hoopis tühjaks. Kui kaitsja lööb eriti õnnestununult, jääb kõigil mängijatel piisavalt aega pesade vahel joosta ja koju (kodupesasse, söödulauale) jõuda. Kui mõni vastasmeeskonna liige kaitsjat pesade vahel jookmise ajal puudub, on ta mängustväljas. Iga pesa juures on valves vastasmeeskonna liige, valmis puudutama kaitsjat hetkel, kui too pallisaab. Kaitsjad on väljaspool ohtu ainult siis, kui nad seisavad täpselt pesal. Välismeeskonna iga liikmel on väljakul oma kindel positsioon. Nad võivad tegutseda ees- või tagaväljakul või mõnel pesal. Pesapallis visatakse palli suure hooga üle käe. Viskamisel peab pall läbima löögitsooni. Löögitsoon asub otse söödulaua kohal, kõrgemal kaitsja põlvedest, kuid madalamal tema kaenlakõrgusest. Kui söötja viskab palli löögitsoonist välja, kuulutab kohtunik palli väjasolevaks. Kui ta viskab neli pallivälja, on kaitsjal lubatud esimese pesa
Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada kuni viis kilo mett. Peletamiseks kasutatakse tomatilehti, rabarberit ja ka kaneelipulbrit Vaenlased Karud- peksavad kuhiku laiali Metssead- lamasklevad pesal ja naudivad sipelgate ,,massaazi" Mutid- uuristavad käigud pesa alla ja söövad sealt natuke sipelgaid. Inimene- Raiudes metsa hävitab sobiva keskkonna.
-st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6. Seestütlev: kellest? millest? maast maa/dest VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele? -le pesale, suurele, pesa/dele, suur/tele, maale maa/dele 8. Alalütlev: kellel? millel? -l pesal, suurel, maal pesa/del, suur/tel, maa/del -lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks,
Eestis sündinud kurgi on pesitsusealisena suvel vaadeldud näiteks Soomes, kuni 525 km kaugusel sünnikohast. Sookure pesakonnas on üks või kaks poega. Väidetavalt on leitud ka kolme pojaga pesakondi, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. Sookured võivad adopteerida ka orvuks jäänud võõra poja. Sookurepaari pesitsusala ehk kodupiirkonna kese on kuni poegade koorumiseni pesa. Haudumisperioodil on üks vanalind pesal ja teine toitumas või pesa lähedal valvet pidamas. Toitumisretked ei ulatu mõnest kilomeetrist kaugemale. Koorunud pojad püsivad pesas vaid mõne päeva, seejärel hakkab perekond ette võtma ühiseid toitumisretki. Ööseks naastakse esialgu siiski pessa. Kui pesakoht ei tundu piisavalt turvaline, kolib perekond ööbima mõnda uude, turvalisemasse paika. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal kurepere toitumas käib.
Märtsis-aprillis on võimalik jälgida nende massiivsete lindude mängulendu. Emalind haub, isalind toob talle toitu. Kurn (üks kuni kolm muna) on pesas aprilli esimesel poolel, pojad kooruvad mai esimesel poolel. Üldjuhul poegadest üles kasvab enamasti vaid üks. Selle põhjuseks on peamiselt poegade pesasisene kannibalism, rüselused, millede tagajärjeks on enamasti nõrgema linnu pesaservalt alla kukkumine. Haudevältus on merikotkal 35 päeva.Emalind viibib kümme päeva pidevalt pesal ja veel paar nädalat pesal või selle lähedal istumispuul. Mais-juunis hakkab ka emalind saagijahil käima. Pojad lendavad pesast välja juuli lõpul või augusti alguses. Pojad hakkavad pessa toodud toidust jagu saama alles 5...6 nädala vanuselt. 8 nädalaselt juba lahkub pesast. Pesakond püsib koos kuni sügiseni. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremisohus. Sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndatel aga vaid 9...10. Praegu arvatakse olevat 35...40 paari
jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve "üle elanud". Looduslikud pesad hävivad sageli tormides - pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allkukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tormile vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on spetsialistid ehitanud allakukkunute asemele tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid - ohtu võib varem märgata, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Ilmselt on kalakotkaste pesaehitus-strateegia siiski õige, sest muidu nende arvukus ei kasvaks praegu. Emalind viibib alates munemisest pesa juures ja ka valvab seda. Isalinnu ülesandeks on saak kohale toimetada, emalind toidab poegi ja peab selle juures ka ise söönuks saama.Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale
muutused. Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. 12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste
Valge- toonekurgedele ei paista see ettevõtmine kuigi keeruline olevat, seega ei tohiks neil nagu pesaprobleeme olla, ent ometi pole see päris nõnda. Häid pespaiku on ikka vähem kui tarvis. Seetõttu tekib pesade pärast tülisid ja päris ägedaid võitlusi. Juhtub sedagi, et vanalind vüi müni poegadest hukkub pesa pärast peetud kakluses. Ohtusid on veelgi. Pesamaterjali hankides korjavad vanalinnud üles põldudel vedelevaid heinapallinööre. Nendest saab pesal askeldavatele poegadele sageli surmalõks. Ohtlik on kureperele ka tugev torm, sest olgu pesa nii hästi kui tahes ehitatud, ikkagi pudeneb neist mõni koos elanikega alla. Augustis kogunevad valge- toonekured suurematesse salkadesse. Siis võib viljapõldudel näha mitukümmend londu jalutamas, mõni kord rohkemgi. Septembri esimestel päevadel lahkuvad meil pesitsevad valge- toonekured pikale ja ohtlikule rännuteele Aafrika suunas. (Olev Merivee)
Paljud seemned ja pähklid, mille orav on maha matnud ununevad talve jooksul, ja kevadel hakkavad need idanema ja nendest võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel on tavaliselt mitu pesa. Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsisaprillis, teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib oraval 45 poega, kes on pimedad, karvadeta ja tikutopsisuurused. Nad kaaluvad 710 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt.
pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist. Valge toonekurg on rändlind. Valge-toonekurg on rändlind. Ta talvitub Lõuna-Aafrikas, meile saabub aprillis. Kevadel rändavad toonekured kiiremini. Mitmete Euroopa autorite andmetel kuni 200 km päevas. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab. Valge Toonekurg on ohustatud lind. Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid,
Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli pesasse enne jooksjat või puudutades jooksjat palliga. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe- ja 9 kaitsevooru kummalegi võistkonnale. Voor lõpeb, kui kolm ründavat võistkonnaliiget on väljakult minema (auti) saadud. Võistluse tulemus on 9
vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täis- väärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav:
Õige vastus on: Jah. Küsimus 5 Kas aeglasema kiirusega PCIe liidesesiini pessa saab panna kiirema PCIe liidesesiiniga kaardi? Õige vastus on: Jah saab, kui pesa füüsiliselt võimaldab, Jah saab, kuid kaart töötab siis pesa poolt võimaldatud maksimaalse kiirusega. Küsimus 6 Mida tähendab lühend PCI? Vastus kirjuta inglise keeles. Õige vastus on: Peripheral Component Interconnect Küsimus 7 Mitu kontakti on tavalise PCI-liidesesiini pesal? Õige vastus on: 47. Küsimus 8 EISA-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 32 bitine. Küsimus 9 ISA-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 24 bitine. Küsimus 10 Milline komponent on erinevalt varasematest liidesesiinidest lisatud PCIe topoloogiasse? Õige vastus on: Kommutaator (switch). Küsimus 11 VLB-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte)
Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud) Linnud laulavad kevadel väga palju, ilma liialduseta võib öelda, et paljud neist laulavad "koidust koiduni". Mis tähtsust on linnu laulul? Isaste laul näitab teistele samaliigi lindudele, et antud pesitsemisterritoorium on ära võetud. Peale selle on isase laul kutseks emasele. Hiljem, pärast munemist, laulab isane emaslinnu lähedal, kes istub pesal. Tuleb arvata, et laul on lindudel mitte ainult vajaduseks, vaid pakub neile ka suurt rahuldust. Juba on ammu on laululinnuhuviliste poolt märgitud, et ühe linnuliigi laul on erinevates elupaikades erinev. Lindude laulule on iseloomulik individuaalne muutlikkus. Ühe linnuliigi hulgas, ühes ja samas elugpaigas esinevad lauljad, kelle laul paistab eriti silma ilu, tugeva kõla, meeldiva tämbri poolest. Selliseid lauljaid kohatakse ööbikute, metsvintide, tihaste,
Vaid noorlinnud hulguvad talveperioodil ringi. Näiteks on Tartu lähistel rõngastatud harakas tabatud Peterburi eeslinnast. Pikim teadaolev ränderetk on olnud u. 450 km. Munavargapaar alustab pesa ehitamist juba märtsis-aprillis. Pesa tehakse puu või põõsa võrasse 1...10 meetri kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas okstest ehitis, mille aluseks on savist kauss. Seest on pesa vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Erinevalt hallvarese või ronga pesast on haraka pesal ka katus, mis kaitseb mune ja poegi teiste röövlindude eest. Aastaring haraka toidulaual. Kevadel (ajavahemik 1. aprillist kuni 15. juunini; uuritud 8 magu) toitub harakas ühevõrra nii loomsest kui ka taimsest söögipoolisest. Mardikaid, peamiselt jooksiklasi, naksurlasi, kärsaklasi jt., leidus kolmveerandis magudest. Kätte oli saadud kiletiivalisi ning kahetiivaliste ja liblikate vastseid, konnajäänuseid, kanamunakoori (ilmselt oli söödud kogu muna)
pihustiotsiku kanalis nõelklapi alla põlemisjääkide kiht mis tasapisi suureneb ja sellega muudab kütuse joa suunda ja halvendab pihustamise kvaliteeti. Kütuse järeltilkumine suurtes kogustes võib põhjustada mootoriõli lahjendamist kütusega. See probleem tekib, mitmetel põhjustel, mille hulka kuuluvad: hüdroabrasiivne mõju kütuse sissepritse ajal, pinnadefektide ja tekkimine nõela koonuse tihendusvööl ning pihusti otsiku korpuse pihusti nõelklapi pesal kütuses olevate kõrvaliste osakeste tõttu. 3. 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult Välis näitajad Põhjuse variandit Mootori pöörlemiskiirus Ühe kolvi kinnitamine, mis kaasneb surnud ponktides langeb. koputamisega ja ühe või mitme raamlaagrite temperatuuri tõstmisega.
Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi.
Kohakäänded on käänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel. Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja: sisekohakäänded ja väliskohakäänded. Sisekohakäänded on keeleajalooliselt vanemad ning väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid. Väliskohakäänded väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a. täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b. absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c. ütet, nt Võta end kokku, Juku; d. alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e. täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; 2 f. täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva
Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve üle elanud. Looduslikud pesad hävivad tormides sageli pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allakukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tuultele vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on kotkamehed ehitanud allakukkunute asemele või lähimale sobivale puule tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid: ohtu võib märgata varem, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Emaslind viibib alates munemisest pesa juures ja isaslinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama nii emaslind kui pojad. Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge- toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas, Ameerikas pesitsebki kalakotkas sarnastes kohtades, kus meil valge-toonekurg
Kuna kobras sobitab ehitusmaterjali hoolikalt kokku ja tihendab konstruktsiooni savi ja muu pinnasega, on tema pesakuhil väga tihe ja vastupidav. Kobras kasutab paljaks näritud oksi pesa ja tammede ehitamisel. See võib olla üsna suur, kuni 15 meetrise ümbermõõduga ja isegi 2 meetrit kõrge. Kui pesa on ehitatud madalasse kohta, on selle põhiplaan ümmargune. Kaldale ehitatud pesa on aga tavaliselt piklik: kuna sissepääs peab alati olema vee all, siis on sellise pesal veeni ulatuv laiendus, mille varjus sissepääs paikneb. Kuhila sees olev avar pesakamber on vooderdatud rohu ja peente okstega ( Bang, 2001) Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 3
Mere ääres ja pankrannikutel pildistades pea meeles, et need paigad on paljude lindude pesitsusalaks ja haruldaste taimede kasvukohaks. Kivistist või mineraali ei tohi selle asukohast eemaldada rikutud geoloogilise objekti taastamine ei ole võimalik. Eluta looduse ja maastike pildistamisel on oht pildistatavale väike, kuid siiski peame jälgima, et pildistamise käigus mõnele sealsamas viibivale loomale või kasvavale taimele häda ei tee. Pildistamise reeglid: Linnud pesal: *Tuleb jälgida üldist seadusandlust ja hankida vajadusel vastavad load. Eriti oluline on, et pesitsusajal pildistaksid linde üksnes nende pesitsuskäitumist hästi tundvad fotograafid. On palju muidu kompetentseid fotograafe (ja linnuvaatlejaid), kes pesitsuskäitumist siiski piisavalt ei tunne. *On tungiv soovitus, et haruldasi liike pildistataks üksnes seal, kus nad on suhteliselt arvukamad. *Alati tuleb kasutada varjendeid, kui on alust arvata, et teisel moel pildistamine võib
varavalges, mõnikord lausa pimedas. Juuli keskpaigas laul vaibub, kuid mõnda isendit võib kuulda laulmas veel septembriski. Vahel imiteerib põldlõoke ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid. Pereelu. Pesa ehitatakse valmis varakult. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera. Pesa ehitab ja haub ainult emaslind. Aprilli lõpus või mai alguses muneb 35 muna. Haudeperioodi lõpul istub lind pesal väga kindlalt ja lahkub alles siis, kui talle võidakse peale astuda. Suve jooksul võib olla veel teine ja kolmaski pesakond. Toidulaud. Toitu otsib maapinnalt. Kevadel on toiduks putukad, sügise poole sööb lind seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri. Arvukus. Eestis pesitseb 150 350 tuhat paari, Euroopas 40 80 miljonit paari. Suitsupääsuke III kategooria kaitse all arvukust ohustab elupaikade
