Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PH hüdrolüüsuvate soolade lahustes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüd, hape, 3cooh, coona, nano, naohÕpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane).
Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest
cm = = 1,49 . 0,06714 kg H 2 O kg d) KCl moolimurru X(KCl) arvutame seosest n ( KCl) X(KCl) = . n(KCl) + n(H 2 O) 67,14 g n(H 2 O) = = 3,73 mol 18,0 g/mol 0,100 X(KCl) = = 0,0261 ehk 2,61%. 0,100 + 3,73 Näide 2.Arvutage 20% NaOH lahuse ( = 1,219 g/cm 3 ) molaarsus ja molaalsus. M(NaOH) = 40,0 g/mol. a) Molaarsuse arvutamine 1. lahendusviis: Et teame NaOH massiprotsenti, on otstarbekas võtta arvutuste aluseks lahuse kogus 100 g. 20 g 100 g lahuses on 20 g NaOH. Seega n(NaOH) = 40,0 g/mol = 0,50 mol . Järgnevalt on võimalik valida, kas teha arvutus lahuste ruumala või massi järgi
H + ioonile ja OH - ioonile vastab aktiivsustegur = 0,930 Aktiivsus a H + = H + C M H + = 0,930 0,005 = 4,65 10 -3 ( pH = -log 4,65 10 -3 = 2,33 ) pOH = -log 4,65 10 ( -3 ) = 2,33 pH + pOH =14 pH =14 -2,33 =11,67 V ( H 2 O ) = 10 L = 10000 g 4. m( NaOH ) = 1g g M ( NaOH ) = 23 +16 +1 = 40 mol naine 1 CM = = = 2,5 10 -3 M Vlahus 40 10 NaOH Na + + OH - I = 1 2 ( ) 2 2,5 10 -3 = 2,5 10 -3 0,943 - 0,953 = 0,953 + ( 0,0025 - 0,002 ) = 0,948 0,003 - 0,002
Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus.
kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH) ja nõrgad alused (näiteks NH3H2O, Cu(OH)2, CH3NH2). Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, tugevad happed (näiteks HCl, H2SO4, HNO3) ja tugevad alused (näiteks KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 ). Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . TÜ Füüsikalise keemia instituut 6 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES
= väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele kogu molekulide arv lahuses hapetele. Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel
Eksperimentaalne töö Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid: 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, Indikaatorid: · universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest
1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on endotermilise protsessiga) 2. mida lahjem lahus, seda suurem on dissotsatsioon (Ostwaldi lahjendusseadus – kontsentratsiooni vähenemisel dissotsatsioon kasvab, lõpmatul lahjendamisel saab α võrdseks ühega) 3. mida rohkem elektrolüüdi molekule, seda nõrgem dissotsatsioon (vastavalt Le Chatelier’i printsiibile) ALUSED HAPPED Arrheniuse teooria hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Brostedi-Lowry / protolüütiline teooria hape – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+) – PROOTONI DOONOR nt: H3O+; NH4^+; H2S; HNO2; CH3COOH alus – aine, mille osakesed seovad prootoneid (H+) – PROOTONI AKTSEPTOR nt: H2O; OH-; S^2-; NH3; F-; HS-
saab võrdseks soola üldkontsentratsiooniga. pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape Nõrgast alusest ja tema soolast koosnev puhverlahus: [OH‾]=Kd·Calus Csool pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape pH väärtus ei sõltu lahjendusest. Puhverlahuse toimemehhanism: 1. võtame etanaatpuhvri ja lisame HCl (tugev hape, dissotsieerub täielikult ioonideks). Lisandunud H+- ioonid seotakse etaanhappe koosseisu, lahuses olevate etanaat-anioonide arvelt. CH3COONa + HCl → CH3COOH + NaCl CH3COO‾ + H+ → CH3COOH 2. lisades tugevat alust NaOH, siis lahuses olevad H+-ioonid seovad lisatud (liigsed) OH-ioonid ja tekib vesi. CH3COOH + NaOH → CH3COONa + H2O H+ + OH‾ → H2O Nii kulutatakse H+-ioonid ära ja tekib tasakaal: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+
