2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta
expensive more expensive - the most expensive Erandid ! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre The positive degree The comparative degree The superlative degree good better the best bad worse the worst old older the oldest elder (peresisene võrdlus) the eldest (peresisene võrdlus) little (väike) smaller the smallest little (vähe) less the least late later the latest (kõige hilisem) the last (kõige viimane) near nearer the nearest (kõige lähem)
Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted · Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted Sümbol: Ohvrilaev · "Elu väljaspool elu" · Armusuhe loodi vanale ajaloolisele kombele · Delose saarele ohverdati noori süütuid tüdrukuid Teose märksõnad · Väärtushinnangud · Inimsuhted · Noorte keeruline elu · Peresisene läbisaamine Kirjandis · Inimesed ja inimsuhted täiskasvanutevahelised suhted, lastening täiskasvanute vahelised suhted · Haridus- vanemate mõju, eneseteadvus ning -kindlus Lugemiselamus · Tihe sündmustik, huvitav sisu · Loogiline, mõistetav tekst · Palju paralleele tänapäevaga · Saab kasutada kirjandis paljude näidetena Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gert_Helbem%C3%A4e http://sites.google.com/site/konspektid/kirjanduse-vihik
Inimesed hindavad ja väärtustavad elus väga erinevaid asju. Mõne inimese jaoks kipub olema kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud. Lapsed peavad jooksma ema juurest isa juurde ning vahel on mängus ka kasuema/isa. Sellised
pereelust. c. Millises keskkonnas toimub tegevus? Enamus seriaali tegevusest toimub kodus, koolis ja kirikus, mis on igale Ameerika perele omane. Seriaali eesmärk on see, et vaatajad tunneksidgi nagu nad vaataksid ühe õnneliku pere elu telekast. d. Millist ühiskondlikku korda ja suhteid idealiseeritakse? Kõige enam rõhutatakse üksteisest hoolimist ja abistamist. Tavaliselt ongi igas osas perel vaja tegeleda mõne probleemiga, mis on peresisene või mõnel sõbral/tuttaval. Lisaks veel tahetakse muuta ühiskonda tolerantsemaks, peamiselt mustade ja valgete inimeste vahelises probleemis. e. Millise välimuse, sotsiaalse, rahvusliku, religioosse taustaga kangelased on esiplaanil? Millistena näidatakse naisi, millistena mehi, millega tegelevad naised ja millega mehed? Nagu ennem ma mainisin, siis seriaalis on kujutatud üht tavalist Ameerika mitmelapselist pere, kus on viis last
kujunemist, halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes. Samuti soodustavad häire väljakujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired (eeskätt emal esinev depressioon, ATH vanematel). Diagnoosimine
Spartas kige suurem elanike grupp. Metoigid - vrmaalased, pidid makse maksma ja sjaves teenima. 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eriprad. Too kummastki valdkonnast mlema riigi kohta nide. v: Sparta - ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus tdrukud visid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja petati riigi poolt, aga kuna tdrukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi. Ateena - Ateenas oli palju thtsamal kohal haridus, poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles
narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine, ema haigused ja vigastused raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10- 15% juhtudest raseduspatoloogia ja/või sünnitrauma, 10-15% juhtudest aju arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 35% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis
tuua müügipäeval ka lisa kaupa. Oluline ei ole siinkohal konkurentide hulk, pigem oskus jõuda kiirelt turule vajaliku kaubakogusega, hoides oma kulutusi seejuures võimalikult madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes. Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud. VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel
juurdekirjutamine, settimine ja ehk ka kirjastamisprotsess koos toimetamise ja korrektuuriga lõpptulemusele ainult head teinud. Stiil on Pajul endiselt muhe, kui ehk mõnevõrra täiskasvanulikum, elutargem, kibedam. Huumor on samuti mustemaks läinud. Eellugu Raamatu lugemise lõpptähtaeg hakkas kohale jõudma ja ma teadsin, et ma ei tohiks sellega hilineda, vaatamata sellele, et mul hetkel peresisene kriis on, läksin raamatukokku ning küsisin suvalist uuemat eesti romaani. Mulle näidati ette raamaturiiul, kust ma selle kindlasti leidma pidin. Uurisin erinevaid raamatuid, kuni silmasin ühte pruunide kaantega teost, mille taga oli kirjas: "Armas lugeja, ostes selle raamatu, oled sa oma raha sama hästi kui maha visanud. Aga mõelda, milline tore zest. Viskasin täna raha maha." Mulle on alati meeldinud jutud piraatidest ja muust mereelust, olen isegi sellepeale mõelnud
kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes. Laste vastu suunatud vägivald muutub sageli nendepoolseks vägivallaks, mida tõendab alaealiste kuritegevuse statistika. Samas vägivald laste vastu, ja seda on ka laste seksuaalne ärakasutamine, on tihti peresisene, millest võivad aru saada vaid lapsega vahetus kontaktis olevad inimesed pereliikmed, naabrid, õpetajad, lasteaiakasvatajad, treenerid jne. Meie kõigi kohus on sekkuda vähemagi kahtluse korral, informeerides asjaomaseid ametkondi ja võttes sellega lapse ühiskonna kaitse alla. Tegelikult on tegemist sama naabrivalve põhimõttega tagada sotsiaalse kontrolli tõhustamise kaudu elukeskkonna turvalisus. Me peame muutma arusaama, et teiste perede probleemid ei ole minu mure
Sellele kulutavat aega võib kindlasti jagada vähemalt 10-minutilisteks osadeks. Lapse koormust on soovitatav hoida mõõduka ja raske vahel ning arendada vastupidavuse säilitamist, nt jalgratta sõiduga või hoogsa kõndimisega. Nädalavahetusel mõõduka koormuse säilitamiseks liikumisel võib lastega käia ujulas, mängida pargis, matkata või mängida pallimänge. Füüsiline aktiivsus on sobilikum väikelapsele, kui see on talle kohane, mitmekülgne ja peresisene. Erinevate liikumisharjutuste sooritamisel koos perega on heaks võimaluseks lapse ja vanemate suhete väljaselgitamiseks. Arvatakse, et on sobilik ka vähendada, televiisori vaatamist ja arvutis mängimist, igapäevaselt vähemalt 30 minutit võrra. Õigesti planeeritud liikumine võib mõjutada positiivselt laste minapilti. (Fogelholm jt 2007: 169). 1.3. Füüsilise aktiivsuse mõjutavad tegurid Maakeral on olemas erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada erinevalt inimkeha füüsilise
igapäevasele rutiinile veel teisigi muutusi. Teadmine, et diabeet on krooniline haigus, millega tuleb arvestada kogu elu (vähemalt seni, kuni meditsiin leiab võimaluse tervendamiseks), on psühholoogiliselt traumeeriv, abituse- ja lootusetusetunnet tekitav nii lapses kui vanemates. Tervise kaotusega kaasnev intensiivne hingevalu on sarnane leinaga ning kaotusega leppimine saab toimuda vaid samm-sammult ja ajapikku. Tõuseb peresisene üldine stressitase, sest paratamatult suurenevad rahalised kulutused (kvaliteetne toit, testribad jm.), suureneb vanemate koormus ja koos sellega ka väsimus. Tavalisest on vanemad murelikumad haigestunud lapse tervise, õppimise, tuleviku pärast kui materiaalse toimetuleku pärast. Vajadus jagada ühist vastutust peres toimunud muutustega kohanemisel paneb nii mõnigi kord tõsiselt proovile abielusuhted ning esile võivad kerkida varasemad lahendamata pereprobleemid.
konflikt tema ja lapse jutu vahel. 3. Patsient on stabiliseeritud ja üleviidud haigla lasteosakonda või lastehaiglasse edasiseks raviks vajadusel. 4. Kui kuritarvitamise kahtlus on leidnud kinnitust, anda teada kohaliku lastekaitse spetsialistidele kui ka politseiteenistusele. 5. Küsitleda privaatselt lapse ema, kui tema on lapse ravile toonud, kas tema suhtes on rakendatud vägivalda. 1.2.2 Perevägivald. Peresisene vägivald on vältimatu abi üksustes moodustanud läbi aegade veerandi abivajavatest juhtudest. Sellest hoolimata on meditsiinitöötajad aastaid vältinud pere ja vanurite vägivalla juhtumeid. Pagelow (1981) leidis, et ohvri süüdistamine on kindel käitumismuster arstidel ja õdedel. Neile omistatakse sageli ohvri koju saatmist kuritahtliku mehe juurde. Pagelow on jõudnud.(1992) järeldusele, et olukord on aeglaselt muutumas. Näiteks on sagenenud
2) Järeleandlikkus. 3) Koostöö. Selleks, et ühiselt probleemi lahenduseni jõuda, on vaja läbida astet: 1) Selgitage välja ja sõnastage konflikt. 2) Pakkuge võimalusi lahendusi. 3) Andke lahendustele hinnang. 4) Valige välja parim lahendus. 5) Otsuse jõustamine. 6) Andke tulemustele hinang. Kei peate ütlema ei: 1) Andge valikuvõimalus. 2) Asendage «ei» «jah’iga». 3) Jagage infot. 4) Olge mõistev. 5) Selgitage probleemi. Peresisene suhtlemine Pere on ohus kui perekonnaliikmetel on keelatud teatud tundeid, vajadusi või tähelepanekuid väljendada. Peresisest eneseväljendust piiravad reeglid põhjustavad suhtlushäireid: 1) Eitamine. 2) Kustutamine. 3) Asendamine. 4) Ühildamatult edastamine. Tavaliselt moodustatakse lauseid sellistel viisidel: 1) Konstanteering küsimuse kujul. 2) Palve neutraalse tähelepanu kujul. 3) Kustutatud viited - sõnum on ebamäärane ega ütle, kes kelle vastu mida tunneb.
The positive degree The comparative degree The superlative degree good better the best bad worse the worst old older the oldest elder (peresisene võrdlus) the eldest (peresisene võrdlus) little (väike) smaller the smallest little (vähe) less the least late later the latest (kõige hilisem) the last (kõige viimane)
heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine; aktiivsus- jagunemine aktiivseks(psühholoogiline, füüsiline, seksuaalne) ja passiivseks(ohvri eest hoolitsemine puudub, hoidumine interaktsioonist temaga); vastutus- 1)tegevuspiirkond- ahistaja on pereliige(peresisene väärk) või ahistaja pole pereliige (pereväline väärk) 2)interpreteerimine- väärkohtlemise tagajärgede sotsiaalse tähenduse interpreteerimine(mis ühiskond, mis kultuur)) Agressiooni esinemiseks vajalikud komponendid: 1)tunne-viha 2)käitumine- kahjustav 3)tahtlik kasvatus- kahju tekitamine. Lapse väärkohtlemine pole ühekordne akt, vaid see on korduv ja tahtlik tegevus, kus väärkohtleja on võimupositsioonil. Lapse väärkohtlemise erinevad klassifikatsioonid: 1
ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis poleemika: institutsionaalne kohtlemine lastele ei ole kõige tõhusam (tõsiste probleemide korral ei tööta), kasutusel individualistlik mudel: lapse heaolu kui peresisene heaolu, alles 90ndate lõpust hindamisel tuleb kõne alla kogu võrgustik (põhineb lapse vajadustel ja tugevustel). Hindamisraamistik- lapse heaolu terviklik hindamine, sh lapse kaasamine hindamisprotsessi ja vajaduspõhiste sekkumiste planeerimine. Hindame vanemlikke oskusi! Hindamise eesmärk on välja selgitada toetuse ja teenuste vajadus →see on efektiivse sekkumise alus. Hindamisel tuleb mõista ka lapse ja pere olukorda
pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis soodustab tema iseloomus egotsentrismi ja ergutab püüdlusi liidrikohale. Kuigi teaduse ja tehnika valdkondades viimastel aastakümnetel maailma hämmastanud tänapäeva Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri lahutamatu osana sajandite sügavusest ka tänapäeva. ( Sealsamas 1992: 75-76) Perekonnasüsteemist tulenev teine tähtis iseärasus on peresisene tugev solidaarsustunne, mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne ,,vanemate austamise"käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel
Psühholoogiline aspekt: Ahistamine (harassment) tavaliselt peetakse silmas naiste ahistamist. Väärkohtlemine (abuse) KESKKOND Kahju TAHTLIKKUS füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine Aktiivsus KÄITUMINE lapse väärkohtlemine, lapse hooletussejätmine Suhted EMOTSIOONID minimaalne, keskmine, tõsine, eluohtlik 33 Vasakul peresisene ja paremal pereväline Agressiivse käitumise kolm komponenti J. Archer ja K. Kõiv, 2006 KAHJU lapsele kahju tekitamine. Kahju käsitletakse sageli riski terminites. PEREVÄGIVALD Lapse väärkohtlemine Elukaaslase väärkohtlemine Vanuri väärkohtlemine Lapse väärkohtlemine Elukaaslase väärkohtlemine Vanuri väärkohtlemine Õdede-vendade väärkohtlemine. TÄISKASVANUTE VÄGIVALD PERES Elukaaslase väärkohtlemine-> Lapse väärkohtlemine-> Õdede-vendade
Kommunikatiivne aspekt võimaldab luua konteksti just ühiskonna positsioonist Konteks: väikeste rühmade pärimus Ingeborg Weber-Kellermann( 1918-1993) 1970. a-il laste-, naiste-, perepärimus Tema näitab, et on võimalik keskenduda ka perele konkreetses ajas ja ruumis ja milline on ühe tähtpäeva mõju sellele perele. Eelkõige jõulud. Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaal-kultuurilisele aspektile ( piirid, "Meie" ja "nende2 vahel, rollijaotus peresisestes suhetes. Peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendus pere enda jaoks 70ndatel murrang, hakati tegelema väikerühmadeni. Jutt sünnib objektiivse maailma nähtuste, kogukondliku suhtlemise ja subjektiivse kogemuse kokkusaamisel. Objektiinve tegelikkus Traditsioon ja maailmapilt Jutt Sündmus v näitus Stereotüüpne väide, seletus Elamus, väljaelamine, vahendamine
