Hinna eesmärgid: 1) eksistentsi --> kui firmal on probleemid, siis peab ta opereerima madalate hindadega lootuses, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2) Jooksva kasumi maksimeerimine --> lähtudes nõudluse ja kulude seosest hinnaga, valitakse selline hind, mis annab maksimaalse kasumi või rentaabluse. 3) Turuliidriks pürgimine --> taotletakse oma turuosa suurendamisega kulude vähendamist ja suurimat perspektiivset kasumit. 4) Kvaliteediliidriks pürgimine --> kõrge hind, et katta uurimis-ja arendustöödega seotud kulutusi. 5) Muud eesmärgid --> konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine. Hind võib olla nii sekundaarne kui primaarne suurus. Sekundaarne on hind juhul, kui ta valitakse vastavalt teistele elementidele. Hind on primaarne, siis kui kaubandusvõrk esitab tootjale toote hinna; hind kujundab toote
Põhja Tallinna liikuvusuuring säästva linnaliikuvuse teabepäev 28.4.2015 Tallinnas Jaak Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet Linna peaarhitektibüroo säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Põhja-Tallinna liikuvusuuring EESMÄRK · Analüüsida Põhja-Tallinna linnaosa perspektiivset inimeste liikumist üldplaneeringuga planeeritud linnaehituslikke muutusi arvesse võttes ja anda lahendusettepanek liikumiste korraldamiseks. · Muutused seisnevad eelkõige funktsioonide teisenemises arengualadel, kuhu planeeritakse uusi elamu- ja äripiirkondi, keskusalasid jm. · Uuring peab andma vastuse milliseid transpordi- ja liikumisviiside lahendusi on vaja üldplaneeringu visiooni realiseerimiseks.
maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil? Põhiülesandeks oli ühinenenud kolhooside maakasutuse formeerimine. Maakasutuse iseloom ei muutunud, aga suurused viidi kooskõlla põllumajanduse tootlike jõudude nõuetega. 6. Milline oli maakorraldustööde sisu aastatel 1960 1990? Maakorraldusskeemi loomine ja järgmine, see oli suurmajandi maade perspektiivset kasutamist käsitlev projekt. Skeemi koostamiseks vaadati majandi looduslikud tingimused üle, ressursid ning majanduslikud tingimused. Järgnevalt lahendati probleemid maakasutuse suuruse ja piiride üle, vajadusel muudeti piire, kõik selleks, et oleks võimalikult optimaalne. 7. Millised olid maasuhted ja milline oli maakasutus aastal 1960 1990? Peamiseks põllumajanduslikuksettevõtteks oli kujunenud kolhoos, kelle kasutuses oli kokku 68,8% põllumajandusliku maad
tööde teostajast. Perspektiivne finantsinfo on tavaliselt ettevõtte juhtide analüütline abivahend jooksva ja perspektiivse juhtimise korraldamiseks, kuid samas võib see olla oluliseks infoks kolmandatele isikutele ning seetõttu peaks ta olema võimalikult usaldusväärne. Perspektiivse info ettevalmistamise ees vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse paluda selliste info hinnangut. Erinevalt minevikulisest infost on perspektiivset finantsinfot oluliselt raskem hinnata ja hinnangule kõrget usaldusväärsust kinnitada. Reaalseks eesmärgiks, mille audiitor võib püstitada on tutuvuda selle info ettevalmistusprotsessiga ja hinnata selle kvaliteeti ja anda hinnang ka sellele, kas tema arvates lähtub perspektiivne finantsinfo realistlikest eeldustest, kas andmeid on töödeldud nendest eeldustest lähtuvalt ja korrektselt. Audiitor peaks vältima arvamust selle kohta, kas perspektiivsed tulemused saavutatakse või mitte.
Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot, mis sisaldab kutsesaladusi ning selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega, peab rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Info on subjektiivne ja sõltub sellest, kes prognoosi koostab. Perspektiivse finantsinformatsiooni eest vastutab ettevõtte juhtkond. 1. Perspektiivset finantsinfot ettevalmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuinfo lubab loogiliselt ennustada prognoositavat infot, mida juhtkond pakub 3. Kas nii lähteinfo kui perpektiivne info tuginevad seadustele ja põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja raamatupidamine on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid meetode kasutati info töötlemisel 6
Tartusse ,,Pallase" juurde suundumise ajaks oli Triigil tegelikult seljataga juba seitse aastat kunstiõpetaja staasi, kuid nüüd sai see eelnevaga võrreldes uue ja kaaluvama tähenduse. Teoks sai kunstikooli asutamine kirjanike ja kunstnike ühingu ,,Pallas" poolt 1919. a. Koolis avati esialgu kaks osakonda: joonistuse ja maali ning skulptuuri osakond. 1. oktoobrist 1921 asus koolis joonistusateljee õpetajana tööle Triik. Ta õpetas akvarelli, ornamentaalset kompositsiooni ja perspektiivset viset ning oli ühtlasi kursuste juhatajaks. Triik võttis osa ka õpilaste suvebaasi organiseerimisest Kukulinna mõisas, kooli direktori K. Mäe haiguse ajal oli ta ajutiselt kooli juhataja kohuste asetäitjaks jne. Peatähelepanu koolitöös kuulus Triigil siiski oma ateljeele. Õpilaste arvult oli see alguses üks suurimaid. Põhjuseks, miks noorus meeleldi tema juurde õppima asus, oli ilmselt kunstniku loomingu populaarsus rahva keskel
Hiljem muudeti need tavalisteks löögirügementideks, millede kõrge moraal kandus üle ka sundmobiliseerituile. Nii sündis terve rida kõrge vaimsusega ja oma sümboolikat omavaid valikväeosi. Et see sündis vaid ühe sõjaaasta jooksul, see oli Laidoneri teadliku psühholoogilise töö tulemus. Väga oluline oli samuti oma Sõjakooli loomine. Tõmmata raskes sõjaolukorras rindelt ja staapidest ära suure hulga vajalikku tööjõudu, see nõudis tõelist perspektiivset mõtlemist ja julgust. Loodud Sõjakooli baasil sai rinne aga juba peagi juurde vajalikku täiendust, mis suurendas kümne protsendi võrra ohvitseride korpust. Samal ajal omandas meie Sõjakool ka lahingulised traditsioonid. Laidoneri ideeks oli, et Eesti peab aktiivselt sekkuma naabermaade arengutesse. Et säästa meie maad sõjapurustustest, leidis ta otstarbeka olevat kanda sõjategevus võõrale territooriumile. Sel eesmärgil tungisid Eesti väed
lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust haritavate maadena. Eestis 843000 ha (21,2%), harit. maadena 163000 ha e. 15,5% Kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG - kahekihilisel karbonaadivaesel lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet); - alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused; - alaliselt liigniisked mullad, lähtekivim vähem gleistunud; - profiil eluvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-EG-BtG-C2g Põllumajanduses ei kasutata. Turvastunud gleimullad G1 248000ha(6,3%)
keerukam ja hinnangu usaldusväärsus madalam. Kõige rohkem, mida audiitor saab tunnistada on see, kas tuleviku nägemus tuleneb loogiliselt olemasolevatest andmetest Audiitori hinnang ei tohi olla resoluutne. Perspektiivse info hindamisel on tähtis eelneva koostöö kogemus. Mida pikem on koostöö kliendiga, seda paremad on võimalused prognoosi hindamisel Lisaks üldinfole tuleks erilist tähelepanu osutada järgmistele teguritele. 1. perspektiivset finantsinformatsiooni ette valmistanud inimeste oskused ja kogemused 2. kas tagasivaateline finantsinformatsioon lubab loogiliselt eeldada sellist arengut, nagu juhtkond prognoosib 3. kas olemasolev ja perspektiivne info tuginevad kehtivatele normatiivmaterjalidele 4. kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja mis tulemusega 5. milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on kasutatud 6
