rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab tõusma. Rõhupiiraja sõltuvalt auto aeglustusest joonis vihikus ka see on mehaaniline rõhupiiraja mis annab tugevamal pidurdamisel tagaratastele väiksema rõhujõu. Auto nõrgemal pidurdamisel kuul oa pesas ei liigu ja kogu peasilindrist tulev pidurivedeliku rõhk antakse edasi ka tagaratastele. Tugevamal pidurdamisel paiskub kuul kolvi kanali ette ja takistab rõhu edasikandumist kanalisse F ja sealt tagaratastele. Suure rõhkude erinevuse korral kanalites B ja E lükkab suurem pidurivedeliku rõhk kolbi H ülespoole, kuul vabaneb ja lisaõhk pääseb kanalisse F. Rõhupiiraja sõltuvalt auto koormusest Paljudel autoudelitsel on tagaratastele antav pidruivedeliku rõhk apandud sõltuma auto koormatusest
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast.
1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise vältimine ning selle kaudu sõiduki juhitavuse säilitamine pidurdamisel. 1.1.2 Veojõukontroll Levinuim veojõukontrolli inglise keelne lühend on ASR ehk Automatic Slip Regulation
Juhul kui vahetusse ei ole läinud piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine. Paigaldatud uued klotsid pevad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast
Sest nad on sujuvamad ja mugavamad. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Hüdraulilised lahendused minu auto juures : · Pidurid- Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole
Paigaldatud uued klotsid peavad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! 6 Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast
välja. Tagaveoga autodel tuleb kontrollida kardaanvõlli ja selle liigendite seisundit. Piduriklotsid ja - kettad - Kontrollige käega pöörates, et ratas pöörleb vabalt. Vähem põhjaliku hoolduse korral kontrollige klotsipealiste ja piduriketaste paksust vaatlusega, kasutades vajaduse korral peeglit. Põhjaliku hoolduse hulka kuulub ka klotside mahavõtmine ja puhastus ning pidurimehhanismi liugepindade määrimine. Piduri - ja kütusetorustikud - Kontrollige, et pidurivedeliku - ja kütusetorustikud ei leki ja et neil pole mehaanilisi vigastusi. Pidurivoolikutel tuleb vaadata, et nad pole murdunud või puhitunud. Piduritorustikul ei tohi olla ettenähtust rohkem ühenduskohti ! Heitgaasitorustik - Vaadake üle heitgaasitorustik ja selle liitmikud ning torustiku kummiriputid. Tööd pooleldi ülestõstetud autol Rattatoestus - Kontrollige telikute liigendite ja õõtshoobade seisundit välise vaatlusega. Kontrollige, kas pole lõtke ja
Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata. · Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine. · Amordid Minul on kasutusel õliamordid, mis tavaliselt koosneb kahest
fikseeritud pidurisadulaga ketaspidurite mehhanismid. Kuna liikuval õhul on parem juurdepääs pidurimehhanismi hüdraulilistele osadele, on sellisel pidurimehhanismil head jahutavad omadused. 4. Selgitage ( joonisega) liikuva pidurisadulaga ketaspiduri ehitust koos detailide nimetustega! Vastus kirjalikult : Pidurisadula tugi ,pidurisadula toe juhtsõrm ,pidurisadul ,välimine piduriklots ,piduriketas ,sisemine piduriklots ,pidurikolvi tihend ,pidurivedeliku rõhu sisend ,pidurikolb ,pidurisadul ,pidurikolvi tolmukaitse . Pidurisadul liigub kahel juhtsõrmel, mis on kinnitatud pidurisadula toele. 5. Kui juht on vajutanud piduripedaalile ja siis pedaali vabastab, siis millise jõu (jõudude) mõjul tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul
Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Eriala tutvustus Autotehnik Juhendaja: Anne Rand Autotehnik Autotehniku eriala on väga mitmekesine. Autotehnikuna kohtun ma igapäevaselt väga palju huvitavate inimestega, kellel on probleeme oma sõiduauto või isegi veoautoga. Peamiselt tegeleme tehnohooldusega või pisivigadega. Tehnohooldusel kontrollime sõiduauto tehnilist seisundit, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasi pesuvedeliku taset. Hoolduse juurde kuulub ka õlivahetus ja õhufiltri ja õlifiltri vahetus Kevad ja sügis hooajal on aga peamiseks asjaks rehvivahetus. Rehvivahetuse juures peab olema päris ettevaatlik, et mõne ,,bemarivenna" ülikallist 17 tollist valuvelge ära ei lõhu või ilukilpi mis on tegelt väga õrn. Tihtipeale käiakse ka sillastendis, kus pannakse auto kokkujooks ja külgkalle. Kokkujooksu reguleeritakse roolivarda otsast.
· Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid · Rull laagrid · Kiilud VEDAVAD RATTAD Vedavad rattad koosnevad: · Veljed · Rehvid · 5 rattakinnituspolti HOOLDUS Õlivahetus hiljemalt 15.000 km või 1. aasta pärast. Pidurivedeliku vahetus esimene kord 3 aasta pärast, seejärel iga 2 aasta tagant. Tehnilise hoolduse periood on iga 2 aasta tagant ja hiljem 1 aasta tagant. KASUTATUD KIRJANDUS VW Touran hooldusraamat Tunnis üleskirjutatud materjal Heldur Tamm-e Jõuülekandeseadmete algõppe raamat
Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid
Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur 1 Bremse Rico Kapsi
hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse.
käsklusi mis kuvatakse kuvari ekraanile, piduristendi saab juhtida ka kaugjuhtimispuldi abil. Tehakse külmpiduritesti, mis tähendab, et pidureid testides peab piduritrumli või piduriketta (mõõdetuna välispinnalt) temperatuur olema alla pluss 100 kraadi tselsiust. Piduritest kestab kuni 15 sekundit, et ta ei läheks üle kuumpiduritestiks, mida kasutatakse tüübikinnitusel ja varuosakatsetusel, aga see on juba teine jutt. Pidurivedeliku kvaliteedi näitajaks on tema keemispunkt. DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205 oC, DOT 4 üle 230 oC ja DOT 5 üle 260 oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. Kui 2% niiskust alandab DOT 3 keemispunkti 25 %, siis samasugune niiskuseprotsent alandab DOT 4 keemispunkti 40%-50%. Niiskusest tekitatud rooste rikub pidurisüsteemi.
Füsioloogiline toime · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta · Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA
ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS pidurdamisprotses si ei sekku Blokeerimise vältimine Juhul, kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerimisoht, alustab tööd ABS- süsteem ABS vähendab blokeeruva ratta pidurivedeliku rõhku, kuni ratta pöörlemissagedus ületab uuesti võrdluskünnise Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega, vajadusel tehakse vastavad
Nüüd keeran pidurivooliku lahti, kasutades selleks lahtist silmusvõtit. Lasen pidurivedelikul rahulikult õlikogujasse voolata. Kui vedelik on välja voolanud, keeran uue vooliku külge. Alustan pidurite õhutamist. Keeran lahti õhutusnipli. Õhutusnipli otsa panen pudeli voolikuga. Lasen kellelgi pidureid pumbata. Õhutamise käigus lisan aeg-ajalt piduriõli. Kui vedelik tuleb voolikust pudelisse ilma õhumullideta, kontrollin üle süsteemi tiheduse ja keeran kinni õhunippli. Täidan pidurivedeliku anuma. Kinnitan ratta autole. Kontrollin pidureid. 5 TÖÖVAHENDID ● Silmusvõti ● Jõupadrun ● Njuutonmeetervõti ● Pneumaatiline mutrikeeraja ● Uus pidurivoolik ● Pudel voolikuga 6 KASUTATUD ALLIKAD Autode remonttööde algõpe – Neeme Noppel, Marne Rego http://www.hariduskeskus
korrasolekule ka piduritorude õiget ühendust. Joonis 9. ABS-i diagnoosipistik 1.4.4 ABS-i ja pidurite signaallambid Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi jooksul (enesediagnoosi lõppemisel). Sõidu ajal rikke avastamisel süttib signaalamp uuesti ja jääbki põlema. Süüte sisselülimisel süttib enesediagnoosi ajaks ka pidurite signaallamp. Pidurite signaalamp süttib ka seisupiduri rakendamisel ja pidurivedeliku tasapinna vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm Hüdrosõlm on paigutatud piduri peasilindri ja rattasilindrite vahele ja tema ülesanne on juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks
nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga; · Peasilindri ehitus: kahesektsiooniline (kaks mansettidega tihendatud kolbi, kaks toiteava ja kaks kompensatsiooniava, ja kaks vedru); 1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa; · Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib.