mis halb, hea sai alati tasutud ning halb karistatud. JAAPAN Jaapani perekond oli religioosne ühendus. Vanemate austamine on väga tähtis. See oli perekonna tegevuse alussambaks. Käitumine allutati perekonnamudeli nõudmistele, seega isiksuse areng oli piiratud. Perekonnas valitses range hierarhia. Perekonna vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui pere ajutisse liikmesse. Peresisene hierarhia kujunes kasvatuse käigus loomulikuna ja suhteliselt konfliktivabalt. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA
Lahutatud abikaasa ei suuda ennast ülal pidada tervisliku seisundi või vanuse tõttu. See peab olema kujunenud juba abielu jooksul, mitte pärast lahutust. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis kohtusse. Kohus vaatab ühe poole vajadusi ja teise poole võimalusi. Põlvnemine: lapse ema on see, kes on lapse sünnitanud. Lapse isa: isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud, isaduse on tuvastanud kohus. Toimub perekonnaseisuametis Peresisene ülalpidamiskohustus: ülalpidamist peavad saama alla 18a lapsed. Täisealiseks saanud laps seal ajal kui ta õpib (põhikool, keskastmekool, kutseõppeasutuses) seda saab kuni 21.a, seni tuleb ülal pidada abivajavaid teisi täisealisi isikuid. Mõlematel vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Elatisraha lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast (igakuine). Kohus vaatab mõlemat poolt.
- Rahvaluule ja kommunikatsioon - Üks uurimisviise: pärimusökoloogia Kontekst väikeste rühmade pärimus Ingeborg Weber-Kellermann (1918-1993) 1970ndail laste-, naiste-, perepärimus - Piiritleb jõulude uurimise kindla pärimusrühma ja aegruumiga (kontekstikeskne uurimus) - Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaalkultuurilistele aspektidele (piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, rollijaotus peresisestes suhetes peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendusele pere enda jaoks (meeleolu osa kalendritähtpäevade tähistamisel) Regine Falkenberg lastepärimus, mh sünnipäevad (kasutab autobiograafilisi mälestusi) Jutt sünnib objektiivse maailma nähtuste, kogukondliku suhtlemise ja subjektiivse kogemuse kokkusaamisel: Objektiivne tegelikkus Traditsioon ja maailmapilt Jutt Elamuse väljaelamine,
järgida Myrrei Straussi määratlust, kes käsitleb seda mõistet kui nähtust, mis põhjustab füüsilist vigastust või on võimeline seda esile kutsuma. Nii perekond kui eakaaslased ja veel rida faktoreid teevad oma panuse antisotsiaalsete käitumismallide kujunemisse. Eeldatakse, et eakaaslaste deviantsete gruppide mõju toetab ja isegi võimendab perekonnas saadud õpetuse mõju.38 Perekonnasisene seksuaalvägivald Enim varjatuks laste julma kohtlemise liigiks on peresisene seksuaalvägivald intsest, mis tihti viib spetsiifiliste tervisekahjustuste tekkele ja seetõttu on rahvusvahelistes haiguste klassifikatsioonides ja paljude uurijate poolt eristatud iseseisvaks probleemiks. Erialakirjanduses märgitakse, et laiemas tähenduses intsest kujutab endast mitte ainult verepilastuse seksuaalkontakti lähisugulaste vahel39, vaid ka igasugust seksuaalkontakti inimeste vahel, kes on
võivad keerulisteks kujuneda andekate laste suhted ka peres. Mõnedel lapsevanematel võib esineda kalduvus oma lapselt liiga palju nõuda, toe- tamise asemel last pidevalt hinnates ja kritiseerides. Nagu eespool esitatud kirjeldustest näha, võib selline survestamine anda soovitule hoopis vastu- pidise tulemuse. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õpitahet ega tundlikkust ei mõisteta. Prob- leeme võib tekitada ka laste peresisene konkurents. Andekate laste harmoonilise arengu tagamiseks on oluline, et lapse ja vanema(te) vahel valitseks positiivne ja toetav side sünnist alates. Andekate laste vanemate käitumist uurinud teadlased on leidnud, et edukad vane- Tulemuslik on nõud- mise ja toetuse oskus- mad kasutavad paljude pereprotsesside optimaalset kombineerimist või lik kombineerimine
annaabi.ee 