protsessiga. Sageli on võimalik jaotada aegrida komponentideks nii, et tema juhuslik komponent on statsionaarse juhusliku protsessi realiseeringuks. · Ekstrapoleerimiseks nimetatakse sõltuva tunnuse väärtuste hindamist väljaspool seose määramispiirkonda. Ekstrapoleerimisel tuginetakse kas vahetult teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele või varem kindlaks tehtud seosele tunnuste vahel. Seoses aegridadega eristatakse retrospektiivset (ajas tagasi vaatavat) ja perspektiivset (tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. INDEKSID · Dünaamika suhtarvud, näitavad kuidas nähtus on muutunud (mitu korda on väärtused muutunud). · Liigitus: 1) lihtindeksid (valem kahe arvu suhe); 2) liitindeksid; 3)individuaalindeksid (tähis i)- kogumi näitajate muutused, üksiku toote indeks; 4)üldindeksid, nt: THI. Tähis: Ip, Iq. · Kvalitatiivne muutuvsuurus: näitab intensiivsust ehk on intensiivsusnäitajad. Nt
arendamiseks ja ajateenijate teenistustingimuste parandamiseks. Kaitsejõudude struktuur ja arengu eesmärgid keskpikkaks periodiks ( Arengukava 2015) kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2002. aasta sügisel. Kavas esitatakse Eesti kaitsejõudude perspektiivne struktuur ja arengueesmärgid kuni aastani 2015. Sisldab ressursiarvestust olulisemate programmide kaupa, riigikaitse struktuuride paiknemise perspektiivset kava aastateks 2002- 2006 ja maaväe üksuste ettevalmistamise programmi. Arengukava koostamisel lähtuti valitsuse otsusest, kohustusest suurendada alates käesolevast aastast kaitsekulutusi 2%- ni SKP-st ning säilitada sama tase ka edaspidi. Kava suuremateks väärtusteks tuleks pidada seda, et esmakordselt on Eesti kaitsejõudude arendamise planeerimisel põhjalikult seotud riskihinnangust tulenevad vajadused, arendatavad võimekused ja rahalised- ning inimressursid.1
2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle
Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Ekstrapoleerimiseks nimetatakse sõltuva tunnuse väärtuste hindamist väljaspool seose määramispiirkonda. Ekstrapoleerimisel tuginetakse kas vahetult teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele või varem kindlaks tehtud seosele tunnuste vahel. Seoses aegridadega eristatakse retrospektiivset (ajas tagasi vaatavat) ja perspektiivset (tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. yˆ i 1 yi (1 ) yˆ i 6. eksponentkeskmise tasandamise kohta Libisevatest keskmistest mõnevõrra keerulisema struktuuriga eksponentkeskmised leitakse iga ajahetke jaoks, välja arvatud kõige esimene. Lisaks sellele võetakse arvutamisel kaudselt arvesse kõiki rea liikmeid.
· Koostegevusprobleemid: Majandusteadlased jagavad need probleemid teoorias tavaliselt kahte rühma: informatsiooni- ja motivatsiooniprobleemideks. Nähtuste liigitamisel ja muul eristamisel on teoorias kindel otstarve erinevaid asju tuleb erinevalt uurida ja käsitleda. Antud juhul tähendab see, et infoprobleeme tuleb käsitleda teisti kui motivatsiooniprobleeme. Infoprobleeme, mis võivad perspektiivset koostegevust takistada või koguni tõkestada, liigitatakse ökonoomikas omakorda kahte rühma: statistiliseks ebakindluseks ja strateegiliseks ehk käitumuslikuks ebakindluseks. Statistiline ebakindlus puudutab ebakindlust e teadmatust objektiivsete, asjaosalistest sõltumatute parameetrite suhtes. Meie näites liigitub siia auto kvaliteet, kuid vaid sel määral, kuivõrd see on teadmata professorile kui auto müüjale
perspektiivsele hinnangu andmine oluliselt keerulisem. Kõige rohkem mida audiitor saab kinnitada on see, et tulevikunäitajad on tõesti loogiliselt tuletatud minevikulistest ja jooksvatest näitajatest. Hinnangu kujundamisel ei tohiks audiitor anda kindlat kinnitust, et perspektiivses infos antud tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse info hindamisel on oluline see, kuivõrd audiitor tunneb ettevõtet. Perspektiivse info hindamisel tuleks silmas pidada järgnevaid asjaolusid: 1) Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused. 2) Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub. 3) Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja normatiivaktidega. 4) Kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja milliste tulemustega. 5) Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed.
Kõige rohkem võib audiitorilt nõuda – hinnata perspektiivse info ettevalmistamise protsessi ning seda kas saadud tulemused tulenevad loogiliselt algandmetest. Igaljuhul peaks audiitor vältmima arvamust selle kohta kas prognoositud tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse finantsinfo hindamisel on oluline kas audiitor on ettevõttega varem koostööd teinud, kui jah siis on tõenäoline et ta sudab adekvaatsemalt hinnata ka perspektiivset infot, kuna tal on kogemused ja teadmised ettevõttest. Kui audiitor teeb esmakordselt koostööd või perspektiivse info hindamine võib osutuda väga töömahukaks ja vaatamata sellele võib tekkida suuremaid kahtlusti hinnangu usaldusväärsuses. Lisaks ettevõtet iseloomustavatele üldistele tunnustele ja andmetele tuleks audiitoril pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: Perspektiivse finantsinfo ette valmistanud töötajate oskused ja kogemused
Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Ekstrapoleerimiseks nimetatakse sõltuva tunnuse väärtuste hindamist väljaspool seose määramispiirkonda. Ekstrapoleerimisel tuginetakse kas vahetult teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele või varem kindlaks tehtud seosele tunnuste vahel. Seoses aegridadega eristatakse retrospektiivset (ajas tagasi vaatavat) ja perspektiivset (tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. ^ i +1 = y yi +(1 -) y ^i 1. eksponentkeskmise tasandamise kohta Libisevatest keskmistest mõnevõrra keerulisema struktuuriga eksponentkeskmised leitakse iga
cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT sõnajala b. rähksed gleimullad Gk erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO-CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG- CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks. 1. Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO-ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G FAO Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast · profiil A0-G
1,11,23) 1 Kala poole rohkem tänu kalakasvatustele. Edukalt kasvatatakse Kagu-Aasias krevette. Austreid . Eestis On kalakasvatuse osa väga tühine präägu.Meie madala veeline rannikumeri ei sobi eriti. Kuigi paar lahte on. Kuid need on liiga avatud . Perspektiivset võib saada sisevetes(Audru). 100-150 t kalakasvatusi rajatakse eestis edasi. On häid rannikuid mis ei kasutata. Merekalakasvatus on seotud sellega kas on entusiasmi või mitte. EL-s on keskkonnatingimused riikides erinevad. Põhja riikides väga head perspektiivid (Norra fjordid,Sotimaa). Lõuna meredes on perspekriivsed austri ,karpide kasvatuste edasi arendamine. Aga ka muude merekalade kasvandused. EL kalakasvatuse arendamisele pöörab väga suurt tähelepanu. 5
Tööettevõtja seisukohalt on see annab selgus enne tööde alustamist. 2)Tellijal on madal uuringud. Arvestatakse keskkonna saastamist, ühiskonna Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike võimalik nii pideva töökorralduse kui ka ühe projekti puhul. riskitase. 3)Tellija kulutused maksumuse kontrollile on täiendavat või saamata jäävat tulu. b) Teostatavusuuring. dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem. väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on 27. Peatöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast . (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles Omanik Nõunik et tagada min ehitusmaksumus. 2.Tegelike kulude katmisel Fikseeritud hinnaga tööettevõtt
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele);
sõnajala b. rähksed gleimullad Gk - erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO- CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG-CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks. 1. Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO- ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT - angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6
töötlemine ja järelduste tegemine on olnud korrektsed ja tulemused loogiliselt tuletatud. Igal juhul ei tohi audiitor anda kinnitavat hinnangut, et prognoositavad tulemused saavutatakse või mitte. Kui audiitor hindab ettevõtet millega tal on pikaajaline seos, siis ilmselt on hinnangu usaldusväärsus kõrge. Kui audiitor hindab talle vähetuntud ettevõtet peaks ta suurema põhjalikkusega tutvuma kogu perspektiivse finantsinfo koostamise protsessiga. 1. Perspektiivset finantsinfot ette valmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuline info lubab loogigiselt ennustada prognoositavat infot mida juhtkond pakub 3. Kas info nii lähte kui perspektiivne tuginevad seaduste põhimõtetele 4. Kas varasemate perioodide finantsaruanded ja rp on auditeeritud 5. Milliseid statistilisi matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikais kasutati info töötlemisel 6
· Ökosüsteemide, maastike võrgustik-rohealad-võrgustik · Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine NB! Tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi 5.3 Maakonna planeeringud Maakonnaplaneeringud Ruumilise arengu suunamine maakonnas, muuhulgas näiteks asustuse suunamine ja puhkealade ning nende kasutustingimuste määramine Põhiülesanne: Määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, Arvestades olemasolevat ja perspektiivset ressursibaasi; Määrata maa-alade üldised kasutus- ja arendustingimused 5.4 Üldplaneeringud ja detailplaneeringud Üldplaneering: · Kehtestab reeglid maa-ala kasutamiseks · Maakasutuse valdkonnad · Piirkonna tsoneerimise, tööstus piirkond, elamuehitus (korrusmajad), eramud, põllumaa, tuleviku ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne. Üldplaneeringu 7elementi · Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne.