Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Kofeiini leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on ergutava toimega, ent otsest sõltuvust kofeiin ei tekita. Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine. Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi kohvi päevas joomine viib kesknärvisüsteemi talituste häireteni, mis võivad väljenduda näiteks ülierutuvuses, ebastabiilsuses. Lisaks võib üleliigne kofeiin kutsuda esile unehäireid, südamerütmi muutusi, kõrvetisi ja valusid maos ja seedekulglas. 7. Enamik neist on valdavalt toatemperatuuril kas vedelikud või tahked ained. Vaid mõned
Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone
produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mis on põhiolemuselt sarnane tänapäevasele, kus vaid üks osa ühiskonna liikmestest on vastutav kogu ühiskonnale vajaliku toidu hankimise eest. Kuna kahjurite tõrje on üks võimalik viis saada põllumaalt rohkem saaki, siis muutusid pestitsiidid peale II maailmasõda kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga kaasa ka pestitsiidide kasutamise plahvatusliku kasvu. Oletatakse, et pestisiidide läbimüük on iga kümne aasta jooksul neljakoristunud. Pestitsiidide laialdane kasutuselevõtt ei olnud aga vaid positiivne, vaid tõi endaga kaasa ka mitmed probleeme, eeskätt otsese keskkonnasaaste, kuna
Kasutatakse inhalatsiooninarkoosis. Halotaan toimib anesteesias nagu eeter aga puudub erutusstaadium ning kirurgiline anesteesia saabub 3-5 minutiga. Halotaan ei ärrita hingamisteede limaskesti ja ärkamine toimub kiirelt ilma järelnähtudeta. Muudab südamelihase adrenaliini suhtes tundlikuks ning kahjustab maksatalitust rohkem kui eeter. Freoonid ühendid milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Väga püsivad mistõttu võivad püsida muutumatuna atmosfääris aastaid. Kõrgemates atmosfääri kihtides aga lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Radikaalid, eriti kloori radikaalid, lagundavad aga osoonikihti. Samuti on neil kasvuhoone- efekti tekitav toime, sest on võimelsied neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Kõrge rõhu all muutuvad freoonid ka toatemperatuuril vedelaks, rõhu alanemisel aga neelab keemisprotsess palju soojust
nende süsteemide lõhkumist. Enamasti on see inimtegevuse tagajärg. Kõige probleemsemad keemilised saastajad on sünteetilis-orgaanilised ained nagu lahustid, kahjuri- ja umbrohutõrjevahendid. Õhusaaaste tekib enamasti kütuste põlemisel, kusjuures atmosfääri satub mürkgaase. See põhjstab happevihmasid, millel on tugev kahjustav mõju. Laiemas laastus on see põhjuseks ka globaalsele soojenemisele. Raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid akumuleeruvad kudedes, mistõttu saastatud keskkonnas elavad organismid koguvad kogu eluea jooksul endasse ohtlikke aineid. Toiduahela tipus olevad kiskjad on kõige enam ohustatud, kuna nende organismi jõudev ohtlike ainete kogus on kõige suurem. Saastatud toit satub ka inimese toidulauale. Toksilised ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse reo- ja heitveega, heitgaasidega, leostuda nõuetele mittevastavatest jäätmehoidlatest, lekkida kütusemahutitest või sattuda keskkonda juhusliku õnnetuse läbi
TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD HALOGEENÜHENDID, ELAVHÕBE , KAADMIUM, TOORNAFTA, BENSIIN, MÕNED PLASTMASSID JA RADIOAKTIIVSED AINED (REPOSSI 1984: 42). TEISE KATEGOORIASSE KUULUVAD AINED, MIDA VÕIB MERRE LASTA VAID ERILOAL. SELLISED ON HEITAINED, MIS SISALDAVAD ARSEENI, PLIID, TSINKI, VASKE, KROOMI JA TEISED PESTITSIIDID. KOLMANDASSE KATEGOORIASSE HAPPELISED JA LEELISELISED AINED, KANALISATSIOONI VEED, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KOGU MAAILMAS LUBATUD....................................................................................9 2. LÄÄNEMERE REOSTUS.................................................................................................................................9 2.1. RADIOAKTIIVSED AINED LÄÄNEMERES.....................................................................................
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti
benseen---------------------- > fenool------------------- > fenooli sulfaat PhO-SO3H [O] ( PAPS) 8. Faas I katalüüsiv põhiline ensüümkompleks CYP. Epoksiidhüdrolaas ainete toksilisuse olulise muutjana. Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsetraadis maksa endoplasmaatilises retiikulumis · Epoksiidid on aga enamuses pinge all oleva kolmelülilise oksiraantsükliga väga reaktsioonivõimelised elektrofiilsed ühendid. · Epoksiidide detoksifitseerimiseks on organismil mitmed erinevad teed: 1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5
· Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti hüdrofobiseerida tagasi verre ja maksa. Sapi kaudu ellimineerimine võib suurendada aine pooleluaega organismis, viia toksiliste metaboliitide tekkele seedetraktis, suurendada maksa eksponeerumist võõrühendile ning põhjustada küllastumise tõttu tõsiseid maksakahjustusi. Näiteks moodustavad kloororgaanilised pestitsiidid nagu DDT, eldriin ja dieldriin inimese organismis enterohepaatilise tsükli · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-tsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk) · Hingamisteede kaudu- gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused. · Suu kaudu (oksendamine) · Piimanäärmete kaudu, nii vees kui ka rasvades lahustuvad ained
Seda esineb vähesel määral pidevalt välisõhus. Siseruumides on peamisteks osooniallikateks kontoritehnika (printerid, laserprinterid) ja mõned valgustite tüübid. Mõju tervisele hingamisteede limaskestade tugeva ärritusega. Täheldatud on silmade ärritust, peavalu, peapööritust Bioloogilised saasteallikad: mikroobid, viirused; taimed (õietolm); seened, hallitusseened; lülijalgsed (tolmulestad); loomad (närilised, koduloomad, linnud). mõju tervisele: allergiad; parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused; mürgistavad ehk toksilised mõjud Välisõhu saasteallikad Õhusaaste allikaid on mitmesuguseid ja need võivad olla nii inimtekkelised kui ka looduslikud. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsa-põlengud. Peamised inimtekkelised allikad on: energiamajandus ja tööstus; transport; põllumajandus; jäätmekäitlus.
Toitumisahela igas järgnevas lülis tõuseb kloororgaaniliste ühendite konsentratsioon eelmisega võrreldes suurusjärgu (st 10 korda). Kloororgaanilised ühendid lahustuvad vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites, õlides ja rasvades. Organismides ladestuvad nad seetõttu rasvarikastes kudedes. Kalades leidub neid palju kehaõõne rasvas, peaajus, mao ja soole seinas, gonaadides ja maksas. Hea toitumise ajal rasvas deponeerunud pestitsiidid hakkavad organismi mürgitama siis, kui kala kõhnub. Kloororgaanilised pestitsiidid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi ja parenhümatoosseid organeid, eriti maksa. Häirivad endokriinorganite, südameveresoonkonna, neerude jt organite talitust. Pärsivad koehingamist, häirivad immonoreaktiivsust ja suurendavad vastuvõtlikkust infektsioonihaigustele. Kloororgaanilised ühendid toimivad mutageenide ja tetatogeenidena
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j
kvaliteediklassi apelsinides on väikesed ussid. Tõenäoline põhjus: vahemere-puuviljakärbes Ceratitis capitata (Selts kahetiivalised, sg kirjutiivalised Diptera: Tephritidae) või mõni teine puuviljakärbes nt. Anasterpha spp., kui puuviljad on pärit väljastpoolt EU-d. ( C. capitata pole Eestis ega EU-s ohtlike taimekahjustajate nimekirjas, kuna Eestis pole tsitrusekasvatus PM tegevusalana reaalne, mistõttu spetsiifilised tsitrusekahjustajad majanduslikku mõju ei põhjusta ja ka invasiivse võõrliigina tõenäoliselt siin kohastuda ei suuda. Euroopas on kahjur tsitrusekasvatuspiirkondades liiga tavaline, et teda ühenduse tasemel reguleerida. ( ( Mitte-Euroopa kirjutiivaliste sissevedu on taimetervise reeglitega keelatud, et vältida ohtu EU tsitrusekasvatuspiirkondadele.
.......................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.................................................... 7 5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7 5.1.1 Pestitsiidid................................................................................................................... 8 5.1.2 Kohalike liikide asendumine....................................................................................... 9 5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine..................................................................................... 9 5.1.4 Geneetiline ebastabiilsus............................................................................................. 9 5
· võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale
Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.
arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Fundamentaalne põhiniss- · Tegelik niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e .
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k
............................................................ 7 2.1.2. Mõju tervisele ....................................................................................................... 7 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale ......................................................................................... 8 2.2.1. Veekulu ................................................................................................................. 9 2.2.2. Pestitsiidid .......................................................................................................... 10 2.2.3. Saaste .................................................................................................................. 10 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine ............... 11 3. Transport müügikohta ....................................................................................................... 13
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse �
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoone
Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha). Teised teatamiskohustuslikud ja regristreerimiskohustuslikud kalataudid. I.Teatamiskohustuslikud loomataudid, sealhulgas zoonossed haigusetekitajad 1. Eriti ohtlikud loomataudid. Selles osas kalade haigusi ei ole. 2. Ohtlikud loomataudid Kalataudid 1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia 2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia
ö. lähtetasemest. 20 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks
Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageen mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused.
kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega
sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7
seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo
ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tegelik nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas
50% loomade sugukondadest. Massihävingu põhjused pole teada. Triiase lõpp hävis 35% loomade sugukondadest. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine, maavälised mõjud. Kriit/Tertsiaar hävisid suured roomajad (saurused), paljud merede elustikurühmad sh limused. Oletatav põhjus on asteroid. Massiväljasuremised näivad olevat perioodilised ja on toimunud regulaarselt iga 26 miljoni aasta tagant, mistõttu mitmed autorid on arvamusel, et liikide massiline väljasuremine võib olla põhjustatud maavälistest mõjudest. Massiväljasuremine põhjustatud äkilistest klimaatilistest muutustest (globaalne soojenemine, vulkanism), meretaseme muutustest, maavälistest põhjustest. Taust- väljasuremised - toimuvad pidevalt, osaliselt juhuslike faktorite toimel. 7. BM muutused tänapäeval. Kuigi ühtede liikide väljasuremine ja uute teke on loomulik protsess, valitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
