Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pihussüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emulsioon, ioonid, aerosool, suspensioon, pihussüsteem, emulsiooni, pihussüsteemid, emulsioonid, suspensioonid, aerosoolid, kolloidlahused, emulsioonide, vaht, pihustunud, keetmisel, veepiisad, gaas, koagulatsioon, osakestena, ainesse, elektrolüütiline, lahustega, nimetame, lahustumatu, segamisel, kihistumine, stabilisaatorid, kaseiin, emulsioonideks1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga
22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed
Aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I-ioonid
keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks Esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades: pinnase vahetusmahtuvus Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. määrab selle kvaliteedi, mustmullas Ca ja Mg, mis vahetuvad K ja Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK).
Freundlich: 8 12. Mis on suuruse max×M füüsikaline sisu? Põhjendada võrdsus max×M=lo×d 13. Mille poolest erineb adsorptsioon lahustest gaaside ja aurude adsorptsioonist? 14. Mis on negatiivne Gibbsi adsorptsioon? 15. Mida nimetatakse vahetusadsorptsiooniks? Vahetusadsorptsiooni mehhanism Mehhanism on lihtne. Kui viia elektrolüütilise adsorptsiooni läbinud faas (kristall) teise lahusesse, siis teatud puhkudel võib toimuda ioonide vahetus, kus pinnakihis vahetuvad ühed ioonid teise vastu. Vahetusadsorptsioon on sarnane keemilisele reaktsioonile. Protsess on pööratav enamasti (kuid mitte alati) ning üldjuhul aeglasem kui tavaline molekulaarne adsorptsioon. Vahetusadsorptsiooni käigus võib muutuda lahuse pH Vahetusadsorptsiooni agendid Need agendid võivad olla happelised (katioonide vahetajad), aluselised (anioonide vahetajad), amfoteersed (vahetavad mõlemaid) 16. Mida kujutavad endast ioonvahetusadsorbendid (ioniidid)?
osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter):
osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter):
ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus Tahke Gaas Tahke vaht Tahke vaht Adsorbeerunud gaas (lahus)
AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Toksiliste raskemetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel; ligandi kontsentratsioon vees; kelaatkompleksi stabiilsus; pH; lahustumatu metalliühendi iseloom; teised metalliioonid. 45. Huumus. Suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt; mulla
PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Toksiliste raskemetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel; ligandi kontsentratsioon vees; kelaatkompleksi stabiilsus; pH; lahustumatu metalliühendi iseloom; teised metalliioonid. 45. Huumus.
kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Pihussüsteem e dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe-või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad)
üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9
4) odav; - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. 5) optiliselt läbipaistev; Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 6) toodetav erinevates värvitoonides. koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 16. Komposiitide mõiste, näited. n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. ). 8. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. ). 9. Materjalide klassifikatsioon: lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid jt.); liitainete segud; liht- ja liitainete segud. 10. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro-ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur on kihiline - so.
1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; Homogeenne segu segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne 2) olema mittetoksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. taaskasutatav; Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 3) suhteliselt tugev koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks 4) odav; graniit 5) optiliselt läbipaistev; Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, 6) toodetav erinevates värvitoonides. ehitusmaterjalid. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). 16
· Kõrge soojusmahtuvus, vee molekulide vahel · Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, · Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel, · Keemiliselt aktiivne ühend reageerib paljude metallise, mittemetallide, soolade ja oksiididega, · Vähedissotsieeruva ühendina paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks. Looduslik vesi suspensioon vesilahustes ehk tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest.
on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga - Keemiliselt – aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. - Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees
vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed.
rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10- 7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid)
9.3.1 Ensüümkatalüüs Ensüümid ehk fermendid on spetsiifilised valgud, mis toimivad katalüsaatoritena elusorganismides. Nende eripäraks võrreldes tavaliste katalüsaatoritega on väga kõrge aktiivsus ja selektiivsus. Fermentide katalüüsiv toime seisneb selles, et nende makromolekulid sisaldavad teatud tsentreid, mis toimivad katalüsaatoritena. Selliste tsentrite koosseisus on sageli metallide ioonid. Peale katalüütiliste tsentrite on fermentide koosseisus ka adsorptsioonitsentrid polaarsete või mittepolaarsete rühmadena. Siin toimub katalüüsi protsess tänu füüsikalistele mõjudele. Katalüütilised- ja adsorptsioonitsentrid võivad seega mõlemad kuuluda aktiivsete tsentrite koosseisu, mis toimivad katalüsaatoritena. Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2
üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat).
võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid 4)komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid. 10. Materjalide struktuur (mikro-, makro) Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur.
