Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonnaliikmed prantsuse keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fill, peer, beau, mama, papa, fille, fils, grand, cousin, belle, hääldus, tante, femme, enfant, onutütar, cousine, täditütar, ämm, beaux, parents, väimeesune page paaz - lehekülg naturel natürell loomulik, looduslik, naturaalne un pays peij riik, maa plus plü(s) rohkem, pluss moins mua vähem, miinus un travail travajj - töö un métier metjee - amet ici issii - siin là-bas labaa - seal une ville vill - linn un village vilaaz - küla une rue rüü - tänav maintenant mätöna nüüd, praegu une voiture vuatüür - auto une famille famijj - perekond une mère meer ema maman mama - emme un père peer isa papa papaa - issi une soeur söör - õde un frère freer - vend une fille fijj - tütar un fils fiss - poeg une grand-mère (des grands-mères) gra-meer - vanaema un grand-père (des grands-pères) gra-peer - vanaisa un enfant afa - laps des petits-enfants pöti-z-afa - lapselapsed un petit-fils pöti fiss poja/tütrepoeg une petite-fille pötit fijj poja/tütretütar une tante tat - tädi un oncle oklö - onu
35 un questionnaire ankeetleht, küsitlusleht; , 4. küsimustik 35 une compréhension arusaamine 5. 35 entendre, 3 [j'entends, tu kuulama 6. entends, il entend, elle entend, on entend, nous entendons, vous entend ez, ils entendent, elles entendent] 35 une phrase lause , 7. 35 beau, belle ilus , -, - 8. 35 montrer, 1 näitama 9. 36 une simulation simuleerimine, teesklus; , ; 0. tegemine, koostamine 36 une conversation vestlus 1. 36 une éducation haridus 2. 36 une épreuve eksam, katse; arvestus , ; 3.
Franju poolt, oli Cinémathèque üks suurimaid filmihoidlaid, olles suunatud filmiõppe ja kinokultuuri edendamisele Prantsusmaal (Vikipeedia, 2014). Seal nähtud filme analüüsides tekkis Cahiers’i kriitikutel vastumeelsus kvaliteedi traditsioonile, mille all peeti silmas reeglitega piiritletud suure produktsiooniga stsenaristide filme, millel puudub originaalsus ja mille enamus ainestikku on lüpstud klassikalisest kirjandusest. Seda tüüpi kino kohta kasutati ka väljendit cinéma de papa. 1.3 Autoriteooria Alexandre Astruci kirjeldatud caméra-stylo teooriat arendasid edasi André Bazin ja Roger Leenhardt, tuues välja idee režissöörist kui isikust, kes filmi elustab ning oma mõtted, tunded ja maailmavaated sinna talletab. Hagu pani juurde ka François Truffaut’ 1954. aasta artikkel ajakirjas Cahiers du Cinéma pealkirjaga „Une certaine tendance du cinéma français“ (Teatav kalduvus Prantsuse kinos). Ta kritiseeris stsenariste, kes
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] �
Kuressaare Gümnaasium TOLOUSE- LAUTREC Referaat Koostaja: Raine Metsalu klass: 11e Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................3 ........................................................................................................................4 Määratud saatus ja lapsepõlv...................................................................... 4 Maalimine läbi aegade................................................................................10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte.................................................................................................
Sõnavara. Peatükk 1. 1 1) el apellido- perekonnanimi 2) la avenida- puiestee 3) Buenas tardes. Tere õhtust. 4) Buenos dias. Tere hommikust. 5) la calle- tänav 6) ¿Cual?- Mis?/Milline? 7) De nada- Ei ole tänu väärt. 8) la direccion- aadress 9) ¿Donde?- Kus? 10) en- sees, peal 11) Gracias.- Aitäh. 12) mi- minu 13) Muchas gracias- Tänan väga. 14) No hay de que.- Ei ole tänu väärt. 15) No. Ei 16) el nombre- nimi 17) el numero (de telefono)- (telefoni) number 18) Por favor.- Palun. 19) el Sr. (SeÑor)- Hr/härra 20) la Sra. (seÑora)- Pr./proua 21) la Srta. (seÑorita)- Prl/ Preili. 22) Sí. Jah. 23) su- Teie oma (viisakusvorm)tema oma 25) el telefono- telefon 26) un momento üks moment 27) usted- Teie (viisakusvorm) 2 28) cero - 0 29) uno - 1 30) dos- 2 31) tres- 3 32) cuatro- 4 33) cinco- 5 34) seis- 6 35) siete- 7 36) ocho- 8 37) nueve- 9 38) diez- 10 39) once- 11 40) doce- 12 41) trece- 13 42) catorce- 14 43) quince- 15 44)
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime s
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�
por for, through, along, via encima de above, on top of sobre on, over hasta till, until sin without desde from, since There are two prepositional contractions with definite articles. A and el combine to form al, and de and el combine to form del. 17. Family & Animals family la familia cousin (m) el primo parents los padres cousin (f) la prima husband el marido / el esposo cousins los primos wife la mujer / la esposa relatives los parientes father / dad el padre / el papá stepfather el padastro mother / mom la madre / la mamá stepmother la madrastra
