Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks – aegkondadeks. Aegkonnad jagunevad: Ürgaegkond, aguaegkond , vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond. Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud . Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nelik
Õppematerjali autor
3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info realiseerumine), RNA (vahendavad pärilikku infot DNAlt valkudele) ● Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal. 4. Millega saab tänapäeval tõestada evolutsiooni toimumist? (paleontoloogia, geneetilised võrdlused, geneetilised võrdlused, biogeograafia, kultuurtaimed ja koduloomade aretamine)
3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info realiseerumine), RNA (vahendavad pärilikku infot DNAlt valkudele) ● Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal. 4. Millega saab tänapäeval tõestada evolutsiooni toimumist? (paleontoloogia, geneetilised võrdlused, geneetilised võrdlused, biogeograafia, kultuurtaimed ja koduloomade aretamine)
3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. DNA (kannab endas pärilikkuse infot), Valgud (päriliku info realiseerumine), RNA (vahendavad pärilikku infot DNAlt valkudele) ● Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal. 4. Millega saab tänapäeval tõestada evolutsiooni toimumist? (paleontoloogia, geneetilised võrdlused, geneetilised võrdlused, biogeograafia, kultuurtaimed ja koduloomade aretamine)
ehituslubjakivi Baltika manner liikus ekvaatori poole ning lähenes Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon
Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas looduslikku valikut. Tuleneb 3 looduslikust faktist:
Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks. Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel
..................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid.........................................................................................................................................3 2.3 Varajase elu jäljed.........................................
TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid