Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. Pere loomine on minu arvates ühe inimese kõige tähtsam periood tema elus. Sellega täidab ta oma põhi ülesannet siin elus järglaste saamise ülesannet. Kuigi paljudele noortele tundub pereplaneerimine üsnagi lihtsa protsessina, ei ole see ometi nii. Võiks öelda, et see on lausa vägagi keerukas kunst ja ilma ohverdusteta ei möödu ühegi inimese kooselu kellegi teisega. Aga millised miinused võivad oodata äsja abiellunud noorpaari? Eesolevalt toon välja mõned üldlevinud stereotüüpsed abielu vormid, mida esineb tänapäeva ühiskonnas liialt palju. Kõige esimesena tuleb pähe mulle pooliku pere juhtum, kus enamus juhul isa töötab või elab oma abikaasast ja lapsest eemal ning veedab oma perega väga vähe aega. Ma ei saa sellest lihtsalt aru, et kuidas saab üks isa niimoodi teha oma perele. See on vägagi julm mõnes mõttes lapsele, kui ta saab oma isaga kord paari kuu jooksul näost näkk...
Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Pojukesed kooruvad 13-15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse
Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Pesa ja pojad Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad.
Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega.Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Pesa ehitamine ja pesitsemine. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel
SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS armee idee akvaarium ekskursioon poliitiline Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista.guillaume-alexandre.com/i/bra_billard.jpg Patience http://wisdomportal.com/Aug31/Braque-Patience(324x422).jpg Still Life Pitchers Still Life With Violin Guitare et verre http://www.kmm.nl/routeplanner/images/450/KM%20109.172.jpg L'Estaque, The Harbour ht...
1988.a. IBM poolt esitatud 16/32-bitine siiniarhitektuur PS/2-sarja arvutitele, mis ei ole ühilduv ISA-ga; PCI (Peripheral Component Interconnect). Tänapäeval levinuim PC-de ja Macide siiniarhitektuur, mis rahuldab enamikku PnP-tehnoloogia (Plug and Play) nõudeid. PCI siini võime kohata 486/Pentium arvutitel. Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut (vt. joonis F-17) ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist (vaata joonis F-16b). Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-ll või RJ-45 pistikut (joonis F-18b) ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-ll-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8. Tavaliste võrgukaartide kõrval on turule ilmunud ka erifunktsiooniga adaptereid. Traadita andmeside jaoks väljatöötatud võrgukaardid on ette nähtud kas kohtvõrgu
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse,
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt.
Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast
Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas tegutsevad ammsipelgad, sisetöölised ja pesas viibivad välistöölised. Selline tööjaotus on vajalik pere normaalseks funktsioneerimiseks ja sotsiaalse homeostaasi püsimiseks asurkonnas ka ekstreemsetes tingimustes. Metsakuklased (Formica s. str) kuuluvad sipelglaste sugukonda (Hymenoptera, Formicidae).
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kirjeldus Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli.
Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega. Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü
Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringselt. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Eoroopas, Aasias ja Põhja- Aafrikas. Eestis on levinud ta kogu üle maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes-ja kultuurpuistetes. Sobiva elupaiga valib välja isalind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivasse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jmt. Maailmast on teada juhtum, kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohu- kõrsi, lehti ja sammalt. Pesaloht padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6.....12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise
ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 meetrise raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Arvukus: Maailmas arvatakse kokku elavat 11
sunnitud sööma isegi raipeid. Hiireviu lauakombed ei ole just kiita - ta kugistab oma saagi alla ja hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD Hiireviu pesitseb metsades, saludes ja metsatukkades, mis piirnevad karjamaade, põldude, soode, raiesmike või muude jahiks sobivate aladega. Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga.Ta ehitab oma pesa kuuse või männi otsa.Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. SIGINEMINE Munade arv sõltub sellest, kui palju on hiireviude põhitoitu, hiirelaadseid närilisi.Hiireviu muneb oma munad aprillis, Ida- Siberis mai algul. Kurnas on 2-4 muna, mõnikord ka viis
üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist.
......................................................................4 Linnu välimus.........................................................................................................................4 Linnu söök...............................................................................................................................4 Linnu elukoht..........................................................................................................................4 Linnu pesa...............................................................................................................................5 Linnu pojad.............................................................................................................................5 Lind tavel................................................................................................................................5 Linnukoht ökosüsteemis................................................................
Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel poolel pojad kooruvad ja on kohe võimelised iseseisvalt toitu otsima. Kahenädalaselt on nad juba lennuvõimelised. Sügisel kogunevad tedred salkadesse, et koos talv üle elada.
Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3
Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju
3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored tiivulised emased ja isased. Ülesanded: emad munevad, töölised: pesa ehitamine, korrastamine, vastsete ja ema hooldamine, toidu hankimine, pesa kaitsmine, tiivulised: paljunemine. Toit: segatoidulised, taimedest, putukatest, korjustest. Paljunemine: emased munevad, arenevad täismoondega. Talvitumine: pesa sügavuses, talveunes Suhtlemine: lõhnaabi Kasulikkus:
Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad õmmelda: õmblen seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan
Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesitsusperioodil Toitumisalade (luhad, niidud, ojad) seisundi halvenemine Avaliku huvi ja teadmiste vähesus. Projekt Nimi: ohutustehnika kotkaste ja must- toonekure kaitse töödel Eesmärk: looduskaitse elluviimine
Tänu pestitsiididele hakkas kotkaste arvukus ja siginemisedukus langema aastal 1960. Niimoodi kuivas merikotkaste arvukus mõnekümne lastetu paarini. Kotka surmaks nimetati DDT, mis ühtlasi nimetati ka inimkonda päästvaks putukatõrjeks. Mürgitatu võib muneda õhukese koorega mune, mis kergesti purunevad haudumisel või takistavad vee aurumist läbi koore. Koosmõjus ka teiste putukamürkidega võib muutuda kotka sigimiskäitumine: võivad hüljata oma pesa, käituda agressiivselt poegade vastu ja muud sellist. Samuti see ka pärsib õppimisvõimet. Pärast 1977.a. on olukord paremaks läinud. Praegu meil elab umbes 60 paari merikotkaid ning aastas suudab lennata pesast 50-60 poega. Põhjuseks on DDT koguse vähendamine keskkonnas ja ulatuslik lihasöötmine. Ning samuti on lõppenud ka ,,kullisõda". Merikotkas on Eesti looduskaitse all ning on ka Eesti Punases Raamatus. Kirjeldus
surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esimest kuud toitub ta vaid emapiimast ja pesast välja ei tule.Sigima hakkab ta tavaliselt aastavanuselt. Orava pesa Orava pesa asub metsas enamasti kuuseokste vahel.Pesa toetub tavaliselt puu ligidale okstele.Seest on pesa vooderdatud sambla,karvade ,sulgede ja muu materjaliga.Orav võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Orava vaenlased Orava peamised vaenlased on metsas kanakull,händkakk,rebane ja metsnugis,kes käib tihtipeale rüüstamas ka oravapesi.
(3) Musta-toonekure ränded (4) Isaslinnud saabuvad meile aprilli alguses juba enne jää ja lume sulamist, emaslinnud tulevad nädal-paar hiljem. Varaseim kohtamiskuupäev aastail 1987 1996 oli 16. märts. Keskmine saabumisaeg on aga 30. märts. Viimased sügisesed kohtamisjuhud pärinevad septembri keskpaigast. Talvitusaladele, mis ulatuvad Vahemeremaadest ekvaatorini, rändab must-toonekurg kas üksikult või väikestes salkades. Peale naasmist hakkavad isaslinnud kohe pesa kohendama, et võita peagi saabuva emaslinnu poolehoid.(2) Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%, mis on tugevasti kõrgem Eesti keskmisest. 1990-ndate aastate teisel poolel asustamata jäänud pesapaigad paiknevad oluliselt väiksema metsasusega aladel kui püsivalt asustatud pesapaigad. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas
lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kuni saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roostjate täppidega ja väga väikesed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti seejärel ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad aga enamasti
Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud ............................ karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad on ........................ eluviisiga. Orav teeb okstest pesa ........................ lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta ................. .................... Oravatel on aastas tavaliselt ................. pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Orava keskmine .................. on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil ................ ja ........................... Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka ...........
Munevad PALJUNEMIN taimedele,arenevad E, täismoondega ARENG Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED
Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väike- kirjurähni ja teiste tihaste, eeskätt põhjatihase vanad pesakoopad, oksaaugud, puulõhed. Üsna meeleldi kasutab tutt-tihane ka ülesseatud pesakaste. Vahel on ta pesitsenud ka vanades oravapesades. Pesamaterjali kogub ainult emaslind, keda isaslind seejuures saadab. Pesa ehitamiseks kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud rohukõrsi. Pesalohk vooderdatakse hoolikalt taimevillaga. Pesa juures ei tee tutt-tihane teistest lindudest palju välja, ainult metstika vastu muutub ta agressiivseks, sest see lind püüab teda sageli rünnata, et tema pesakoobast üle võtta. Võitlused metstikkadega on mõnikord üsna kestvad ja võivad lõppeda pesa loovutamisega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega
Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas. Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava. Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest, sisemus on vooderdatud rohkete sulgede ja karvadega.
hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokkukantud sodi tsementeerib ta kokku neerudest erituva lima ja kruusaterakeste abil. Pesa on valmis siis, kui see on keskmise õuna suurune. Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga.
kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva . Ta võib selleks kasutada: vanu varesepesi, puuõõnsusi ja vahest ka suuremaid lindude pesakaste. Orav vooderdab pesa kuiva rohuga. Rohu sees armastavad elada kirbud. Seetõttu on oravad sunnitud tihti elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa.
Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum on sellistest liikidest saksi-metsaherilane. Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna
sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse. Koolibrid ei ela paarides
teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Eluviis Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil
Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses lennuvõimestub kõige sagedamini
rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokkukantud sodi tsementeerib ta kokku neerudest erituva lima ja kruusaterakeste abil. Pesa on valmis siis, kui see on keskmise õuna suurune. Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8..
Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid suuri pesasid ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2-6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2-3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Toonekurg kannab toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Noka vahel kantakse ainult pesamaterjali. Ta sööb hiiri, mutte,
Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 3 Kalakotka levik ja arvukus Eestis Levik
troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1] Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica). Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad (Camponotus herculeanus) , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.[2] Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.[2] Sipelgate liike erinevates paikkondades Sipelgaid on maailmas ligikaudu 15 000 liiki. Aafrikas elab umbes 2500, Austraalias 1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40 liiki[8], Norras 53[9], Soomes 60 [10], Lätis 31 [12]. Kuklaste liike erinevates Eesti naabermaades saab vaadelda alljärgnevas tabelis (Tabel nr
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat
Sabasulestik moodustab iseloomliku puhmatuti. Kuna sookurg on meil vähearvukas siis on ta looduskaitse all. Eestis võib neid kohata märtsis kuni augustini. Välimus Sookurg on suur hall lind. Tumedate jalgadega ning heleda nokaga. Kure näol on selgesti eristav valge laik. Kohev sabasulestik. Ta sarnaneb hallhaigrule. Sisemised küünarhoosuled on pikad. Lennates on kael pikalt ette sirutatud. Pesitsemine Ta pesitseb hajusalt. Sookurg teeb pesa raskesti liigipääsetavale kuivale soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha.Sookurg pol kuigi osav pesa ehitaja. Ta vooderdab pesa kuivand kõrte, rohu ja rooliblede kihiga. Pesa läbimõõt on 80 sentimeetrid ja kõrgus 20-30 sentimeetrid. Toitumine Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest ja sisalikest ja roomajadest. Kui on võimalik nopivad põllult vilja ning isegi kartulit ja porgandid. Pereelu
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto
pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi üksildasele rabasaarele või rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Eestis pesitseb kaljukotkas peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel. Pesapuuks valitakse enamasti mänd, harvem kuusk ja haab. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse Pesa uuendatakse igal aastal ning iga pesitsuskorraga suureneb see umbes poole meetri võrra. Enamik pesast laguneb talvel, kuid järgmisel pesitsusajal tehakse see tasa. Oma territooriumil võib kotkapaaril olla mitu pesa, mida kasutatakse vaheldumisi eri aastatel. Pesa kohendamine algab kaljukotkastel veebruaris. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub aprilli teisel poolel poeg ainult ühest
on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks pole sugugi haruldased rästaspetsialistid, mis on tingitud eelkõige sellest, et rästad ja kodukakk teevad oma pesa sarnastesse paikadesse, mistõttu kakul polegi tarvis teab kui kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki leidub tema "visiitkaartides" üsna sageli. Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb
· Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest. · Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
