Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad k...
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesises...
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte...
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik se...
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõ...
Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta seada oma väärtused ning mõnda asja või in...
Väärtushinnangud, kui inimese hing Siim-Markus Post, 11.D Tänapäeva noorte väärtushinnangud on paljuski muutunud võrreldes 60-70ndate põlvkondade noortega. Tänase seisuga on palju erinevaid noori ning palju erinevaid väärtusi, näiteks üheks väärtuseks on noortel saanud internetiportaalis Instagram koguda võimalikult palju teiste inimeste like ehk meeldimisi ning sellest tunda rahulolu. Võrreldes 60ndate noortega, siis nende väärtushinnanguteks oli tol ajal ühiskonna paremaks muutmine ning silmaringi ja maailmavaate laiendamine. Siiski võib täheldada, et tänapäeva noored on orienteeritud individuaalsele edule, kuid kas sellega seoses on kadunud inimeste põhiväärtused? Üheks põhiväärtuseks on ühiskond pidanud perekonda ning perekonnaga ühiselt aega veetmist ning minu arvates on see tänase seisuga tahaplaanile jäänud. Paljud ke...
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Väärtushinnangud tänapäeva maailmas Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Peaaegu et iga inimese jaoks on väärtuste edetabelis, kõrgemal kui viiendal kohal, raha. Paarkümmend aastat tagasi polnud need paberilipikud nii tähtsad. Inimesed kauplesid omavahel, maksid üksteisele asjades. Põhimõtteliselt on endiselt kõik sama, kuid nüüd on selle kõige olulisus tõusnud kõrgemale kui varem. Raha muudab inimesi - mida rikkam, seda suurem mõjujõud teiste üle. See aga viib konfliktideni. Arvatakse, et raha eest on võimalik osta kõike, isegi õnne, kuid nii mõtlemine on vale. Üldju...
Kõik pole kuld, mis hiilgab. ,,Kõik pole kuld, mis hiilgab"-on tuntud väljend, mis leiab inimeste poolt kasutamist päevast päeva. Kuid mida me mõtleme seda öeldes? Igaühe jaoks on ju sõna ,,kuld" erinevalt moodi mõistetav. Kas rõhutame vaid materiaalseid või ka vaimseid tähtsusega kogemusi? Igaühel on omad väärtushinnangud ja vaated. Selle lausega seostub palju mõtteid. Heaks näiteks saab võtta televisiooni ja meelelahutus tööstuse. Inimestele püüdakse maalida seda kui glamuurse ja heade võimalustega kohta, kuid tõde on,et kõik on hääbuv. Sinu nägu meeldib inimestele vaid senikaua, kuni selles on ilu. Selleks, et sinust huvitav lugeda ja kuulda oleks, pead sa olema kaasatud skandaalidesse, draamadesse ning kõmu pakkuvatesse uudistesse. Näiteks modellinduses võib ju tunduda,et oled leidnud oma elukutse, kuid kas see on kõik, mida elult tahta? Paari aasta pärast kaotad sa oma sära...
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaud...
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestus...
Marmeladovite pere Inimese jaoks on pere ja lähedased kõige olulisem. Pere hoolib, hoiab kokku, kasvatab. aitab ja armastab, kui need funktsioonid puuduvad, tekivad probleemid. Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli. Ta teadis, et ta veab alt nii ennast kui ka enda pere, kuid ta siiski ei suutnud lõpetada. Marmeladov armastas oma perekonda, kuid ikka ja jälle viis tee ta kõrtsu. Ma ei tunne Marmeladovile kaasa, sest tema pärast lagunes kogu pere, ta võttis oma tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis ...
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja...
Väärtused, millel põhineb tänapäeva maailm Mõnikord toimub vajaduste rahuldamine märkamatult, teinekord vaeb inimene põhjalikult, kuidas on sobivam toimida. Käitumist reguleerivad väärtushinnangud. Väärtushin- nangutes peegeldub arusaam, heast ja halvast, õigest ja valest. Inimese suhtumine maaima on hinnaguline ja valiv. Inimese suhtumine maailma on hinnaguline ja valiv. Seega võivad asjad, ideed ja nähtused omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevaid asju. Väärtused on need asjad, ideed ja nähtused, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju. Väärtusteks võib pidada nii raha, maja, karjääri, haridust, perekonda jms. Antud arutluses käsitlen eri väärtustest, nende kujunemisest ja muutumisest ning väärtushinnagute mõjust suhtlemisele. Mõni inimene eelistab materiaalseid asju, nagu raha, bas...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nen...