Vastus kirjuta iglise keeles. Micro Channel Architecture Mida tähendab lühend ISA? Vastus kirjuta inglise keeles. Industry Standard Architecture Mida tähendab lühend VLB? Vastus kirjuta inglise keeles. Video Electronics Standards Association Local Bus Mida tähendab lühend PCMCIA? Vastus kirjuta inglise keeles. Personal Computer Memory Card International Association Millised nimetatud siinidest on tagasiühilduvad PC siiniga? EISA, ISA, VLB Mitu kontakti on tavalise PCI-liidesesiini pesal? 47 ISA-liidesesiin aadressisiin on... 24 bitine ISA-liidesesiini andmesiin on... 16 bitine VLB-liidesesiin andmesiin on... 32 bitine VLB-liidesesiini aadressisiin on... 16 bitine (Mul konspektis 32-bitine) EISA-liidesesiini aadressisiin on... 32 bitine EISA-liidesesiini andmesiin on... 32 bitine PCI-liidesesiini aadressisiin on... 32 bitine, (64 bitine) PCI-liidesesiini andmesiin on... 32 bitine, (64 bitine) AGP-liidesesiini aadressisiin/andmesiin on... 32 bitine
kui kaks kuud. Liikidevaheline konkurents pesapaikade pärast on viimasel kümnendil ilmnenud üksikutel juhtudel (nt pesavahetus kaljukotkaga) ja ei oma ilmselt olulist tähtsust. Liigisisene konkurents võib ilmneda veebikaamera kasutamise põhjal otsustades nii, et isaslindude suure arvulise ülekaalu korral käivad üksikuks jäänud isaslinnud naaberpesi häirimas ja võivad sellega pesitsemise rikkuda (kaklused pesal põhjustavad munade lõhkumisi või poegade hukkumist). Toidukonkurentidest saab vaatluste kohaselt nimetada hallhaigrut, kelle lokaalne asukoht võib vähendada toiduobjektide arvukust teatud toitumispaikades. Samas on peamised toitumiskohad neil kahel liigil erinevad ja must-toonekurg pigem tõrjub hallhaigru eemale. Looduslikest vaenlastest omab olulist produktiivsust vähendavat mõju metsnugis. Teatud aladel (nt Karula RP-s,
26. Käändekategooria. Käänete funktsioonid ja lõpud. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav:
Suuremad toimuvad ligikaudu sama põhimõtte järgi nagu autodel – iga 10 000 või 15 000 km tagant. Oleneb muidugi ka margist… Loomulikult on hoolduse iseloom lennukitel hoopis teistsugune ja tõsisem kui autodel. Tavaliselt võtavad need hooldused aega ca 10-14 päeva ning planeeritakse nad lennugraafikusse ilusasti sisse, nii et klient ühe lennuki lühiajalist puudumist tähele ei paneks. Seekordsel planeeritud hooldusel aga ilmnes, et ühel meie lennukil on ühel poldil ja selle pesal korrosioonijäljed… Jättes üksjagu mitteolulisi tehnilisi üksikasju vahele, tähendas see seda, et vastavalt kindlatele lennuki hooldusstandarditele pidime me selle poldi vahetamiseks pöörduma Boeingu tehase poole, kus iga sellist juhtumit käsitletakse individuaalselt ning koostatakse üksikasjalik töökäsk probleemi lahendamiseks. Pluss tellida tuleb spetsiaalsed tööriistad ja nii edasi. Niimoodi käitutakse lennunduses alati (vähemalt enamikus lennufirmadest), et reisijate
132, a). 1,00 ja 1,25 mm väiksema nimiläbimõõduga (nagu«Mosk- Enne soveldamist puhastatakse klapp ja selle pesa hoo- vits-408» mootoril). Kui kaela ovaalsus ja koonilisus ei likalt tahmast ja kontrollitakse nende seisukorda. Väikese 234 235 kulumise korral piirdutakse ainult soveldamisega. Süga- vate põlemis jälgede ja kriibete puhul pesal ja klapi sulg- pinnal tuleb pesa eelnevalt freesida ning klapi sulgpind üle käiata. Soveldamiseks asetatakse klapipea alla nõrk vedru (joon. 132, b) ja klapi sulgpinnale kantakse sõrmega õhuke sovelduspasta kiht. Viimane valmistatakse abrasiivpulb- rist, segades seda diislikütusega või vedela õliga. Klapi pööramiseks kinnitatakse ta sääre külge käepide (vt. joon. 132, c). Püstklappide korral käsutatakse selleks käsitrelli või kruvikeerajat
annaabi.ee 