Tasakaal elektrolüütide lahustes Juhendaja: Erika Jüriado Kuupäev: 1) Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Võetakse neli gradueeritud keeduklaasi, igaühte viiakse 30-40 cm³ demineraliseeritud vett ja lisatakse 1-2 tilka tabelis märgitud indikaatorit. Märgitakse tabelisse indikaatori värvus vees. Seejärel lisatakse keeduklaasidesse üks cm³ ühte järgmistest lahustest: 2M HCl ; 2M CH³COOH ; 2M NH³*H²O ja 2M NaOH ning viiakse vee lisamisega lahuste ruumala 50 cm³ ni . Segatakse ja märgitakse tabelisse indikaatorite värvused hapete/aluse lahustes. Värvuste põhjal tehakse otsus lahuste pH kohta ja märgitakse see tabelisse. H²O/….2M H²O/.. 2M .H²O/… 2M H²O/ 2M NaOH HCL CH³COOH NH³*H²O
pH arvutused Tugevad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C- M ( alus ) I= 1 2 [ C1 z12 + C 2 z 22 + ... + C n z n2 ] ai = i C i C% 2 - 1 V ( L) C M M = V (mL) = 1 + ( I - I1 )
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus:
indikaatori pöördeala – pH vahemik, milles toimub märgatav indikaatori lahuse värvuse muutus. [ H+ ] 2 [ H + ]2 pH nõrga happe lahuses: Kh = ≈ , c − [H + ] ch Kh / Ka – nõrga happe/aluse dissotsiatsioonikonstant, ch / ca – nõrga happe/aluse molaarsus. 4. Happed ja alused Arrheniuse hapete-aluste teooria • hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks, • alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Protolüütiline ehk Brønstedi-Lowry hapete-aluste teooria. • hape – prootoni doonor – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+-ioone),
klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter.
indikaatori pöördeala pH vahemik, milles toimub märgatav indikaatori lahuse värvuse muutus. [ H+ ] 2 [ H + ]2 pH nõrga happe lahuses: Kh = , c - [H + ] ch Kh / Ka nõrga happe/aluse dissotsiatsioonikonstant, ch / ca nõrga happe/aluse molaarsus. 4. Happed ja alused Arrheniuse hapete-aluste teooria · hape aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks, · alus aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Protolüütiline ehk Brønstedi-Lowry hapete-aluste teooria. · hape prootoni doonor aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+-ioone),
23. pH S = S S.-= [4* S(HCl) + 1*S(O2)] [2*S(Cl2) + 2*S(H2O)] - 0.0025M CH3COOH(a = 5%) [H+]=a*Cm=0.05*0.0025=1.25*10-4mol/l G = H TS => G = 0 => T = H/S pH= -log[H+]=-log(1.25*10-4) = 3.9 <7 12. . (S>0) 0.00055M NaOH . , , , [OH-]=Cm=0.00055mol/l ( ), . , [H+]=KH2O/[OH-]=1*10-14 /0.00055 = 1.8*10-11 mol/l ( ) . (S<0) pH= -log[H+]=-log(1.8*10-11) = 10.7 >7 , , , 24. (2) = 1,86 (2) = 0,516
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne
Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts. vôrrand vastab elementaaraktile. Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D;
Täiendavat lugemist: ENE, märksõnad abstraktsioon, idealisatsioon, hüpotees, teooria, meetod; Tehnikaleksikon, 1981, lisa 1. Füüsikalise keemia terminid, sümbolid ja ühikud. Kasulikud eesliited: Atto a 10-18 Milli m 10-3 Kilo k 103 Femto f 10-15 Centi c 10-2 Mega M 106 Pico p 10-12 Deci d 10-1 Giga G 109 Nano n 10-9 Deka da 10 Tera T 1012 Micro m 10-6 Hecto h 102 Vajalikke seoseid: 1Å (angström) = 10-10 m , 1atm = 760 mmHg = 10 m H 2O = 101,3 kN/m2 1 torr = 1 mmHg 1bar = ca 1atm 1kkal/mol = 4,18 kJ/mol 1eV = 23,1 kkal/mol 5 NB
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaasi rõhk.
61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000 b) 0,1 c) 0,00001 Milline on iga lahuse pH väärtus? (erinevad arvud) 62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? pH = -log(H+) Mida kõrgem on vesinikioonide kontsentratsioon, seda madalam on vastava lahuse pH. 63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 8,0 64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. b) pKa= -2,5 c) pKa = 3,8 a) pKa = 7,0 NB! Mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa! 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 10-11 M HCl pH= 11 c) 100 mM NaOH pH=1 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)? Puhverlahuse pH määratakse happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant Ka= (H+)(A-)/(AH) pKa= -log pH=pKa+log((A-)/(AH)) 67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4
Na2SO3 kollane roosa 9 jah CH3COONH4 kollane värvusetu 6 jah Kirjutada nende soolade hüdrolüüsi võrrandid: 1. Al2(SO4)3 Al3+ H2O AlOH + H+ ; Al2(SO4)3 + 6H2O 2 Al(OH)3 + 3H2(SO4) 2. NaCl NaCl + H2O ei hüdrolüüsu 3. Na2CO3 CO32- + H2O HCO3- + OH- ; Na2CO3 +H2O NaHCO3+ NaOH 4. Na2SO3 SO32- + H2O HSO3- + OH- ; Na2SO3 +H2O NaHSO3+ NaOH 5. CH3COOHN4 NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ ; CH3COONH4 + H2O NH3H2O +CH3COOH Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsi määrad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M ( K vt. Tabelist Lisa 1) Milline sooladest on enam hüdrolüüsunud? 0,1 Na2CO3 hüdrolüüsi määr ja lahuse pH = √ 1∙ 10−14 −11 4,8∙ 10 ∙ 0,1
. On antud suhe [H+]/[OH-], milline on iga lahuse pH suhe? Neutraalne pH=7 , happeline pH<7 aluseline pH>7 83. . Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? Mida kõrgem on H ioonid, seda madalam on lahuse pH. pH=-logH 84. Milline on füsioloogiline pH vahemik? 6,5-8 85. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. a) pKa = 7,0 b) pKa = -2,5 c) pKa = 3,8 Mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja vastupidi. B , C ja A 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) pH=-logH=14-logOH a) 10 mM HCl H=10-2 pH=-log10-2=2 b) 10-11 M HCl H=1011 pH=-log10-11=11 c) 100 mM NaOH OH=100*10-3=0,1 pOH=-logOH=-log0,1=1 pH=14-pOH=13 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)? pH = pKa + log([A-]/[AH]) 67
Miks? a) lahuse lahjendamine - kasvab. b) lahuse kuumutamine tasakaal nihkub H>0, diss. tugevneb, kasvab. c) HNO2 lahusele KNO2 lisamine väheneb. selle happe soola lisamine d) HNO2 lahusele HNO3 lisamine väheneb. happe lisamine tsakaal <- e) HNO2 lahusele KOH lisamine leelis seob ära osa prootoneid, tasakaal ->, kasvab. 2. Miks H2S dissotsieerub lahuses peamiselt I astmes? Kuna vesinikdisulfiidhape on nõrk hape, diss. lahuses anult osaliselt. 3. Reastage järgmiste ainete 0,1 M lahused pH kasvu järjekorras (põhjendage vastust): H3PO4 H2CO3 HNO3 CH3COOH NaOH NH3H2O Fe(OH)3 pH=0,5 pH=0,7 pH=1 pH=5,7 pH=13 pH=13 pH=13,4 4. Miks ammooniumpuhvri pH oluliselt ei muutu väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel ega ka lahjendamisel (st. kuidas lahus "puhverdab")? Sest ta nihutab tasakaalu diss.-mata happe ja ioonide poole. 5
65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida pikem CH ahel, seda kõrgem sulamistemp. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? V: Kui rasvu hüdrolüüsida aluselises keskkonnas (näiteks NaOH või KOH juuresolekul), siis moodustub seep. 68. Millised toodud ühenditest on lipiidid? 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni? V: Lipiidid membraani struktuuris. Energia tootmine. 70. Joonistage rasvamolekuli üldine struktuur. 71. Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks? 72. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a) suureneb kaksiksidemete hulk rasvades b) väheneb kaksiksidemete hulk rasvades
Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4.2 Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: H2CO3, Al2(SO4)3, KOH, HCl, Na2CO3, KH2PO4, H2S, Ba(OH)2 4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
annaabi.ee 