tehtud tööd. 4.7 Tellimuse vastuvõtt ja tellimuselehe koostamine(esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine) Tellimuse vastuvõtu võtsin vastu firmas töötavalt klienditeenindajalt kes jagas tööülesandeid, otseselt klientidelt ei võtnud, kuna töötasin töökojas ja tööde vastuvõtt oli poes. Tellimuslehte ka ei täitnud. Kontakti loomisega sain hakkama. 4.8 Piduriklotside ja pidurisadulate seisukorra kontrollimine ja vahetamine 4.9 Pidurivedeliku vahetus. 4.10 Auto osade lahti võtmine ja kokkupanemine(polstrid,stanged, kapotid, pagasniku luugid, tuled). Tööd olid vähe keerukad. Aga sain juhendaja juhendamisel hakkama. 5. PRAKTIKAJUHENDAJA Minu praktika juhendajaks määrati autoremondi töökoja rehvitööline. Minu praktika juhendaja oli noor ja mõistev. Temalt võis alati abi küsida. Enamasti sai ta mind alati aidata, kuid tihti peale oli tal endal ka nii palju tööd, et pidin ise hakkama saama. Meil töö sujus ja
raskemal juhul elustada. Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna. Mürgiseks teeb laguprodukt metanaal. Tulemus tarbimisel: närvikahjustused, neerukahjustused, nägemiskahjustused. Oksüdeerub etanoolist aeglasemalt etanooli saab kasutada vastumürgina. Surmav on klaasitäis 40%list metanooli. Esmaabi: teha maoloputus, anda juua etanooli, kutsuda kiirabi. Etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH Kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises. Tugevalt toksiline, surmav annus nagu metanoolil, kahjustab eriti maksa ja neerusid. 5 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohoolsed_joogid http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:YSEeJ9uudMQJ:www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rt f+alkoholid&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee
pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerumisoht, alustab tööd ABS-süsteem. ABS vähendab blokeeruva ratta pidurivedeliku rõhku kuni ratta pöörlemissagedus ületab uuesti võrdluskünnise. Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplok välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega
EBD on süsteem, mis kasutab iga ratta ABS andurit ja teisi komponende, et koguda infot, mille põhjal arvutatakse välja võimalik maksimaalne pidurdusjõud. EBD-süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest. Kui tagasild hakkab esimesest rohkem libisema, saadab aju signaali hüdraulikasõlme, mis sulgevad vedeliku juurdevoolu tagapiduritele. Kui tagasild pidurdab ikka esimesest rohkem, hakatakse pidurivedeliku survet vähendama. Kui esisild pidurdab rohkem, avatakse tagapidurite juurdevoolu klapid täielikult. Et pidurdusjõud võimalikult suureks saada, jagab EBD pidurdusjõudu isegi vasaku ja parema poole vahel. See vähendab oluliselt pidurdusteekonda ja säilitab auto stabiilsuse isegi tugevatel pidurdustel ja kurvides manööverdamisel. Süsteemi rakendumist võib põhjustada ebaõige kiirus, häda- või mõnes muus olukorras ootamatud olukorrad. Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP
Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu. Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal
süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel. Testimisel märgati pidurdusefektiivsuse paranemist kuni 30%, sest piloodid rakendasid järsult pidurid, kuid ei tõstnud aeglaselt pidurdussurvet, leidmaks libisemispunkti. Täiendav kasu oli veel selles, et rehvid ei kulunud nii kiirelt ja ei läinud enam põlema, mis tekitas rehvide plahvatust. 1958
Pidurite tehnohooldus Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50%. Pidurite õhutamine 1. Fikseeri auto, et tagada ohutus (kasuta tõkiskingi või klotse rataste all), mootor seisma, esimene käik sisse, käsipidur peale. 2. Ava kapott ja leia pidurivedeliku anum, lisa pidurivedelikku nii, et vedeliku tase oleks kõrgemal normtasemest. Anum ei tohi pidurite õhutamise ajal tühjaks saada. Ole kindel, et kasutad sama tüüpi pidurivedelikku, mis autol juba kasutusel on. 3. Õhutamise järjekord: parem tagumine, vasak tagumine, parem esimene, vasak esimene. Paigalda tungraud valitud ratta juurde ja tõsta auto üles ning eemalda ratas. 4. Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on). Paikneb tavaliselt
keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca". Need on valmistatud polüglükooli baasil, keemistemperatuuridega vastavalt 205°C ja 260°C. DOT 3 ja DOT 4 on halb omadus absorbeerida niiskust. Aasta möödudes imab DOT 3 endasse kuni 2% vett, 18 kuu jooksul suureneb vee sisaldus juba 3%. Mõne aasta möödumisel sisaldab juba 7 %-8 % vett. Pidurivedeliku kvaliteedi näitajaks on tema keemispunkt. DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205oC, DOT 4 üle 230oC ja DOT 5 üle 260oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. 4.3 Klaasipesuvedelik Klaasipesuvedeliku koostis: · Metanool 30%-50% · Pindaktiivsed ained 0,05% - 1,0% · Vesi · Värvaine Mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
nõuetele vastavate pidurivedelikega, kuid neid ei tohiks segada mineraalõlide baasil valmistatud vedelikega. DOT 3 sobib kõigile autodele, kus pole nõutud DOT 4 kasutamist. DOT 4 on kõrgekvaliteediline piduri- ja sidurivedelik, millel on kõrge keemistemperatuur ja suurepärased määrimis- ning viskoossusomadused. DOT 4 on vajalik uuemates autodes, sest nende moodne aerodüünamika, pidurdamine suurematel kiirustel ja asbestivabade piduridetailide suurem soojusjuhtivus põhjustavad pidurivedeliku kõrgema Erivedelikud Jahutusvedeliku kontsentraat TOSOOL AM Jahutusvedelik "TOSOOL A-40" Akuvesi Õhkpiduri piiritus Jahutusvedelik "Arctic Red Longlife" -36°C Klaasipesuvedelik lõhnatu -21°C Konserveerimisvedelikud, kaitsemäärded
· Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga
Taastab ning annab värske välimuse plast-, kumm-, vinüül-, nahk- ja puitpindadele. CRC Textile Clean (Tekstiilpindade pugastusvaht) Eemaldab plekid tekstiilpindadelt, vaipadelt, vinüülilt ja nahkpindadelt. Sobilik sõidukite istmekatete, ukse- ja laepolstrite ning tekstiilmattide puhastamiseks. Puhastusvahendid CRC Bräkleen (Piduriosade puhastusvahend) Tugevtoimeline ning kiirelt kuivav määrde eemaldi. Puhastab ning eemaldab rasvad, õlid, pidurivedeliku ja määrdeainete jäägid ning muu paakunud mustuse piduri ning siduri detailidelt jm metallpindadelt. Ei jäta jääke. Tuntumad hooldusmaterjalide firmad Firmaid on päris palju, aga iga inimene kuulsis midagi sellidest firmadest: CRC, Liqui Moly, Motip, Kent, K and N, JR, Würth, Bardahl, Pennzoil, Motul, Kleen Flo. 16 Kasutatud kirjandus Urve, M. (2009). Materjaliõpetus. Tallinn.
laseb laagrit pressida ainult välimisest saalest. Pressida laager laagri pesalõpuni ja paigaldada stopperrõngas. Pressida peale rattarumm olles eelnevalt eemaldatud rummult laagri saaled kui nad on sinna jäänud. Paigaldada samas järjekorras pooltelje mutter pingutada tehase poolt ettenähtud nõuetele.Kui kõik on valmis ppumbata ülesse pidurid. Kui amordi kinnitused on entsentrik poldid tuleb peale rattalaagri vahetust reguleerida esisild. 68.pidurivedeliku vahetus, perioodilisus, margid (DOT erinevused) tuleks vahetada iga paari aasta tagant selleks kas keeratakse lahti kõik õhutusniplid lastakse joosta süsteem tühjaks või siis imetakse piduri vedelik välja spets. Pumbaga. Kui süsteem on tühi valatakse piduri anumasse uus vedelik ja oodatakse kuni piduri vedelik jõuab kõikidesse niplitesse hakates neid ükshaaval kinni keerama. Võimalusel on vedelik imebda ka vaakum pumbaga aga pärast seda tuleks piduid pumpamise teel üle õhutada.
Mida peab juht teadma ohutulede kasutamisest? Teatud sõidukitel sisselülitatud ohutulede korral ei saa suunatuledega märku anda. Kui suunatuled ei tööta, tuleb suunamärguanne anda käega. Ohutuledega sõites ei ole vaja anda suunamärguannet. Kus on möödasõit keelatud? Piiratud nähtavusega teelõigul. Seal, kus vastutulevaid sõidukeid võidakse takistada. Peateel, ristmiku vahetus läheduses. Mida tähendab ja nõuab juhilt pidurisüsteemi märgutule põlemine? Pidurivedeliku tase pidurivedeliku anumas on liialt madal. Juht peab koheselt kontrollima pidurisüsteemi kõiki osi võimalike lekete suhtes. Kus peab juht andma teed peatusest väljasõitvale D- kategooria ühissõidukile? Kõikjal. Asulateel, kus suurim lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h. Millistel teedel võib sõita kiirusega kuni 110 km/h? Teelõigul, mis on tähistatud vastava liiklusmärgiga. Eraldusribaga asulavälisel teel, millel on kummaski suunas vähemalt kaks tähistatud sõidurada.
Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm Kontrollida rooli vabakäiku Kontrollida rehvide rõhku Kontrollida rattamutrite kinnitusi Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas 51 Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm Kontrollida rooli vabakäiku Kontrollida rehvide rõhku Kontrollida rattamutrite kinnitusi
toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel; 6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) sõidu, rikke ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris;
annaabi.ee 
