mõlemad tegelased küsisid iseendalt, kas olla või mitte olla ja jõudsid samale järeldusele. Hamlet otsustas tegutseda, maksku, mis maksab, Faust aga edasi piinelda, suures lootuses, et elu nüüd oma tõelise mõtte avaldab. Kui mõlemad oleksid siis teadnud, kuhu nad lõpuks välja jõuavad, siis ma arvan, et Faustil poleks küll olnud mõtet oma elu jätkata. Ta oleks sellega paljude süütute elud päästnud ja iseennast ka säästnud. Ma usun, et samale järeldusele, millele Faust lõpuks jõudis, oleks saanud ka muudmoodi jõuda. Ütleb ta ju kohe teose alguses, et olulisem kui mõte, sõna ja jõud on tegu.
ülesse kütta. Õhtu hakkas 22.00 kui lavale läks Whirl. Hiljem kuuldud juttudest tuli välja, et esimese esineja ajal oli Messikeskus peaaegu tühi olnud. Ise saabusin kontsert paigale umbes natukene peale kella 00.00, sest eesmärk oli kuulata ja oma silmaga näha kuulsust ning puudus suurem soov ja huvi kuulata Eesti DJ-sid. Selleks ajaks oli Näituse Messikeskuse esine rahvast ning trügimist täis ja sisse jõudmiseks tuli piinelda järjekorras ligikaudu 20 minutit. Trügimise ajal oli kuulda appi hüüdeid ning inimeste nägudest võis lugeda välja hirmu. Pidu oli 16+ ja seetõttu oli seal väga palju alaealisi, kuid üldjoones oli see nooremale generatsioonile mõeldud pidu. Sisse jõudes oli plaati keerutamas juba Influenza, kelle esitlus mulle väga ei meeldinud, sest laulud, mida ta esitas, puudusid sõnad või oli neid liiga vähe, mis muutis muusika liiga üksluiseks ning minu jaoks ebameeldivaks kuulata. Kell 02
"Kui minul oleks viiskmmend kolm minutit aega, siis ma sammuksin sna tasakesi allika poole...," tleb prints. Jutustus juab otsaga tagasi lendurini, kes on ndal aega ritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas hega neist kollastest madudest, kes sulle kolmekmne sekundiga otsa peale teevad, tolle mrgi headuse le, et mitte koju prdudes pikalt piinelda. Prints jtab sdamlikult hvasti ja tahab ssta lendurit hingevalust, vites, et kuigi see nib nii, siis tegelikult ta ei sure. "Ma ei saa keha kaasa viia. See on liiga raske," tleb prints. Jutustus lppeb visandiga, mis kujutab kige kaunimat ja kige kurvemat maastikku maailmas. Just siin ilmus vike prints Maale ja siit ta kadus.
Kui täit tähelepanu lause mõttele ei pööraks, ei saaks vastukajadest arugi. Näiteks on raamatus lause: ,,Armastab? Kui ta poleks kuulnud, et armastus on olemas, siis ta poleks kunagi seda sõna kasutanud". Kui ei ole olemas sõna ,,armastus" ei saaks keegi seda kasutada. Sõna ,,armastus" asemel oleks mõeldud mingi muu väljend tunnete avaldamiseks. Kui ei ole olemas sõna, ei ole võimalik seda ka kasutada. ,, .. Me oleme kõik loodud selleks, et piinelda, ja et me kõik teame seda ja leiutame aina abinõusid, et ennast petta. ..", ,,Inimesele on selleks mõistus antud, et ta vabaneks sellest, mis teda ärritab." Oskus vabaneda kõigest häirivast ja ebavajalikust, teeb inimese võimekaks ja tugevaks. Kannatades ära kõik mis elu ette heidab, tapab inimese peagi. Tuleb osata valida õigeid sõpru, töökohta, kooli, elukohta. Õigeid valikuid tehes, ei ole kannatuste lävi nii suur. Kuid õigeid valikuid saavad teha ainult targad inimesed ning
sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees
Järsku oli tema kõrval tumedas riietuses mees, kellel oli mask. Naine proovis röögatada, kuid ei saanud, sest ta suuoli teibitatud kinni. Ta mõtles , et tal pole mõtet enam midagi teha, nagunii tapetakse ta peagi ära. Nii see oligi. Talle tuldi järgi ja pandi arsti voodile lebama. Ta tundis, et talle tehakse süst ja siis ta uinus. Mõne tunni pärast ta ärkas ja tundis valu. Ta mõtles endamisi, et ,,Miks mind piinatakse?" ,,Nagunii suren ma täna!" ,,Miks siis veel piinelda?" Pärast naise mõtisklust, tuli tema juurde mitu meest. Ühel neist oli käes nuga. Naine aimas halba ja nii se oli. Üks meestest kellel tundus olevat habe ees, kes võis olla see, kes oli olnud selles majas mõrva sooritanud. Keegi irvitas naise poole ja ütles: ,,Nüüd sa sured!" Nii see oli ta torkas naisele noa sisse ja naine röögatas. See oli valus ja ta piinles, kuni järsku kuulis ta, et mingi mees sõnas, et ,,Pole midagi, varsti on kõik läbi
