Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi muutmine naistel, traditsioonilise peremudeli muutumine, majandusliku olukorra paranemine , nn. beebibuumid. Eestis Kuni 1989.a. rahvaarv kasvas umbes 10 000 inimese võrra aastas. Sisseränne ületas väljarände, sündimus suremuse. 1991.-1993 oli suur väljaränne(üle 30000) ning loomulik iive on muutunud negatiivseks.
maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob veel moraaliõpetus ning usurituaali juhtide ja edasikandjate kultus. Suure au sees hoitakse pühakirju ja -paiku,tähtsal kohal on eetika. Need sarnasused on ühtlasi ka erinevusteks, sest iga usund tõlgendab õpetusi vastavalt oma usu põhitõdedele. Hea näide seda toetama on peremudeli ideaalid erinevates suurusundites islami õpetuse järgi on lubatud mehel omada mitut naist, kuid kristluse põhimõtetele on see vastu. Religioonide mitmekesisus ja omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib. Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu.
terminitega, mis tänapäeva noorsoole olulised on, nagu näiteks ühtekuuluvus, sotsialiseerimine ning vajadus gruppi kuuluda. See, kas lapsevanem peaks reeglina last tema valikutega piirama nii, et laps sinna midagi parata ei saa, on samuti oluline teema, kuid lõppkokkuvõttes teeb selle otsuse lapsevanem. (kasvumeetodid, vanematega väljaspool elamine vs ainult nende ümber) Film paneb mõtlema kaasaegse peremudeli peale. Kui suurt rolli mängib tegelikkuses see, millesse usuvad sinu vanemad. See mõjutab otseselt ka seda, mida noorele inimesele õpetatakse ning millised on tema traditsioonid. On väga ebatõenäoline, et laps hakkab suuremaks kasvades uskuma midagi, mis on vastuolus sellega, mis on seatud justkui tema elu aluseks. Nagu ka ülal mainitud on, võivad sellised usupöördumised toimuda, enamjaolt just sotsiaalsel survel. Selles filmis olid aga lapsed
rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu reziimi, kuid märke on näha ka tänases Euroopa Liidus. Religiooni osas kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine. Geidel on lubatud ametlikult ühte heita näiteks Belgias, Suurbritannias, Islandil, Hollandis, Norras, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Paraadide korraldamine Eestis on juba lubatud, samuti kardan, et abielude keelustamist ei jätku enam kauaks. Samuti kerkivad taolise rändega esile rahvusküsimused. Pan-Euroopa liikumise rajaja, Richard Coudenhove-Kalerg, on 1920. aastal oma raamatus ,,Praktiline idealism" kirjutanud : ,,Tulevikuinimene on segarassi esindaja
purustatud · Eeldus II-ks maailmasõjaks (Versailles' rahuleping, ei saavutatud eesmärke) · Tekkis nn. kadunud põlvkond sõjast naasnud inimestele, kes ei osanud enam oma eluga midagi peale hakata. Muutused pärast I maailmasõda majanduses, ühiskonnas ja argielus · Uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus · Suurenes sallimatus muulaste suhtes · Naissoo iseseisvumine ja meestega võrdsemate õiguste saavutamine · Traditsioonilise peremudeli kriisi sattumine · Riigi osa suurenemine majanduses · Sotsiaalsete pingete ja vastuolude suurenemine · Puudused (esma-) tarbekaupades ja toiduainetes · Üldine masendus, hirm, epideemiad, näljahädad · Vähenes religiooni mõju Saksa kaotused sõjas Uued relvaliigid, mis töötati välja I MS-s · Tank · Gaas · Allveelaevad · Lennuvägi Saksa sõjalennuk Saksa rünnaku alla jäänud Inglise allveelaev
vähese ajaga teise otsa lennata. Ka autode levik on alguse saanud just esimese maailmasõja aegadest. Teiseks edasiviivaks jõuks olid purustatud vanad moraalinormis ja tavad. Toimuma hakkas naiste positsiooni suurenemine ühiskonnas. Naised hakkasid nõudma võrdõiguslikkust, mida nad ka saavutasid. Nad hakkasid tegema meeste töid, kuid tasu selle eest jäi siiski väiksemaks kui meestel. Naiste iseseisvus hakkas kasvama, mistõttu tekkis ühskonnas traditsioonilise peremudeli kriis. Muutuma hakkas ka naiste mood, naised hakkasid kandma seelikuid ning moodi tuli ka poisipea. Seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Lõpp esimesele maailmasõjale pandi 28.juunil 1919. aastal Verssailes´ rahuga. Sõda oli kasulik paljudele uutele väikeriikidele, kes sõja lõppedes said iseseisvaks. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Ungari, Jugoslaavia ning Tsehhoslovakkia. Vähem
aastal, USA's 1920. aastal. Selle kõik põhjustas arvatavasti naiste kasvav tähtsus ühiskonnas ja nende endi aktiivsus, mida nimetati sufrazettide liikumisteks. Kindlasti oli oma osa ka I maailmasõjal, mille ajal olid naised need, kes pidid tegema ära kõik tööd, mis varem olid meeste õlul. Nad töötasid kaevandustes ja tehastes väiksema palga eest kui nende mehed seda teinud olid. See aitas kaasa võrdsete õiguste saavutamisele meestega ning tõi endaga kaasa traditsioonilise peremudeli drastilise muutumise. Sõda tõi endaga kaasa kohutavaid mälestusi, mis süübisid rindel olnud inimeste mällu, põhjustades väärtushinnangute muutumist või nende eemaldumist ühiskonnast. Sõjas osalenud põlvkonda nimetati "kadunud sugupõlveks". Nende seast kerkisid esile mitmed kirjanikud, kes kujutasid sõjaaegseid koledusi ja oma nägemust nendest. Kuni tänapäevani mõjutavad nende tööd lugejaid ja annavad edasi tolleaegset ühiskonna
iseloomuliku sündimuskäitumisega. Peale Eesti taasiseseisvumist toimus kõigi aegade kõige ulatuslikum ja sügavaim demograafiline shokk. Suremus suurenes, abiellumus-ja sündimuse näitajad langesid mõne aasta jooksul ligi poole võrra. Sellise olukorra põhjuseks oli inimeste kohenematus uue olukorraga. Ühiskonnas toimusid kiired majanduslikud muutused. Eesti pere arengus võib täheldada kahte eripära: 1.Võrdlemisi varakult 1970.a. alanud traditsioonilise peremudeli väljavahetamine modernse vastu, mis hoogustus 1990. aastatel. 2. Siirdeshokk tabas Eestit võrreldes teiste siirderiikidega varakult ja järsult, ent kõik demograafilised näitajad pöördusid tõusule varem kui enamikus teistes siirderiikides. Edaspidises uuringus on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringute (LEU) andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse.
vanematega. Emotsionaalseks sidemeks saame lugeda kõike seda, mida laps teeb ja kogeb koos vanemaga: raamatute ettelugemine, teatris käimine, külas käimine, lihtsalt koos mängimine jne. Sellest hoolimata, kui lapsevanem ise kasutab selle suhtluse juures valesid käitumismustreid, siis ei saa ka lapse psüühika positiivset signaali. Pere tähtsust ja olulisust rõhutab oma raamatus ka üks teine autor, Jari Sinkkoneni (2011), kes toob välja just peremudeli, kus on olemas nii isa kui ema. Ta toonitab, et kuigi ema-isaga pere on lapse arengule kõige soodsam, ei ole vaja lapse pärast ainult koos elada. Väga emotsionaalsed lahutused, riiud ja tülid võivad lapse arengule ja psüühikale väga kahjulikult mõjuda. Mõlemad autorid kirjeldavad ka peremudeleid, milles olen ka mina üles kasvanud. Seda ilmestab just eredalt ütlus „laps räägib siis, kui kana pissib“ – lapsed ei seganud end kunagi
lihtsalt kas emad või isad. Naljaks küsimus on see, et kumb vanem on siis isa. Muidugi on samasoolises suhtes mõlemad pooled kas isad või emad. On ennegi nähtud peresuhteid, kus lapsel on olemas nt. nii ema, kui kaks isa. Ja mõlemad isad ei pruugi isegi olla geneetilised. Nõus olen ma aga väitega, et lapsed võtavad vanematelt üle käitumismudeli. Samas ei saa muuta soolist orientatsiooni. Enamus geid on sündinud selleks ja heterovanemate lapsed, kes on elanud täiesti normikohase peremudeli keskmes. Ise nad ju lapsi teha ei saa ja lapsendada ka ei lubata. Lõpetuseks on lapsendamine õilsal eesmärgil hea. Olgu siis vanemateks mees ja naine või samasoolised. Tähtis on see, et lapsel on kodu ja armastavad vanemad. 4
- pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul patareina, siis elektrimootorina - rahvastiku kasv ja tervisehoiu paranemine
Eriti teravalt ärritab paljusid eestlaseid samasooliste inimeste vahelised suhted. Olematuid väärtushinnanguid selles valdkonnas võib põhjendada harjumatusega, uudsusega ja hirmuga. Kardetakse, et lõhutakse aastaid kestnud traditsiooniline perekonnamudel, kus on mees, naine ja lapsed. Pidevalt uuenevas maailmas tuleks aga mõista, et kõik meie ümber pole tabu. Tuleb elada ise ja lasta ka teistel elada - komplekside vabalt. Traditsioonilise peremudeli väärtustamine on küll tähtis ja igati õigustatud, kuid halvaks väärtushinnanguks on saanud teiste hukkamõistmine. Igale inimesele tuleks anda võimalus elada oma elu just nii nagu ta seda tahab, peaasi, et see talle õnne toob. Inimesi meie ümber on palju, ning meil kõigil on erinevad väärtushinnangud mille järgi me elame ja teeme igapäevatoimetusi, kuid kõik need väärtushinnangud pole just head.
ema või isa alkoholisõltlane, siis tunneb laps ennast koolis tõrjutuna. Pere ei saa arvestada ühe liikmega ega kindel olla tuleviku suhtes, sest kunagi ei tea, kas inimene on kaine või mitte. Kui peres on nikotiinisõltlane, siis paratamatult kaasneb sellega passiivne suitsetamine, mis kahjustab teisi pereliikmeid, eriti lapsi. Kui lapsed on üles kasvanud peres, kus on alkohoolik või mõni muu sõltlane, siis tihtipeale võtavad nad selle peremudeli endaga kaasa, sest nad pole tavapärast elu näinud ja ei kujuta seda ettegi. Sellises peres elamine võib tuua kaasa ka hirmutunde, kui joobes olev vanem märatseb. Paljud sellise pere lapsed tunnevad ennast süüdi, arvavad, et nemad on põhjus, miks vanemad joovad. Taolised juhtumid tekitavad lapsele ka madala enesehinnangu. 8 KOKKUVÕTE
Võiks küsida, kas on riigi poolt eetiline piirata oma kodanike sissejuurdunud tavasid ja vastu astuda enamuse tahtele. Arvan, et riigil on see õigus ja loodan, et taoliste diskussioonide jätkumine meedias alkoholipoliitika ja alkoholi liigtarbimise laiemate mõjude üle ühiskonnas, viib nii sotsiaaleetilisest kui sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast parimate lahendusteni. Tänasel päeval näevad eestlased pagulaste vastuvõtmises või mittetraditsioonilise peremudeli sallimises suuremat ohtu ühiskonnale kui alkoholisõltuvuses. Alkoholismist on saanud eestlasi hävitav haigus. Alkoholi- ja tubakafoorumil 2014. aasta mais tõdeti, et ainuüksi tervishoiule tehtavad kulutused, mis tulenevad alkoholist, on kordades suuremad kui aktsiisist saadav tulu. Lisaks kulud mis kaasnevad alkoholist tingitud kriminaalsusega, liiklusvigastustega ja perele osutatud kahju. Kodanikutasandilt on alkoholisõltuvuse vastane tegevus pigem passiivne
............................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda. Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama. Nad on eriti aktiivsed, teadlikud, nõudlikud ja kriitilised. Igas peres on oma väärtuste maailm.
Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne Keeruline Mõju raske kindlaks teha (tõestada)
6 Peres on kujunenud välja teatud allsüsteemid, aga nende omavahelised suhted on keerulised. Allsüsteemidena võib välja tuua: Tiia ja Toomas abikaasadena Tiia ja Toomase ning nende ühised lapsed Aimi ja Andres Annika ja Aimi Annika ja Andrese ja viiendaks Tiia ja Annikaga Kaugemaks süsteemideks on Tiia ja Kadri ning Annika ja Maari. Rollid tunduvad kui klassikalise peremudeli omad, kuid reaalselt vaagides selgub, et rollid on nihkunud ja kindlad rollid ja nendega seotud tegevused paigas ei ole. Pere eest hoolitsemine on Tiia ülesanne, kuid olenevalt pere olukorrast on Tiia suutmatu võtta vastu õigeid otsuseid oma laste heaks. Annika on perest eraldunud ja võtnud kohati täiskasvanu rolli, sest ta tunneb, et peab ise enda eest hoolitsema. Toomase rolliks on pere ülalpidamine, kuid tema alkoholilembud ja vägivaldsus on kohati sellele
Keskus Lootus ja 13 inimest erinevatelt elualadelt, kellest paljud on lapsevanemad. Nendega koostöös on valminud käesolev arengukava. Arengukava eesmärgiks on määrata Haraka Kodu arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2011. SA peaeesmärgiks on luua Põhja- Eestisse intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest ja Saue valla üldplaneeringust. Kava koostamisel peeti silmas intellekti- ja liitpuudega inimeste erivajadusi elamiseks peremudeli järgi kogukonnas. Haraka Kodu paiknemine Haraka Kodu on planeeritud rajada 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja 6 kilomeetri kaugusele Ääsmäest Maidla küla keskusesse. Haraka Kodu ümbritsevad looduslikud tingimused tagavad selle elanikele puhta õhu, vaikuse ja turvalisuse. Lähim tehisjärv asub 1 km kaugusel, kus on võimalik käia ujumas.
5 Hiljuti on tehtud jõupingutusi, et algatada olulist sündimuse vähenemist arenevates piirkondades, mis oleks veidi enne üldise arenguprogrammi täielikku teostamist. Selliste eksperimentide tulemused ning samuti see, mis puudutab spontaanseid muutusi sündimuskäitumises, mis tulenevad rahvastiku survest, on alles hakatud kokku panema ja hindama. Esialgsed vastused väikese peremudeli võimaluste kohta enne täielikku moderniseerimist saavad peagi olema kättesaadavad. Rändeülemineku II faasi või terviseülemineku faasi B ruumiline areng ei ole üksnes väljapoole ühest isoleeritud keskusest. Arenenud maades, regionaalsed ja riiklikud metropolid, tunduvat toimivat nagu arenenud eelpostid moderniseerimisprotsessi eel. Nendes linnades toimub liikumine rände suurenemise ning surmapõhjuste kontrollimise suunas ja sealt edasi traditsioonilise ühiskonna 1 faasi
tegemist uue teenuse väljatöötamisega. Teenuse arendamine aitab kaasa kohaliku elanikkonna tervist soosiva elukeskkonna kujunemisele. Peresisese vägivalla tagajärjel saadud vigastused ja madaldunud enesehinnang vähendavad töövõimet ja vastupanu haigustele. Langeb töötootlikkus ja toimetulemisvõime, mille tagajärjel ei kannata üksnes perekond, sh.lapsed, vaid kogu ühiskond. Uuringutega on kindlaks tehtud, et lastel, kes kasvavad vägivaldses peres, on vägivaldse peremudeli edasikandumise tõenäosus suur. Teenuse arendamine aitab kaasa ka sotsiaalse sidususe suurendamisele – väheneb sotsiaalne ebavõrdsus ja tõrjutus. Ühiskonna võimekus saaavutatakse iga liikme heaoluga, minimeerides erinevusi. b) Olemasoleva olukorra analüüsi lühikokkuvõte, teenuse vajalikkuse põhjendus. Paarisuhtevägivald on tõsine sotsiaalne probleem mitmel põhjusel. Vägivald ei mõjuta mitte üksnes
Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium avaldasid toetust perekonnale kui püsiväärtusele ja soovisid traditsioonilise peremudeli juurde jäämist. Viitasid samuti põhiseadusele ning leiavad, et perekonnaelu kaitse samasoolistele paaridele ei laiene. Viidatakse erisooliste mitteabielulise kooselu partnerite võimalusele sõlmida seltsingulepinguid ning rõhutatakse, et homoseksuaalsus mistahes vormis on patt, mida ei saa õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Neutraalseid seisukohti hoidvad asutused: Eesti Lastevanemate Liit ei näe perekondade jätkusuutlikkust silmas pidades otsest vajadust
Enne 1989 oli inimestel rohkem muresid selle üle, et leida koht, kus ehitada üles majapidamine, samas kui vabaabielus olemine oli peaaegu võimatu. Peale 1989 paljud uued probleemid tõstatusid, nad mõjutasid demograafilist käitumist ning omakorda tegid võimalikuks uued käitumuslikud valikud. Seega demograafilistel mustritel on rohkelt erinevusi. Aga see kõik on ühiste teemade variatsioon: suured muutused sündimuses, peremudeli ümbernimetamine, suremuse paranemine, immigratsiooniriigid... See on meie suutmatus selgitada neid muutusi mitte üksnes kui ajutisi häireid, mis veenab autorit kirjeldada neid kui teist demograafilist üleminekut. 12
Eestis on vaba kooselu levinud eeskätt noorema põlvkonna hulgas. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse põhjal oli Eestis üle 61 000 vabas kooselus paari (21,5 % kõikidest partneriga koos elavatest inimestes ja 11% kogu elanikkonnast.) Sama rahvaloenduse käigus fikseeriti alla 10 samasoolise kooselupaari, siiski võib samasooliste kogukonna endi spekulatiivsel hinnangul Eestis kooselupaaride arv jääda 300-400 vahele (Pall 2003). Traditsioonilise peremudeli väljavahetamine algas Eestis võrdlemisi vara- 1970.aastatel- sarnaselt vastavate muutustega Põhjamaades, ning hoogustus 1990.aastatel (Tiit 2008). 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine Abiellumise populaarsus on aegade jooksul muutunud. Seda on mõjutanud mitmed asjaolud. Sõjajärgsetel aastatel on näha väikest abiellumuse tõusu. Üsna palju abielluti perioodil 1947–
saanud juttugi olla vabast ajast. Kergem oli nendes taludes, kus abiks võeti teenijatüdrukud, sest peremees- ja naine andsid mustemad ning raskemad tööd enamasti neile teha, näiteks loomadele söögi etteandmised ja veekandmised, ja nii päevast päeva (Peterson 2006: 27). Seega oli naise elu teenijana väga kurnav ja arvan, et see amet oli pigem neile, kel tõesti muud valikut äraelamiseks polnud. 19. saj teisel poolel alanud linnastumine tõi kaasa uue peremudeli (Niiberg, Ivari 2000: 39). Kuna linnakorteris oli lapsi kasvatada pigem keerukas kui tulus, oli võsukesi linnaperedes vähem kui talus. Tänu sellele jäi naisel rohkem aega ka enda jaoks. Eesti linnanaine pidi lastekasvatamisele lisaks ka leiba teenima mõnda ametit pidades (nt. majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid
Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
palju tööd, antiikaja ja feodaalne ühiskond, palju Rahvuskultuuri esindaja oli Johann Gottfried Herder: lapsi, suur ebavõrdsus) maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo 5. industriaalne (enamik inimesi ole enam tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised, põllumajanduses, linnastumine, peremudeli muutus, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik.
4)modernses ühiskonnas on suremus ja sündimus jäänud 10-20 promilli vahele. See näitab, et rahvastiku juurdekasv ei tulene sellest, et hästi palju oleks sünnitama hakatud, vaid saavutati järsem suremuse langus. Prantsusmaa aeglasem kasv tulenes sellest, et sündimus ja suremus hakkas langema ühel ajal(nagu ka Eesti) ning ei toimunud hüpet. Laste suremuse riski vähendas parem toitumine, hügieenitingimuste paranemine, sotsiaalolude paranemine. Peremudeli muutumine väiksemaks tõi kaasa rohkem tähelepanu ühele lapsele ja pakkuda neile rohkem(haridus, hool, etc). Peamised tegurid, miks suremus langes: 1)Vanema ajalookirjutuse järgi paranes arstiabi, meditsiiniteadus, suurem teadlikkus. Seetõttu suudeti surmade hulka vähendada. Inokulatsioon-haigetelt võetud viirus pandi tervele inimese lootuses, et ta põeb selle kergemalt läbi. See meetod levis eriti Inglismaal, aga ka mujal, al 1760ndatest rohkem. Edward Jenner avastas, et ka
annaabi.ee 
