*viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned. AEG NIMETUS ISELOOMULIKUD JOONED 4. 10. sajand vara Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14
ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t
Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on? -Esimest kolme perioodi nimetatakse lhikesteks perioodideks. $ Mis on pikk periood? Palju neid on? -Neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi nimetatakse pikkadeks perioodideks. $ Mitu rhma on perioodilisusssteemis? Mitu A- ja B rhma? -A = 8 ; B = 8 $ Mis on siirdemetallid? -Siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rhmades. Enamikul 4.perioodi d- elementidest on igal jrgmisel elemendil d-alakihi elektronide arv x vrra suurem kui eelmisel. $ Perioodilisusssteemi pikk variant. -https://gyazo.com/061df3285410ee245e91679590feb5f0
Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid. Too iga jumala juures välja, mida kaitses või millega tegeles. Horos-taevajumal Osiris-viljakuse jumal ja surnute valitseja Ra-päiksejumal 8
kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. 6
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas.
Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. Aegkonnad jagunevad: Ürgaegkond, aguaegkond, vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond. Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud. Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja põlvnemine toimub läbi muutuste.
sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille valik on põhimõtteliselt vaba). Kõne alla tuleb mitmesuguste elualade (resp. ajalooteadusharude) kasutamine kriteeriumina. See tähendab, et põhimõtteliselt saab periodiseerida mitte üksnes
vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) ·Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Templi arhitektuur Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: Meander Munavööt
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud
Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. Põhitegevuse eelarved on eelarved , milles määratakse vajaminevad ressursid, nende kogused
Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõlmab lühemat perioodi (15581625/1629/1645/1660). Sõdade ajastut ja Rootsi aega on kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate perioodide tähenduses, sel juhul on kahe perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud 1629
Igatsus on otsing. See on soovitud lahendus meid vaevavatele eluprobleemidele ja tihtipeale on tegemist poolmõru tundega, sest sellega kaasnevad intensiivsed unelmaad ja ettekujutused, mis enamasti jäävad saavutamatuteks. Igatsus annab endast märku pidevaülakõhus pitsitava valu abil, seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda näidata ja isegi anda. Igatsuse abil seame endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajal realiseerida. Lõppkokkuvõttes väidan, et igatsus on hädavalik soovide realiseerimiseks; me vajame energiat, mida see tunne meisse süstib ja võimalusi, mida see meie jaoks avab.
· Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma- laenguga aatomite liik Perioodilisustabel · Elemendid paiknevad tabelis tuumalaengu kasvu järgi · Tabel on jaotatud perioodideks (1-7) ja rühmadeks (I A-VIII A ja I B-VIII B) · Igal elemendil on oma lahter , milles on sümbol, tuumalaeng ja aatommass Rühma nr:(rooma nr) = väliskihi elektronide arvuga Perioodi nr: = elektronkihtide arvuga Järjenumber näitab tuumalaengut ehk prootonite arvu · Seega järjenumber · Prootonite arv näitab ka = elektronide elektronide arv arvu Massiarv
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa ajaloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus.
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
,,Mõrvad Rue Morgue'l" ,,Pudel Ammontillaadot" ,,Reetlik süda" ,,Usheri maja langus" ning luuletused ja poeemid: ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee" Peale oma abikaasa surma 1947 sai Poest inimvare. Depressiooni ja hulluse küüsis vaeveldes üritas ta 1848. aastal sooritada enesetappu. Kuigi enesetapukatsed ei muutunud tal kombeks, oli talle omane kaduda pikkadeks perioodideks teadmatusse ning ilmuda hiljem deliiriumiseisundis välja. Kaks aastat peale oma abikaasa surma, 7. oktoobril, suri temagi. Ta psühholoogiliste kirjutiste alusel on kriitikud Poe väitnud olevat nekrofiil, dipsimaan, paranoiline, neurootiline, üleseksitud ja ravimisõltlane, kes inimeste silmis pole muud kui ebastabiilne olend, kes istub hämaras toas, pudel laual, oopium piibus, kritseldades hulle värsse...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras:
avastab varakult poja andekuse ja annab talle esimest õpetust. Picasso edasine areng kulgeb tormiliselt: 1896. aastal õpingud Barcelona ühes kunstikoolis, 1897. aastal valmivad esimesed illustratsioonid. 1901. aastal esimene skulptuur. Olles varsti pärast sajandivahetust kunstnikuna juba väljakujunenud isiksus, võtab noor Pablo kasutusele oma ema nime ja reisib korduvalt Pariisi, kus hakkab 1904. aastast lõplikult elama. Stiilikriteeriumide alusel jaotatakse Picasso looming perioodideks. Esimene umbes kolm aastat kestev "sinine" periood lõpeb 1904. aastal. Temaatiline raskuspunkt asub ühiskonna ääremail olevate inimeste kujutamisel. Järgneb 1906. aastani kestev "roosa" periood, mil Picassot huvitab peamiselt tsirkusemaailm. Picasso tutvub 1906-1907. aastal Matisse'iga, ta näeb Cézanne'i töid ning Aafrika ja Okeaania plastikaid. Valmib "Avignoni neiud", "Picasso ja Braque'i rajatud kubismi avalöök. Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt
Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust
seitsmeks perioodiks ja kaheksateistkümneks rühmaks. Periood on horisontaalne rida. Need on moodustatud elementide aatomite elektronkatte ehituse järgi. Ühe perioodi piires on kõikidel elementidel aatomi põhiseisundis elektronkihtide arv ühesugune ja 2 võrdne perioodi järjenumbriga. Keemiliste elementide arvu järgi perioodis nimetatakse esimest kolme perioodi lühikesteks ehk väikesteks perioodideks, 4-7 perioodi pikkadeks ehk suurteks perioodideks. Kõik perioodid, väljaarvatud esimene, algavad metallidega, edasi tulevad mittemetallid ja iga perioodi viimane element on väärisgaas. Iga perioodi piirides muutuvad järk-järgult elementide keemilised omadused koos aatommassi suurenemisega (vasakult paremale): metalliline iseloom kahaneb, mittemetallilised omadused aga tugevnevad. Rühm on sarnaste omadustega keemiliste elementidega vertikaalne rida
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
KT Klassitsism. Klassitsismi üldiseloomustus? (kuna algas/lõppes, iseärasused) Klaasitsism on 16-19sajandi kustisuund, mis lähtus renesanss Klassitsismi põhimõte oli "üllas ilu ja rahulik suurus". Jälendati atiiki, mida peeti idseaalseks. Erinevates maades jaguneb klassitsim perioodideks erinevalt. Prantsusmaal, itaalias, Inglismaal ilmnesid klassitsismi ilmingud juba barokiajastul. Prantsusmaa klassitsismi perioodid: Louis XVI stiil 1760-1790 direktooriumi stiil 1790-1800 ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene
10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel? Härg, hobune, hirv, veis, ahv, ükssarvik, lehm, ponid, kaljukits, mäger, piison, ninasarvik 13. Milliseid värvivarjundeid saadi värvimuldadest? Kollane ooker, punane ooker ja must mangaan 14. Milliseid maaliefekte kasutati koopamaalingutes? Sülgamine, puhumine 15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutuseks?
Kreeka kunst Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg - 7-6. sajand eKr. 2) Klassikaline ehk õitseaeg – 5-4. sajand eKr. 3) Hellenistlik ehk hiline periood – 3-1. sajand eKr Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal (maalikunst). Kreeka kunsti mõju Kreeka kunst avaldas järeltulevateke põlvedele väga suurt mõju. Aastasadu pidasid arhitektid, skulptorid ja maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks.
3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene
korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina,
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli
Filosoofia ajalugu Antiikfilosoofia I Filosoofia ajalugu Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks: Antiikfilosoofia Keskaja filosoofia Uusaja filosoofia Kaasaja filosoofia Maailmamõistmine Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende
Kuid miks on nad oma elu siis niimoodi elanud, et see tegelikult pole enam elamisväärne? Neist paljud on kindlasti kaotanud oma kodu, sest pole olnud raha üüri- või kommunaalmaksude maksmiseks, teised jällegi alkoholi ja/või narkootikumide sõltuvuse tõttu, sest iga viimanegi sent läks nende soetamisele. Järelikult saab ümber lükata lause, et ainult armastusest saab elada õnnelikult ja hästi. Inimese elu saab jagada päris paljudeks staadiumiteks ehk siis mingiteks kindlateks perioodideks, alates sünnist kuni surmani. Näiteks minek lasteaeda, kooli, ülikooli ning hiljem abiellumine, pere loomine jne. See tähendab, et mingil kindlal eluperioodil, ma arvan, et vanuses umber 13-15 aastat, peaks nooruk juba teadma, mida ta elult tahab ja kuidas see enda jaoks ilusaks elada. Muidugi juba tegelikult lasteaia laps mõtleb, kelleks ta suurena saada tahab, aga põhikooli õpilane peaks sellist asja
tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade · Hingamisteede kaudu · Läbi leedekulgla Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud · Haigusnähtude periood vastavale haigusele iseloomulikud tunnused · Paranemisperiood haigusnähud kaovad Bakterite põhjustatud nakkushaigused ehk bakteriaalsed nakkused on tonsilliit ehk angiin, difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps,
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1
Linnamüüri kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. 7. Kes oli H. Schliemann? Kus asus Trooja? Sakslane, kes uskus müütidesse ja oli juba lapsest peale hellitanud unistust leida ja välja kaevata muistne Trooja. Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10
Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma
Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16
Näiteks osad arvavad, et keskaeg lõppes siis kui avastati ameerika, teised arvavad et keskaeg lõppes siis kui leiutati trükikunst. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? EI, näiteks Eestis peetakse keskaja alguseks umbes 1200. Aastat. Keskaeg algas eestis siis kui siia jõudsid saksa- Skandinaavija vallutajad. Eesti keskaeg lõppes aastal 1558, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa hävingu. Kuidas keskaeg jaguneb? Keskaeg jaguneb perioodideks. Varakeskaeg(6.-10. Sajand), Kõrgkeskaeg(11.-13. Sajand), Hiliskeskaeg(14.-15. Sajand). Varakeskaeg: Rooma riik laguneb. Maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust põhiline ehitusmaterjal. Frangi riik tõusis esile. Kõrgkeskaeg: See oli keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muudatusi Euroopas. Asustus tihenes, hariti uusi põlde, rajati linnu,
mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu parema ühiskonna igatsus Kubism 1. Millal kõrg periood? 1907 Pariis 2. Kelle loomingut ja miks peetakse kubistide mõjutajaks? Cezanne. Eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. 3. Milliseid kunstnikke peetakse rajajateks? Pablo Picasso - Hispaania Georges Braque - Prantsusmaa 4. Millisteks perioodideks saab Pablo Picasso jagada ja iseloomusta - 5 Perioodi?* 1) Sinine periood (1901–1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Tähtsamateks
http://www.youtube.com/watch?v=6oxmxPKoSE Küsimused ja vastused 1. Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Umbes 40000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi see on saanud nimetuse? Vanemast kiviajast ehk paleoliitikumist. Nimetuse on see saanud kreeka keelsest sõnast paleo, mis tähendab vana. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. Kiviaeg jaguneb vanemaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, keskmiseks kiviajaks ehk mesoliitikumiks ja nooremaks kiviajaks ehk neoliitikumiks. 4. Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? PõhjaHispaanias Altamira koopas ja Lascaux's Prantsusmaal. 5. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonustuste loomise põhjuseks? Tõenäoliselt püüti nende abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust.
kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rin...
AJALOO KONTROLLTÖÖ - ESIAEG A 1. Mis perioodideks jaguneb esiaeg? Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg. 2. Mille järgi on esiaja perioodid nime saanud? Selle järgi, mida leiti või mida kõige enam sellel perioodil hakkas leiduma. 3. Nimetage kolm keskmise ja noorema kiviaja asustusele iseloomulikku joont. Kivist vastupidavad ning töödeldud tööriistad. Inimesed tegelesid peamiselt toidu hankimiseks koriluse ning jahindusega. Elati taludega väga lähestikku üksteisele. 4. Tooge kolm nädet sellest, et pronksiaegne ning varase rauaaja elanikkond oli varanduslikult kihistunud. 1) Mida jõukam sa olid, seda võimsam ja uhkem talu/majapidamine sul oli. 2) Kui sa olid piisavalt jõukas, siis said sa ise hakkama ning ei vajanud teiste abi jne, said oma talus teistest eraldi elada. 3) Jõukamatel ja mõjuvõimsamatel olid suuremad põllumaad ning haldused. 5. Kuidas on seotud kalmete rajamine ja maaomandi kujunem...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala
Samuti ei ole common law ' dualistliku struktuuti kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on kujunenud kohtute tegevuse tulemusel kanslerikohtute tegevuse tulemusel.4 4 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 59 1. Common law ajalugu Common law kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist. Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi. Nendeks perioodideks on: anglosaksi periood; common law kujunemise periood; equity teke ja common law struktuuri väljakujunemine; common law reformimine ja kaasaeg. Just nende perioodide põhisisu annab common lawle tema iseloomulikud jooned, mis kindlustavad selle katkematu kestvuse, vaatamata tormilistele muutustele seadusandluses.5 1.1. Common law anglosaksi periood ja kujunemine 5.-6. sajandil. tõid saarele tunginud germaani hõimud endaga kaasa oma tavaõiguse. See
1.Millal valmistati esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks ? U 40 000 aastat tagasi. 2.Millisteks perioodideks jaotub kiviaeg? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum. 3.Kus leiduvad Euroopa kuulsamaid koopamaalingud? Edela - Prantsusmaal 4. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Enamasti kujutati loomi kuna loomapüük oli elu alus ning arvati, et kultuur teenib püügiedu. 5. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Pulki, sõrmi, pintsleid ja käsne
Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid. *dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine. Gloucesteri katedraal, Kings College kabel.
Rooma varemed Itaalias Pompei linn Itaalias Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a. Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha 3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid. Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid Kirjalikud allikad – Uurivad ajaloolased 4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega. ESIAEG (ehk muinasaeg) 3 aastatuhat eKr. - kiviaeg - pronksiaeg - rauaaeg VANAAEG (s.h. antiikaeg) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr. KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr.– 1453/1492/1517a. UUSAEG (varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a. UUSIM AEG (ehk lähiajalugu) 1918- 5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega
Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid
Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda sündmused nagu lähedase inimese surm, töökaotus, lahutus, haigestumine, vägivalla kogemine jne.
annaabi.ee 