tervisliku seisundi näol. Tõsi küll, kaasaegne meditsiin otsib aina uusi võimalusi tehnoloogiliselt inimeste elude säilitamiseks ja nende heaolu tõstmiseks, kuid kui on olukord, kus on teada, et inimene ei parane enam, vaid tema seisund saab muutuda vaid halvemaks, siis patsiendi enda soovil peaks olema ka meditsiiniliselt moraalne tegu inimese piinadest vabastamine, kuna see oleks igastahes väärikam, kui oma viimased hetked vääritult piinelda. Seega võime järeldada, et inimväärikust ja väärtushinnanguid ei saa riiklikult reglementeerida, vaid need on individuaalsed. Eutanaasia legaliseerimisega arvatakse kaasnevalt hulga probleeme. Kõige suuremaks neist peetakse sotsiaalseid tagajärgi. Kardetakse patsientide ja meedikute omavahelise usalduse kadumist ja meditsiinifilosoofiliste väärtuste muutumist või kadumist. Inimesed, kellel pole
sudaanlase välimusega inimene. See tal õnnestus ning ta sai healt inimeselt vajalikud kontaktid, et leida pääsetee. Ma olin nii rõõmus! Lõpuks ometi saab ta nautida oma vabadust, mis igale inimesele on siia sündimisega kaasa antud. Seda lihtsalt ei tohi mitte üheltki süütult hingelt ära võtta. See on ju mõistusevastane. Viimaks, lugedes viimaseid lauseid tema vabanemisest, tekkis mul nii suur kergendus. Mõtlesin, et oli ka aeg. Üks inimene ei saa nii kaua piinelda. Kuigi ma tean, et ega tema ainus ori pole olnud, siis siiski, üks pääsemine on ka nii suur asi. Ja veel parem on see, et ta otsustas sellest rääkida ja sõna levitada. Ja et ta nüüd on ka nii suur aktivist ja aitab seda kohutavat olukorda leevendada. Ma olen nii rahul, et seda raamatut lugesin. See avas mu silmi tohutult, mul polnud enne üldse mingit ettekujutustki, et midagi sellist saab kuskil toimuda. See raamat pani mind sügavalt
7. Arutlus surmanuhtlusest lk 24-25; 67-70 Vürst leidis, et surmanuhtlus on kõige hullem surm üldse, hullem kui piinamine, sest et kindel teadmine, et varsti tapetakse kindlalt ära, ajab inimese hulluks. Piinamisel säilib see viimane lootus, et äkki pääseb eluga, kuid surmanuhtlus ise, ootamine karistuse täideviimiseni on juba piin omaette, hullem kui surm ise. Pigem piindelda haavade käes piinamisel lootusega eluse kui et teada täpselt ette oma surma ja siis vaimselt piinelda. Ta rääkis ka, et kõik mehed on enne surma nutma hakanud. Enne kindlat surma tundub iga hetk pikem. Võetakse elulu mis võtta annab. Nt üks mees, kellel oli 5 min elada, otustas, et 2 min jätab sõpradega hüvasti, 2 min mõtleb enese üle järele. Ta väitis, et surmanuhtlus on hullem kui kuritegu, mille eest karistus on määratud. 8. Ilukirja filosoofia. Käekiri lk 37-38; 30 Vürst kirjutas kesaegses vene kirjas : oma käega alla kirjutanud kloostriülem Pafnuti. 14 saj koopia
Pealkiri viitab ka samanimelisele nōnäidendile „Ugetsu“, mille peategelaseks on erakmunk Saigyō, kelle hing pole rahu saanud. Dante Alighieri "Jumaliku komöödia" Põrguosa 26. laulus asub Odysseus koos oma kaaslase Diomedesega leekides põrgu 8. ringis oma salasepitsuste ja petuplaanide pärast Trooja sõjas. "Põlemas on selles Odysseus Diomedesega; kokku said nuhtluses nad, nii kui olid raevus. Neil piinelda just siin on mitu põhjust: too kelmus hobusega, millest sündis värav, kust väljus õilis rooma seeme; siis pettus, mille tõttu surnunagi suurt Achilleust Deidameia veel leinab; ning süüks on neil pallaadioni röövgi." Odysseus jutustab siin Homerosest erineva loo oma viimasest reisist ja surmast: ta asus seikluste otsingul reisile Heraklese sammaste poole läänepoolsele merele . Pärast 5kuulist
