kivimüüriga piiratud pikliku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit Kivikirstkalme koosnesid kesksest pae-või raudkividest laotud kirstust mille ümber on üks või mitu kivimüüri . Kirstu ja kivivahe oli ka kividega täidetud . Ehitati gruppidena 5-6 kalmet. · Miks ja kuhu ehitati muinasajal linnuseid! Hulk linnuseid rajati soosaartele , paiknesid looduslikul seljakul või künkal. Kaitsata elanikkonda . Pelgupaigad · Uurige Eesti linnuste loendist Vikipeedias, kus asub Teie kodukohale lähim ristisõdade-eelne linnus! Rakkvere linnus , Narva linnus
Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna. Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha. Soostik koosneb Peetla (Salla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välisoost. Rahvapärimuse järgi onPeetla rabas olnud ümberkaudsete külade pelgupaigad sõdade ajal. Kõigis eelpool nimetatud rabades on varasematel aegadel talude ja mõisade tarbeks turvast lõigatud. Tänapäeval toimub mehhaniseeritud turvatootmine Avanduse ja Peetla rabas. Turbakihi paksuseks on 7-10m. Turba kõrval teiseks, kuid seni kasutamata maavaraks on järvelubi. Emumäe jooks Alates 2005. aastast korraldatakse Emumäel jooksuüritust. Ühtalsi on tegemist ka Eesti esimese mäejooksuga, mille käigus joostakse traditsiooniliselt
EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi
Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad
3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirde ja bastionidega ümbritsetud ning Niguliste oli ühtlasi kaitsekirikuks. Kiriku uksed olid raskete riivaplkidega suletud ning samuti olid sellesse ehitatud laskeavad ning pelgupaigad. 14.sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Arvatakse, et esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13
ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja
Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus
kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid taanlased puidust linnust. Mõõgavendade ordu okupeeris Põhja-Eestit ja Tallinnat aastatel 12271238. Selle aja jooksul ehitati esimene kivist linnus Toompeale. 1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui
Linnuste ajaloost Eestis Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. - 10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei paiknenud linnused
jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58-
13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj),
Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Linnuste tüübid muinaseestlastel Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9.10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei
o suuremat väljasuremist o uue piirkonna asustamist Taksonite väljasuremine Väljasuremine · globaalne takson lakkab olemast · lokaalne - toimub taksoni areaali kahanemine · haruldus kui väljasuremise eelfaas · kohastumus muutuvatele tingimustele ( on väljasuremine) keskkonnas biootilistes interaktsioonides refuugiumid · pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonna karmistumise tagajärjel · jääaja refuugiumid nunatakid jääkilbist väljaulatuvad mäed ookeani ääres soojaveeallikad · väljasuremised mida inimene näinud ja põhjustanud panama kanal : 40 linnuliiki kadunud (1900-1970), Rändtuvi Põhja Am, · päästetud : merisaarmas, Ameerika laululuik levimine · levik = areaal = tagajärg · levi = levimine = protsess
7. ohutunnused 9 Mikroobid 1% on patogeensed (haigust tekitav), 99% mittepatogeensed paljunevad pooldudes (poolduvad ½ h jooksul) elutegevust mõjutavad: niiskus mustus temperatuur (36-38ºC) happesus soola sisaldus õhu hapniku sisaldus 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega parimad pelgupaigad on sõrmuste ja küünte alused 5 mln mikroobi ühe sõrmeküüne all, 15 mln sõrmuse all oluline on hoolikas käte pesu!!! inimese käte haardeulatuse suurus on immuunsuse kaitse Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine ainult puhast pinda õige aeg ja vee temperatuur maksimaalne aine doseering ainet tuleb vahetada resistentsus
Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr.10 Mõis ja talu varauusajal Linnuste tüübid muinaseestlastel Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. 10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei paiknenud linnused inimeste ja vara kiire pakkutoimetamise vajaduste
sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant: – Matmispaigad (kivikalmed, kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne) – Elupaigad (asulakohad, järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne) – Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid – Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne Kalmistud