4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II)oksiid. 3. 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A
võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks
Kompleksimoodustajat nimetatakse tihti ka tsentraalaatomiks (ka siis kui ta tegelikult on ioon). Kompleksimoodustaja võib olla nii ioon kui ka neutraalne aatom (tavaliselt siiski ioon, enamikel juhtudel metalliioon), mis on eriti ergutatud looma sidemeid ka orbitaalide abil. Kui sisesfäär (kompleksioon) oma negatiivset laengut, kogunevad omakorda tema ümber positiivsed ioonid ja kui sisesfäär on positiivse laenguga, kogunevad tema ümber anioonid. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on üks tervik ja moodustavad kompleksi sisesfääri. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega
Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb
Vereringe kannab nad imendumiskohast kaugele, luues jälle kontsentratsioonide maksimaalse erinevuse. Peensoole pindala on mao pindalaga võrreldes mitu korda suurem ja nii ka nõrkade hapete imendumiseks on peensool (tema esimene osa) parim paik, ehkki imendumine algab maos. Vereringe on peesoole ümbruses palju kiirem, kapillaarsüsteem palju enam välja arenenud kui mao piirkonnas. Juhul kui dissotsieerunud aine ioonid on millegipärast rasvlahustuvad, siis need on võimelised ise difundeeruma läbi membraani. Kõik dissotsieerumata molekulid pole võimelised imenduma, eriti siis, kui nad on väga suured Neile punktidele toetudes võib öelda, et suurele osale ravimitest on küllaldane, et ta mao-soolkonnast imenduks, kui tema dissotsieerumata osa on alguses 1% või isegi väiksem. Dissotsieerumata molekulide arv kasvab pidevalt. Rektaalsel
· Vedelik vedelikus, nt etanool vees · Tahke aine vedelikus, nt NaCl vees Mitte iga segu pole lahus. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Sel juhul, kui dispersioonikeskkonnaks on vedelik, saab eristada: 1) vaht (gaas vedelikus); 2) emulsioon (vedelik vedelikus); 3) suspensioon (tahke aine vedelikus). Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamis- omadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega
Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
59 sp3 orbitaalid metaan 60 Ioonilist sidet (esineb taolisel kujul gaasilises faasis) võib ka nii kujutada s-p- side 61 Iooniline side 62 Iooniline side 63 Iooniline side 64 Iooniline side Terminitest - positiivsed ioonid on katioonid ja; negatiivsed ioonid on anioonid. Elektronide liitmine või loovutamine sõltub elektronokteti moodustumisest. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. 65 Iooniline side (NaCl) NaCl sideme tüübi määramine: EN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1
Mikrofiltreerimine: eemaldab mikroosakesed, poori suurus alla 1 m. Kasutatakse viimase sõlmena süsteemis, et eemaldada osakesed, mis võisid vette sattuda süsteemist endast, nt aktiivsöe puru. Kombineeritud veepuhastussüsteemid. 28. Pöördosmoos vee puhastamise meetodina Pöördosmoos: vesi surutakse rõhu all läbi väga peenikeste pooridega (alla 0.001 m) filtri, kusjuures veemolekulid lähevad läbi filtri, lahustunud ainete molekulid ja ioonid, mis on suuremad kui vee molekul, neist läbi ei mahu. Pöördosmoosi eelised: efektiivne, energiasäästev (eraldab 95-98% anorgaanilistest ioonidest, peaaegu kõik orgaanika molekulmassiga üle 100-300 daltoni), enamasti on pöördosmoos veepuhastussüsteemide üks esimesi etappe. Puudused: ei eemalda päris kõiki ioone ega väikseid orgaanilisi molekule, on aeglane. 28.2 Elektrodeionisatsioon vee puhastamise meetodina
annaabi.ee 