Sellest tekib füüsiliselt halb tunne, mis sunnib teda oksendama. Ajapikku võib iga väiksemgi suutäis toitu tema üldist ärevust nii kõrgele kruvida, et ta peab ruttu kusagile end tühjendama jooksma. Helju Vasara sõnul on buliimikul vastupandamatu tung süüa. «Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada. Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid. Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad. Tapeline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi. Esmakohtumisel puma arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist
Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas. Külgedel olevad tugevamad mehed said oma vastastest kiirelt jagu ja tõmbusid Pärsia sõjaväe keskosa ümber kokku ja surusid Pärslased tagasi. Müüt räägib et pärast lahingut jooksis käskjalg joostes kodulinna Ateenasse ja kui ta sinna jõudis karjus ta ,,rõõmustage, ateenlased, meie võitsime!" ja suri seejärel. Maratoni lahing. Pärslased tahtsid ikkagi Kreekat oma ülemvõimu alla allutada ja seega võttis
Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota. Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või
· Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. · Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. · Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. · Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. 2. Suur kirikulõhe a. Kiriku ühendav roll varakeskajal: · Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. · Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. b. Ida- ja lääne kiriku erinevused: · Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. · Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid.
Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:
Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:
Põrgu keskel toimetab Saatan – sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. Ida- ja lääne kiriku erinevused: Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:
Ta nutab ja tunneb end üksildasena. Ent samal ajal ta ka paraneb. Kathy on samuti üle elanud valulise kaotuse, kuid ta teeb end pidevalt maha, vaevleb pessimismi käes ning tõmbub üha rohkem enesesse. See depressioon on enda poolt esile kutsutud. Ta pole sellist lisavalu ära teeninud. Vaadakem nüüd, kuidas Kathy võiks oma tunnetushäirete tulva vastu võidelda. Esiteks peab ta otsustama: "Olen juba küllalt valu tundnud... Ma ei luba endal piinelda rohkem kui vaja." Ta võib hakata oma negatiivset mõtteviisi lammutama. Iga kord, kuid ta märkab ebameeldivat tunnet, võiks ta veidi järele mõelda ning panna kirja nii automaatsed mõtted kui realistliku reaktsiooni. Kui ta ei saa seda teha siin ja praegu, võib ta õhtul pühendada 10-15 minutit päevasündmuste ja tunnete meenutamisele. Selle protsessi võtab kokku tabel 12d. Tabel 12d Automaatne mõte Realistlik reaktsioon 1
See lugu on protest kuueteistkümnenda sajandi teaduse, keemia ja maagia vastu. Et saada satanistiks, pole vaja oma hinge saatanale müüa ega temaga lepingut sõlmida. Selle ähvarduse mõtles välja kristlik kirik hoidmaks inimesi eksisammudest hirmuga eemal. Näppu viibutades hoiatati oma järgijaid , et kui anda järele Saatana kiusatustele ja elada oma elu ilmalike naudingute keskel, siis tuleb neil tasuks selle eest loovutada Saatanale oma hing ning igavesti Põrgus piinelda. Inimestele sisendati, et puhas hing on viisa igavesse ellu. Jumalakartlikud prohvetid manitsesid rahvast kartma Saatanat. Ent kuidas mõista siinkohal väljendit jumalakartlik? Kui Jumal on niivõrd armulik, milleks teda siis karta? Kas see tähendab, et hirmu eest pole pääsu? Kui Jumalat peab kartma, siis miks mitte karta selle asemel Saatanat ning tunda rõõmu vähemalt neist asjadest, mida jumalakartlikkus välistab.