Hinnad jäävad vahemikku 38-51 eurot. 1. Nation Montmartre 2. Amarys Simart 3. Cronstadt 4. Hipotel Eden 5. Angleterre 6. Pavillon Pereire Arc De Triomphe 7. Tamaris 8. Bruxelles Et Du Nord 9. Mary's Hotel 10. Hotel Charma Populaarseimad hotellid Pariisis. Hinnad kõiguvad 87-295 eurot. Odavaim neist seitsmes (87eurot öö). 1. Caumartin Opera 4 tärni 2. Best Western Premier Bradford Elysees 4 tärni 3. Intercontinental Paris Le Grand 4,5 tärni 4. Le 123 Elysees -4,2 tärni 5. Best Western Astra Opera 3,8 tärni 6. Best Western Hotel Malte Opera 3,8 tärni 7. Best Western Bergere Opera 3,7 tärni 8. Best Western Saint Augustin Elysees 3,7 tärni 9. Astoria Opera 3,7 tärni 10. Best Western Champs Elysees Friedland 4 tärni Vaatamisväärsused Prantsusmaale minnes tasub külastada kindlasti Nice, suusakuurorti Les Arcs, Mont
Mõistad sa tema käitumist Henri II surmapäeval hukka? 8. Kuidas peeti kesk- ja renessansiajal turniire? 9. Millist Loire'i oru lossi seostad Diane de Poitiers'ga? Mis seda lossi teistest lossidest eristab? 10. Diane'i ja Henri II suhet peetakse tõeliseks armastuseks. Nimeta teisi kuulsaid armastajapaare kas ajaloost või kirjandusest. COCO CHANEL SUURIM MOEREFORMAATOR Esmalt õpime ära sõnapaari la *Haute Couture1, mis meie keeles tähendab kõrgmoodi. Teine sõnapaar le grand couturier osutab kõrgmoodi viljelevale disainerile, moemaja kunstilisele juhile. Loomulikult tuleks Coco Chaneli puhul kasutada selle nimisõna naissoo vormi: la couturière (õmblejanna). See aga kõlab nii elegantse daami puhul liiga argiselt. Ilmselt oleks tema ameti kohta kõige sobilikum öelda moekunstnik, moedisainer. Coco Chaneli eluloo kohta on vähe tõepärast teavet, kuna daam ise armastas luisata ja oma lapse- ning nooruspõlve huvitavamaks teha
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
MUCHAS VIDAS, MUCHOS MAESTROS BRIAN WEISS 1988 PREFACIO Sé que hay un motivo para todo. Tal vez en el momento en que se produce un hecho no contamos con la penetración psicológica ni la previsión necesaria para comprender las razones, pero con tiempo y paciencia saldrán a la luz. Así ocurrió con Catherine. La conocí en 1980, cuando ella tenía veintisiete años. Vino a mi consultorio buscando ayuda para su ansiedad, sus fobias, sus ataques de pánico. Aunque estos síntomas la acompañaban desde la niñez, en el pasado reciente habían empeorado mucho. Día a día se encontraba más paralizada emocionalmente, menos capaz de funcionar. Estaba aterrorizada y, comprensiblemente, deprimida. En contraste con el caos de su vida en esos momentos, mi existencia fluía con serenidad. Tenía un matrimonio feliz y estable, dos hijos pequeños y una carrera floreciente. Desde el principio mismo, mi vida pareció seguir siempre un cami
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
Seediscussions,stats,andauthorprofilesforthispublicationat:https://www.researchgate.net/publication/280905030 Subtitlereadingspeed:Anewtoolforits estimation ArticleinBabel·January2014 DOI:10.1075/babel.59.4.02mar CITATIONS READS 3 179 1author: JoséLuisMartíFerriol UniversitatJaumeI 13PUBLICATIONS18CITATIONS SEEPROFILE Someoftheauthorsofthispublicationarealsoworkingontheserelatedprojects: Inclusiónsocial,traducciónaudiovisualycomunicaciónaudiovisual(ÍTACA)Viewproject AllcontentfollowingthispagewasuploadedbyJoséLuisMartíFerriolon13October2017. Theuserhasrequestedenhancementofthedownloadedfile. John Benjamins Publishing Company This is a contribution from Babel 59 : 4 © 2013. All rights reserved. This electronic file may not be altered in any way. The author(s) of this article is/are
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse.
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid...........................................
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Claude Monet on üks
Jossif Stalin 1 Sissejuhatus · Jossif Vissarionovits Stalin . · 21.detsember 1879 Gruusia, Gori 5.märts 1953 Moskva lähistel . · Ristitud. · Lõpetanud Gori vaimuliku kooli. · 10 lastpalju naisi. ·. 2 · Nõukogude liidu juht. · Jätkas Lenini poliitikat. · Sajandi hirmsaim Diktaator. 3 Jossif Stalin · Tõlkes tähendab see "terasmeest." · Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. · Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris. · Kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. 4 Elukäik · Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk............................................................................................................................5 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. Kui Altamira koobastes Hi
1. Alea iacta est Liisk on langenud 2. Alma mater Toitja ema 3. Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk 4. Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat 5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi 17. Ex
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e v�
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011.......................................................................................................
Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine Hispaania keel (kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) "poeg" port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d'Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT........................................13 KOKKUVÕTE.
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes).
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
annaabi.ee 
