................................ .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul
e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine m) kujunes kreeklaste ühtekuuluvustunne (keel, kultuur) n) sellest perioodist teame eelkõige tänu hilisematele üleskirjutustele o) Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla (valitsejateks said Philippos II ja tema poeg Aleksander Suur) p) kangelaslugude ja müütide kujunemise aeg
ajalugu tuleb kirja panna ilma viha ja eelistuseta". ,,Historia" on 9- kõiteline. Seal oli kirjas, mida ta ise oli näinud ja tema enda kindlad teadmised. Teos käsitles Kreekat ja selle ümbruskonda (nt. Kreeka-Pärsia sõjad). On kirjeldatud ka Egiptuse ajalugu ja Lüüdiat. Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat (suhtuda igasse allikasse kriitiliselt). · Thukydides pärit Ateenast, 8-köiteline ,,Peloponnesose sõja", lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas, et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes. · Xenophor 7-köiteline ,,Kreeka ajalugu", ulatub aastani 361 ning räägib nii Kreekast kui Pärsiast, on rohkem seiklusjutt. Võrreldes eelnevatega on usaldusväärsus nõrk. Tema tuntuim teos on ,,Anabasis", mis kirjeldab
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant
lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise
4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada)
Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õiguseid neil polnud, kuid elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus omada Atkas kinnisvara, tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisisid juhuslikke tööotsi. Neid oli nii rikkad kui vaeseid. Peloponnesose sõda. pÕHJUSED JA AJEND. 431. a. eKr lahvatasid pinged kahe vastasleeri vahel üle-Kreekalise sõjana, mis on ateenlaste vaatekohalt tuntud Peloponnesose sõjana. Sõja vallandas tüli P liitu kuuluav Korintose ja neutraalse Kerkyra vahel. Ateenlased toetasid Kerkyrat ning korintlased nägid selles rahuleppe rikkumist. Teised riigidki esitasid ateenlaste vastu kaebuseid ja nii kuulutasid spartalased ja p LIIT aTEENALE sõja. Kuna Peloponnesose liidu maavägi oli
demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda,
Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond,
Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Klassikaline ajajärk (5.saj - 4. saj I pool): (Ateena akropoli väljakujunemine) Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenike e. kreeklaste ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel, mitte riikluse alusel. Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab Sparta võimu ajajärk. Umbes 4. saj keskel algas Makedooni tõus. Aastal 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Pärsia valitseja Philippos II kreeklased ja ühendas kogu kreeka/Hellase oma võimu alla
Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud
teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu Väljaränne Väike- kolonisatsioon, mis hõlmas 431eKr tolleaegses maailmas; kujunes
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST 1. Milliste tänapäeva riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Türgi 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Kreeta-Mükeene, kuna Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim Mükeene, oli kunst kõige rikkalikum. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused? Kreeta saar, Peloponnesose poolsaarelt Mükeene nimeline asula. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel?
1)Geotsentriline maailmavaade- vaade et maakera on universumi keskel ja muu põõrleb ümber selle. PPtolemaiose väljamõeldus maailmavaade oli teadlastele aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid, geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted
Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus
kalandus, kaubandus, mererööv. Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega ilma kunstliku niisutuseta. Eugeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid keskvõimuga suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike- Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast nimetatakse Eugeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks. Kreeta. Tänu tugevale laevastikule ei olnud neil vaja karta välisvaenlasi, seetõttu ei kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele Kreeta lossile on iseloomulik:
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis
EGEUSE KULTUUR e. KREETA- MÜKEENE KULTUUR ~3000 - 1100 a eKr Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik Kreeta saar Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa) Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 1600 eKr; keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki,
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
aastal Selle hauakambri panused annavad täiusliku pildi matusekommetest ja selleaegse kunsti iseloomust. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile vastu musta saakali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta. Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda kuulus sõjapealik vaarao Ramses II, Abu-Simbeli templi ehitaja. Egeuse mere piirkond oli laevasõiduks sobiv juba siis kui laevad olid veel väga algelised. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj
karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponnesos:Mäed ja mered jagavad Kreeka kolme ossa: Põhja-Kreeka,Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar. C)Hellas:Hellas on Vanaajal nimetatud Kreekamaa. D)Väike-Aasia:Lisaks Balkani poolsaarele elasid Hellenid ka Egeuse mere saartel ja V-A läänerannikul. E)Egeuse meri: Väike-Aasia ja Balkani Poolsaare vahel. F)Vahemeri:Hellenid õppisid palju vanadelt Idamaadelt ja lõid kõrgelt arenenud omapärase kultuuri.See levis kogu Vahemere kallastele ja Idamaadesse ning avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast.Asub kõige põhja pool.