107. "Elu on lõpmatute surmade jada. Kuid luba mulle et see suhe ei sureks!" palus tüdruk. "Luban!" vastas poiss. Kuu aja pärast tappis tüdruk ennast, kuna sai teada et poiss oli teda petnud juba viis kuud 108. Elu manipulatiivses mängus pole su siht olla parem kui teised, vaid omal jõul nii hea, kui vähegi suudad. Kui sa mõne mängu kaotad, siis võtad sa seda õppetunnina. Tagasilöökidest õppimine on võit iseenda üle, selle asemel, et kahtluste küüsis piinelda või vabandusi otsida. 109. Elu on kui imelik anekdoot, kord on naljakas, kord mõttetu, kord ajab naerma ja kord ei saa üldse aru mis toimub 110. Elu on suur haigus, kogu maailma iseenese üle, surm ainus arst 111. Elu on määratu kannel, kus mängivad saatuse käed 112. Elu on kool, tihti ka pipar ja sool 113. Elu on kiirrong, aastad on vedurid, arstid on pidurid, surm on lõppjaam 114. Elu on nagu peegel kui Sina naeratad, naeratab tema vastu 115
Ja sul enesel pole talle muud pakkuda kui määrdinud preestri-kuub, mille ees ta hirmu ja vastikust tunneb! Kadeduse ning raevuga pealt vaadata, kuidas ta viletsale kehken-püksile oma armastuse ja ilu aardeid pillab! Näha seda keha, mille nägemine sind põletab, seda veetlevat rinda, 319 kogu keha värisemas ja punastamas teise suudluste all. Oo, taevas, armastada ta jalga, ta kätt, ta õlgu, unistada ta sinistest soontest, ta tõmmust nahast, piinelda ööd läbi oma kambri külmal põrandal ja näha, kuidas: kõik kallistused, mis sa temale mõtlesid kinkida, lõpevad piinapingil! Mitte midagi muud saavutada, kui et teda nahkmadratsile pannakse! Oo, alles need on õiged põrgutulest hõõguvad pihid! Kui õnnelik on see, keda kahe laua vahel katki saetakse, või see, keda kaks paari hobuseid lõhki kisuvad! Kas sa ka tead, mis piina tunneb inimene pikkade ööde jooksul, kui veri keeb, kui süda on lõhkemas, kui pea huugab, kui
mina peaksin temale elu esimesest silmapilgust peale valetama, peaksin isegi valega teda oma ihus kandma? See on muidugi lollus nõnda mõelda, sest mina usun, minul ei tule kunagi lapsi, aga ometi ei pääsenud ma sellest mõttest. Ja kui Teie teaksite, missugust piina valmistas mulle juba paljas oletamine, et see võiks nõnda olla -- et ma oma lapsele valetaksin! Saate aru: ütled endale küll, et milleks piinelda, sest lapsi sul niikuinii ei tule, aga ometi piinled, sest äkki käib mõte läbi: aga kui ometi tuleb. Kui tuleb laps mitte tõelikult, vaid ainult mõttes. Saate sellest midagi aru? Mõistate, mis tähendab, et ma võin mõttes lapse saada ja et ma võin sellele lapsele maast madalast valetada? Mõttes pistan talle rinna suhu ja mõttes valetan temale. Uskuge või mitte, aga ma pidin otse hulluks minema, kui ma nõnda mõtlesin. Ma ei tea praegugi, kus ma
annaabi.ee 