samblad, mõned limused. Lisaks linnuliigid kaldapääsukesed ja jäälind liivakivis, räästapääsukesed klindil jmt. Kivimipragude vahel või uuretes rikkalik putukafauna. Ükikud spetsiifilised soontaimeliigid, eriti eostaimede hulgast (põisjalg, raunjala liigid). Ehitised ja nende ümbrus Üldiselt elustik mittespetsiifiline, kasutab lihtsalt ära toidu, substraatide ja pelgupaikade mitmekesisust. Närilised ja nende püüdjad toit, pelgupaigad. Nahkhiired pelgupaigad õõnsustes, keldreis. Siilid, kahepaiksed, linnud peenarde vahel kerge püüda putukaid, tigusid, leidub pelgupaiku. Üksikud inimkaaslejad liigid põldudel (umbrohud, putukad, seened, parasiitelustik). SISSEJUHATUS ELUSTIKU TEEMASSE 17 Elu kui nähtus avaldub organismide kaudu, kellele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid (elustik). Elusolendite klassifitseerimine
Tartu linna päris suur kultuurkiht on tulenenud sellest, et Tartu on mitmetes sõdades praktiliselt hävinud. a. Elupaigaga seotud muistised(tänapäeva peopaiku vaadates võib tunduda, et kultuurkiht tekib ühe ööga). a.i. Asulapaigas a.ii. Linnused (kindlustatud asulad)omavad enda ümber valle. a.iii. Linnad a.iv. Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad (järvesaarel asuv) jne. b. Matusepaigad ehk kalmed b.i. Maahaud maa sisse on maetud b.ii. Haudehitis maa peale maetud, mille ümber on kivikonstruktsioon b.iii. Eriline paik kivikirstkalmed, mida on vahepeal lahti võetud ja uuesti kokku pandud. Matmisviisid b.iii.1. Laibamatus b.iii.2
1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1
Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.) Arheoloogia allikad : · Kinnismuistised ( suuremad asulad , matmispaigad) · Irdmuistised ( üksikese, mis on juhuslikult kaotatud ja hiljem üles kaevatud/leitud) Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul
mõjus. Püssirohi jäi hiinlaste omandiks kuni 13. sajandini, mil ta lõpuks levis siiditee kaudu ka islamimaadesse ja Euroopasse. Aastaks 1350. olid kahurid kasutusel nii Inglise kui ka Prantsuse sõjaväes, kes üksteisega äsja puhkenud Saja-aastases sõjas rammu katsusid. Konstantinoopoli vallutamises türklaste poolt 1453. aastal mängisid püssirohi ja kahurid juba väga olulist rolli. Euroopa uhked ja hästi kindlustatud keskaegsed lossid olid senini olnud rünnaku korral väga head pelgupaigad, kuid püssirohi muutis paksud müürid nõrgaks ja kaitsetuks. Järgmiseks oluliseks verstapostiks sai püsside leiutamine. Algselt ei olnud tegemist muu, kui vaid kahuri vähendatud kantava versiooniga. 15. sajandi keskpaigaks olid ka püssid muutunud üsna tavaliseks ning see pani aluse jalaväele selle tänapäevases tähenduses, kus iga sõdur on varustatud tulirelvaga. Püssirohi on siiani sõjapidamises olulisel kohal, ehkki tema koostises on tehtud muudatusi, et
ning välimuselt sarnane oma eellase ja lähisugulastega, aga asustab hoopis teist paika. · adaptiivne radiatsioon ehk mitmekesistumine uute nisside hõivamine pärast suuremat väljasuremist või uue piirkonna asustamist. Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast · Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu. o Pelgupaikadeks jääajal olid näiteks nunatakid (jääkilbist väljaulatuvad mäed), ookeanide äärsed paigad, soojaveeallikad. · Rändtuvid surid looduses 1890 välja, 1914 loomaaias viimane. · 1900-1970 aastate jooksul on 40 linnuliiki kadunud Panama kanalis asuval Barro Colorado saarel. · Väljasuremise oht on liikidel, mis asustavad vaid ühte kohta
Tehti ka savinõusid. Veel kasutatakase erinevaid töövahendeid, relvi.. Viimasel ajal arenenud ja enam tähtsust kogunud haru. Arheoloogiat kasutav teadus: · Osteoarheoloogia luudeuurimine · Jms. Muistised · Kinnismuistis - elupaigaga seotud muistis, objekt looduses. · Irdmuistis - üksikese, leitakse sageli ka juhsulikult. Euroopa muinaskultuuride allikad, mida uurivad arheoloogid: · Inimese elupaigad, varaasulad, koopad, pelgupaigad, linnad. Neid iseloomustab kultuurkiht - in elamise tagajärjel tekkinud mulla ja saaduste kiht. Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi
- võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust - tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles - tutvustada soode tüüpe, seal kasvavaid taimi ja elavaid loomi - tutvustada soode kasutamise võimalusi - tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust - tutvustada soodega seotud kultuuripärandit ( inimeste elupaigad sooservades ja -saartel, salateed, taliteed, pelgupaigad jm.) · majanduslik külg soo kui objekti kasutamine turismiäris · ressursid soomaastik, sooelustik, vaikus ja rahu, sooga seotud inimkultuur Soodes matkamine pakub eelkõige loodusmaastikus liikumisest saadavat esteetilist elamust ja jõukohast füüsilist koormust. Kuid loodus peab olema tulijate vastuvõtuks ette valmistatud. Üheks võimaluseks näidata inimestele loodust seda kahjustamata on huviliste suunamine väljaehitatud radadele
annaabi.ee 