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Praeguse Kreeka ja Türgi aladel tekkis kultuur umbes 5000 aastat tagasi. Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured kaitserajatisteta lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3
Kunstiajaloo KT vol2 Peatükk 9: 1. Milliste tänapäeva riikide territoorumil sündis Egeuse kunst? Egeuse kunst sündis tänapäeva Kreekas, Türgis ja Kreetas. 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Egeusi kunsti nimetatakse veel ka Kreeta-Mükeene kunstiks, sest Kreetas ja Mükeenes oli kõige rikkalikum kunst. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused. Egeuse kunsti tähtsamad keskused on saarte rühm Egeuse meres ehk Küklaadid, Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? Egeuse kunst jääb ajavahemikku aastatel 3000-1100 eKr. Egeuse kunsti periodiseeritakse a) varajaseks ajajärguks (3000-2000a eKr) b) keskmiseks ajajärguks (2000-1600a eKr) c)hiliseks ajajärguks(1600-1100a eKr) 6
Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud
riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati
ehitatud. Zeusi tempel Rajati 5. sajandil ja Oli pühendatud Oli dooria stiilis, lõpetati hiljemalt Zeusile. kuid hävis 456 eKr. Asub- maavärinas. Olümpiusel Säilinud on (Kreekas lõvipeakujuliste Peloponnesose veesülititega siima, Elises) mis asub Berliini antiigimuuseumis. Parthenoni tempel Asub Ateena Oli pühendatud Ristkülikukujulise Akropolis. Valmis Athenale. põhiplaaniga dooria 447438 eKr. stiilis marmorist
Augustis purustasid Kreeka liiduväed spartalaste Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis Kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike- Aasia rannikul. Archidamose sõda 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon
on sajandite jooksul korduvalt uuesti tõlgitud, kujutavad enesest tänapäevalgi Lääne filosoofia alustalasid. Ateena ja Sparta vastasseis Vastupanu pärslaste sissetungile mõjutas kreeka ühiskonda tugevasti. Kreeka avalikkus mõistis väga hästi oma saavutuse tähtsust: purustades pärslased, säilitasid kreeklased oma tsivilisatsiooni. Ühist võitu tähistades võis nii mõnigi kreeklane esmakordselt tunnetada end kui osa ühtsest rahvast. Sellest rivaalitsemisest puhkenud Peloponnesose sõja ajal toimusid propagandarindel sama ägedad lahingud kui maal ja merelgi. Propaganda mõistete kohaselt saavutas võidu Ateena, mis reklaamis ennast kui moodsat ja liberaalset kreeklaste vabadusvõitluse ja saavutuste keskust, kujutades samal ajal Spartat vanamoodsa ja reaktioonilise rõhujana. Kuigi selles Ateena seisukohas oli teatav annus tõtt, on eelkõige tegemist ikkagi propagandaga. See kuidas Ateena
tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid
· Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis
Kreeka suurimad keskused- Sparta Koo sta j a: Ma dl i Tram m Ju hen daj a: Anne Ki v i m äe 2 010 ASUKOHT · Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord
Heloodid moodustasid suurema osa elanikest ja nad suhtusid spartiaatidesse vaenulikult. Et neid kuuletuma panna, pidid spartiaadid hoolitsema oma s�jalise �leoleku �le. Kasvatuss�steem oli riigi range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada s�jameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik.
2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur.
.............................................................................................. 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32 Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ................................................................... 32 Dekeleia sõda (413 404) ja 411
Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane
Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati
KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka
• Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides https://en.wikipedia.org/wiki/Xe nophon Kirjandus muutus • Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid kõnekunsti ehk retoorika mõjul
osalejatest, võistlusaladest ning harjutus- ja võistluspaikadest. Lisaks on kirjeldatud veel võistlusteks valmistumist, antiikolümpiamängude sünnilugusid ning välja on toodud ka vanakreeka mütoloogiast tuntud peajumal Zeus ning tema seos olümpiamängudega. 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7
Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi vabatahtliku ühendusena Pärsia vastu, kuid Ateena kehtestas ülemvõimu). Liitlased tasusid riigikassasse andamit, mis võimaldas Ateenlastel oma laevastikku täiustada
*spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel
annaabi.ee 
