ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb
Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. 3. Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. 4. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi 5. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped.Alfa aminoh. on valkude struktuurielemendid ja looduses laialt levinud. Alfa-aminohape onkarboksüülhape, milles
hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon.
- lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti - fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse - ainevahetuslik funktsioon – metaboolse vee teke 7) Komplementaarsus ehk vastavus DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 10) Vee molekuli ülesanded rakkudes/organismides. - Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. - Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 11) RNA molekuli tüübid (tRNA jne) 1) informatsiooni – RNA (mRNA) 2) transport – RNA (tRNA)
teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud-
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valgus omavadmitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed.
4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed
Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed
Sp nim. neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud)
Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin) H2N-CH(CH3) -COOH + H2N-CH2 -COOH à H2N-CH(CH3) -CONH-CH2 -COOH + HOH Gly + Ala à Gly-Ala (glütsiidoalaniin) H2N-CH2 -COOH + H2N-CH(CH3) -COOH à HOH + H2N-CH2 -CONH-CH(CH3) -COOH Mõlemas dipeptiidi molekuli otsas säilivad funktsionaalsed rühmad ja reaktsioon võib jätkuda. àsaaduseks on polüpeptiid. Kuna peptiidne rühmitus on praktiliselt sama koostisega, kui amiidrühm ( -CONH2 ; - C = O ) I
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel
HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes. VALGUD (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. : aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om. AMINORÜHM(-NH2) & happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks. Valgu aminoh.'st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks) Valgu TEIST JÄRKU STRUKTUUR (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood
hea soojusjuht annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest
Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase). Molekuli
mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
sisekretsiooninäärmetes. 2.4 Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur. Enamasti on see kera kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valgu neljandat järku struktuur.
. nt kaamel. ) * Lahusti funktsioon 5. VALKUDE EHITUS JA ÜLESANDESD VALGUD on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast. · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). · Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte,
molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks. Ei väljenda ruumilist kuju, määrab ära valgu ülejää omadused valgu teistjärku struktuu(sekundaar struktuur)- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed
signaalmolekulid lähteaine 5. VALGUD ORGANISMID KOOSNEVAD VALKUDEST valgud on tohutu suured molekulid transpordivad aineid võtavad vastu ja vahendavad infot kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone rakkude ehitusmaterjaliks muudavad kahjutuks haigusi asendamatud toitained uuenevad pidevalt VALGUD KOOSNEVAD AMINOHAPETEST pannakse kokku aminohapetest kahe aminohappe ühinemiseks peab nende vahele tekkima side, mida nimetatakse peptiidsidemeks valgud on liigispetsiifilised ehk rakkudes sünteesitakse aminohapetest igale liigile omased valgud valke lõhustatakse peptiidsideme hüdrolüüsimise teel ensüümi kaasabil asendamatud aminohapped VALKUDE STRUKTUUR geenid määravad aminohapete hulga ja järjestuse primaarstruktuur sekundaarstruktuur tertsiaalstruktuur kvaternaarstruktuur valkude struktuur võib muutuda - > denaturatsioon 6. VALGUD OSALEVAD KÕIKIDES RAKUS TOIMUVATES PROTSESSIDES
(Viikmaa, Hein 2003: 33) Joonis 1.1 1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. (Viikmaa, Hein 2003: 33) 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED 2.1. Primaarstruktuur Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud valgud sisaldavad ka kahe tsüsteiinjäägi baasil formeerunud kovalentseid disulfiidsidemeid (disulfiidsildu), mis on kas ahelasisesed või ahelatevahelised.
sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad
on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000 lihased Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja 8) Energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiat karboksüülrühmast 17,6 kJ/g Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis Nukleiinhapped nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest
o NH2 aminorühma (aluseline), ja COOH, s.o karboksüülrühma (happeline). R radikaal on igal aminohappel erinev. R C COOH H Valkude süntees toimub ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Selle sideme tekkel eraldub molekul vett. Valgu molekulis on peptiidsidemetage ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 9, neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid on 9, mida organism suudab ise sünteesida.
Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid biopolümeerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ( -NH2 ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm ( -COOH). Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ( primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda küll molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ära kõik ülejäänud valgu omadused
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
biopolümeerideks (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.3. Valkude struktuuritasemed Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud valgud sisaldavad ka kahe tsüsteiinjäägi baasil formeerunud kovalentseid disulfiidsidemeid (disulfiidsildu), mis on kas ahelasisesed või ahelatevahelised. Disulfiidsidemed esinevad enamikes sekreteeritavates ja membraansetes valkudes
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
energeetiline varuaine- annavad kõige enam energiat. 3. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõigi aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH. Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. 4 struktuuri (primaar, sekundaar, tertsiaal, kvaternaar). Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks- annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teist järku
Aminohapete omadused: · kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud osa tähistatakse R-ga (R varieerub). · Aminohapped omavahel üldjuhul ei reageeri. · Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. · Aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Nii ühendatakse sadu või tuhandeid aminohappejääke. · Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osalt ka kahest või enamast ahelast. · Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Aminohape Lühend Aminohape Lühend Alaniin Ala Leutsiin Leu Arginiin Arg Lüsiin Lys
Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin) H2N-CH(CH3) -COOH + H2N-CH2 -COOH à H2N-CH(CH3) -CONH-CH2 -COOH + HOH Gly + Ala à Gly-Ala (glütsiidoalaniin) H2N-CH2 -COOH + H2N-CH(CH3) -COOH à HOH + H2N-CH2 -CONH-CH(CH3) -COOH Mõlemas dipeptiidi molekuli otsas säilivad funktsionaalsed rühmad ja reaktsioon võib jätkuda. àsaaduseks on polüpeptiid. Kuna peptiidne rühmitus on praktiliselt sama koostisega, kui amiidrühm ( -CONH2 ; - C = O ) I
Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II -N-H + H-O- C- HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- -NH - CO- + H2O rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin) H2N-CH(CH3) -COOH + H2N-CH2 -COOH H2N-CH(CH3) -CONH-CH2 -COOH + HOH Gly + Ala Gly-Ala (glütsiidoalaniin) H2N-CH2 -COOH + H2N-CH(CH3) -COOH HOH + H2N-CH2 -CONH-CH(CH3) -COOH Mõlemas dipeptiidi molekuli otsas säilivad funktsionaalsed rühmad ja reaktsioon võib jätkuda. saaduseks on polüpeptiid. Kuna peptiidne rühmitus on praktiliselt sama koostisega, kui amiidrühm ( -CONH2 ; - C = O ) I
ptk. 5.3"). - --. ornadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimi- :.n la narssugu- i:l-n'usvahelise kokkuleppe kohaselt t:ihista- sel moodustub ribosoomis ner-rde vahele kova- .e arninohappeid kolmetAheliste liihendite- lentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks =-: dhomoonid :rris on tuletatud molekul jde ingliskeelsetest !^^ ] -- : ^^^ -J UUS (joon. 2.14.). Valgu molekulis on peptiidside- - -:rmoonide metef;a uhendatud sadu r,6i tuhandeid amino- --^.0 ekule
võrrand). 2. Kinoidsed struktuurid on üleni kaetud suure π,π-konjugatsiooniga ning seetõttu neelavad valgust ja on värvilised. Raua ioon oksüdeerib aromaatse diooli eemaldades ühendist 2 prootonit ja 2 elektroni. Aromaatsus kaob, aga tekib värviline kinoid. 3. Biureedi tekkega tekitame ühendi, kus on 2 amiidset sidet (valkude puhul nimetatakse peptiidsidemeks!). See võimaldab vase kompleksi teket (vt. joonis) Ka valkudes on palju peptiidsidemeid, mis annavad väga sarnase kompleksi! 4. Pliisulfiid on must nagu öö… ja selle teke näitab tiool- ehk sulfhüdrüülrühma olemasolu ükskõik millises ühendis, mitte ainult valgus! 5. Mulderi reaktsiooni eesmärk on leida, kas ühendis esineb aromaatseid tuumasid. Kollane värvuse toob kaasa nitrorühma sisseviimine benseeni ringi. Oranž värvus tekib vaid hüdroksübenseeni tuuma olemasolul! 6
Vesi –ülesanne: ainete transport, temperatuuri hoidmine, lahusti, rakkudel rõhu hoidmine, pH tasakaalu hoidmine; organismides enamasti 70-95%. Orgaanika- Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõige aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. 4 struktuuri (primaar, sekundaar, tertsiaal, kvaternaar?). Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks- annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teist järku struktuur
annaabi.ee 