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige. Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei või...
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
Inimeste eesmärgid ning nende saavutamise võimalikkus Inimesed on alati püüelnud millegi poole. Meil kõigil on oma maailmavaade, millest on tingitud ka erinevad väärtushinnangud. Kui inimesed on seadnud endale sihid ning nad nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut. Nähes vaeva karjääri nimel, ei suudeta keskenduda muudele eluvaldkondadele. Pärast seda saab alles asuda järgmise eluetappi juurde, olgu selleks siis pere, seiklus, tervis või midagi muud. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on ka öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ Inimesed...
Õnne otsides Õnn on miski, mille poole me kõik pürgime, kuid millel pole kindlat tähendust, sest igaüks mõistab seda erinevalt. On inimesi, kes seostavad õnne raha, kuulsuse ja luksuslike esemetega, kuid on ka neid, kelle jaoks peitub õnn väikestes asjades. Olgu selleks kasvõi pisike naeratus võõralt inimeselt tänaval. See on isegi teaduslikult tõestatud, et naeratus tõmbad “niidikesi” meie aju “õnneosakonnas” ning naeratusega koos paraneb ka meie tuju, mis omakorda manab naeratuse näole ka meid ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jum...
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis 3) majanduslikud põhjused lapsed peavad vanemaid ülal 4) usulised põhjused islam jne...
Kes on edukas inimene? Edu võib võtta kui oma tegemiste tulemuste mõõdupuud. Elu kõige väärtuslikum tulemus on õnnelik, harmooniline elu. Kuid mis siis on see, mis teeb inimese õnnelikuks ja see läbi edukaks? Seda on raske ühtselt defineerida. Inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad- suur pere, majanduslik kindlustatus, head sõbrad, jõudmine karjääriredeli tippu, kuid õnnelik võib olla ka palju vähemate asjadega. Kui ma aga ütlen, et ma olen õnnelik, sest mul on head sõbrad, kas ma saan siis väita, et ma olen edukas? Seda saan ma väita siis kui minu sihiks on olnud leida endale head sõbrad. Selle soovi täitumisel olen ma olnud edukas. Tihti mõistetakse edu all vaid suuri saavutusi. Suure ehitusfirma juht, filmistaar, kuulus laulja, poliitik, arvamusliider- nad on kõik edukad inimesed, kes on oma elus kaugele jõudnud. Võib tunduda, et nad on saavutanud oma eesmärgid. Mis juhtub, aga siis kui neilt inimestelt küsid, kas nem...
"Ohvrilaev" Gert Helbemäe Autor · 10. november 1913 (Tallinn) 15. juuli 1974 (London) · Oli eesti kirjanik ja ajakirjanik · Õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis · Töötas Vaba Maa reporterina, ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures · Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd" · 1944 lahkus koos teiste põgenikega Eestist Looming · Romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, · Ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. · Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism · On kirjutanud: 7 romaani üle 30 kuuldemängu jutustusi näidendeid Teose sisu · Viimasel koolipäeval pettub ajalooõpetaja Martin Justus oma lemmikõpilases · Jääb suveks linna raamatut kirjutama, pere (naine ja tütar) sõidab Narva-Jõesuu puhkama · Martin kohtub Isabelliga · Veedavad iga päev koos aega · Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjuta...
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on ...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonip...
Peamised (perekondliku) konflikti allikad ja võimalikud lahendusstrateegiad Enamik konflikte tekib strateegia ja selge visiooni puudumise tõttu. See omakorda on seotud pereliikmete väärtuste, omamissuhete, uskumuste ja eesmärkide (aeg ja raha) ning ka selgepiiriliste vastutuste lahknevusega. Ühtlasi võib olulisema konfliktiallikana välja tuua probleemid ja vaidlused raha või dividendide investeerimise ja informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjuseid on mitmeid. Esimeseks ja kõige tavalisemaks võib pidada inimeste isiksuste omadusi. Meie kõigi iseloom on erinev ning me võime ärrituda ja reageerida väga erinevatele asjadele. Erinevatest maailmavaadetest mõtlevad inimesed tihti ei saa omavahel läbi. Neil on erinevad väärtushinnangud ning sellest põhinevalt ka erinevad ideaalid. Kaht täiesti erinevat inimest ei saa omavahel suhtlusesse lükata, sest n...
Argipäevarutiin - mis ja miks? Tänapäeva inimeste argielud on muutunud üksluiseks. Pea võimatu on vältida rutiinilangemise tunde kogemist. Päevast päeva käime tööl või koolis, seejärel soovi korral tegeleme huviringidega ja millalgi jõuame ka koju. Koju jõudes hakkavad koolilapsed õppima ning tööinimesed kodu korrashoidmisega tegelema. Kas on üldse võimalik vältida kardetud rutiini ja kuidas peaksime oma elu mitmekülgsemaks tegema? Meie ühiskonnas on levinud küllaltki sarnased elumudelid. Inimesed õpivad lapse east kuni täiskasvanueani esmaspäevast reedeni, loovad pere, käivad tööl. Nii möödub paljude inimeste terve elu tänapäeval. Me kardame muuta enda harjumusi ja rutiini, kuna see nõuaks meilt mugavustsoonist väljumist, mis omakorda nõuab julgust spontaansete otsuste tegemiseks. Kui inimestel puuduks säärane hirm uute kogemuste ees, oleks meil võimalik palju rohkem oma eluga ette võtta ning olla rõõm...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Väärtused, mille eest on makstud eluga Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingim...
Madis Arula EI-22 Mis on Õnn? Õnn on mitmeti defineeritav ja seega võib see olla igale indiviidile erineva tähendusega. Näiteks, alustades kõige noorematest, lastest, neil on õnn, kui vanemad ostavad maiustusi, või kingitusi, või kui ei pea kooli minema. Mida vanemaks inimesed saavad, tema väärtushinnangud muutuvad, loetakse õnneks head tervist, suurepärast figuuri, jõukust, et on olemas perekond, kes hoolib ja katus peakohal, sõbrad, keda saab usaldada. Õnn on abstraktne mõiste, mis muudab aja jooksul oma tähendust, jäädes samas täpselt samaks. Näiteks võib kuulda pensionieas inimestelt et nad on õnnelikud, kui näevad lapselapsi ja et kui tervis peab vastu ja söök laual. Sellegi poolest, mis on õnn? See on nagu üks tunnete kogum, mis teeb tuju heaks ja tekitab mõnusa enesetunde. Minu arust võib õnneks pidada kõike meie ümber, et meil on valged talved, et meie ümber on inimesed, kes panevad ...
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväär...
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekita...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Valisin selle teema, sest olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtu...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised te...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle. Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, ...
Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi ...
Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õigevale, hea halva vahel Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistese inimestesse ja gruppidesse. Etikett on kultuuris kehtestatud käitumisreeglid mis on viisakas ja mis mitte Eetika aluseks on väärtused ja väärtushinnangud.· Väärtuste näiteks on elu, armastussuhted, vabadus, privaatsus, õnn, usaldus, loominguline tegevus, ausus, tervis, majanduslik turvatunne Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate eetiliste konfliktide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetilise juhtimise põhimõtted · Lähtu seadustest ja täida n...
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud j...
Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia. Üks mees, mitu naist: naistel puudusid õigused. Patriarhaat e meeste võim. Üks naine, mitu meest. Monogaamia üks mees ja üks naine(ametlikult), tekkis koos tsivilisatsiooniga (varaline kihistumine). Kadus lahutamise võimalus. ,,Meeste õigus" meestel ...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Turismiettevõtluse suuline eksam 2015’ 1. Defineeri termin ettevõtja ja kirjelda ettevõtjale sobivaid isikuomadusi. Ettevõtja - Isik, kes alustab, korraldab ja juhib ettevõtet ning kes kannab sellega seotud riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud; turundus; elekter; soojus; vesi-ja kanalisatsioon; jäätmete vedu. 3. Miks on vajalik ettevõtte tegevusalade ja toodete mitmekesistamine, milliseid eeliseid see annab? Mitmekesistamine - toodete, tegevuste varieerimine, et hajutada riske, laieneda, kasutada vaba kapitali jne. Miks mitmekesistada: ...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Põltsamaa Ametikool Müügikorraldus Teenindus-ja müügioskuste süvendamine MK - 2 Annika Sokk AS PERE (Leiko - 2) Praktika aruanne Juhendas: Svetlana Kukina PÕLTSAMAA 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Praktika leping ...........................................................................................................4 3.Praktika programm .....................................................................................................5 2. Üldandmed praktika ettevõtte kohta..........................................................................4 2.1 Pakutavad tooted ................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
