kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse. Angerjad on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse, varem ka Narva jõe kaudu Peipsisse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud
Sissejuhatus Peipsi Järv on Eesti suurim järv, pakkudes elupaika paljudele olenditele. Paraku on seda ökosüsteemi ohustamas mitmed tegurid, mis on enamjaolt antropogeensed, kui looduslikud. Esmaseks ja ka kõige tähtsamaks järve elustikku mõjutavaks teguriks võib nimetada eutrofeerumist, mis seisneb veekogu toitelisuse tõusmises, mis on ohuks tervele järve elustikule. Peipsi järve ohustab ka ülepüük ja kaevandustest tulenev reostus, mis voolab Peipsisse suubuvate jõgede kaudu. 3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus Üldandmed Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud Venemaaga. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Asub Ida-Euroopa lauskmaal (Hein, 2008). Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm)
Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku
Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 23 meetrit Suurim sügavus 15,3 m
Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele. 3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved.
edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Elupaik, -viis ning levik Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad üksikuna veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes avavette jahile siirduvad. Erinevatel eluperioodidel on angerja elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjas on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Üldiselt leidub kogu Euroopa läänerannikul ja Vahemeres. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 4 Plussid ja miinused Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid - alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjat püütakse tema maitsva liha pärast
nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai
Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda. 3 Järved, jõed Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved
Liustiku edasise taandumise ja Peipsi jääjärve veetaseme languse tagajärjel tekkisid sügavad (3345 m) orud. See protsess kulges väga kiiresti ning umbes 200300 aasta jooksul olid orud oma põhijoontes välja kujunenud. Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Ahja, Võhandu ja Piusa orust nooremad. Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks. Nende orgude põhi on järvede praegusest veetasemest kuni 16 m madalamal. Ebaühtlase maatõusu tõttu, mis oli kõige suurem loodes, hakkas Holotseenis Võrtsjärve ja Peipsi pind taas tõusma. Ülesüvenenud orgudes algas jõe- ja järvesetetekuhjumine ning intensiivne soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel on kuni 10 m). Selline jõgede
Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. 6 Emajõgi suubub Peipsisse kolmes harus: koosa jõgi vasakul, peaharu keskel ja Kalli jõgi paremal. Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel.
12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud.
Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja veekaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni
Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas. Porijõgi jaguneb peale Aardla järve ja suubub Emajõkke praempoolse lisajõena kahe haruna. Suue on Emajõe suudmest 36,2 km kaugusel (Järvekülg 2001: 331). Ahja jõe pikkus on 102,1 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m. Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke parempoolse lisajõena 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Väljavool Erastvere järve kirdeotsast on väga väike. Rohked allikad ja 2 km allavoolu suubuv Valgepera oja parandavad oluliselt veevarustust (Vikipeedia. Ahja jõgi, 2015). 7. LOODUSRESSURSID Mets hõlmab Otepää kõrgustikust kaugseire andmeil 46% alast, peale selle on ka võsa ja metsastuvaid sööte. Põllumajanduslikku maad on 43% alast (EE 2003 s.v. Otepää kõrgustik). Kuna Otepää kõrgustiku maastik on väga mägine, kasutatakse maad, eriti mäenõlvasid,
nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas
keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee). 2 Suurjärv Võrtsjärv Veereziim Võrtsjärv paikneb madalas lamedas nõos Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piiril. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul. Sissevool toimub 3380 km2 suuruselt valgalalt 18 tähtsama vooluveekogu kaudu. Väljavooluks on kirdenurgast algav ja 101 km pikkust vooluteed Peipsisse suubuv Emajõgi. Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemereziimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest. 1 Püsivat hoovust pole Võrtsjärvel tähendatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused. Suure pindala ning väikese sügavuse tõttu seguneb Võrtsjärve vesi jäävabal perioodil hästi,
Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha)
Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele
Eestis eristatud 3 jõgede ja nende orgude rühma: 1. Soome lahte suubuvad jõed alamjooksul suur lang, joad ja koed, orud sügavad ja kitsad, kanjonilaadsed. 2. Väinamere ja Pärnu lahte suubuvad jõed tasased, väikeste kõrgusvahedega, lang ühtlane, vool aeglane ja orud halvasti väljakujunenud. 3. LõunaEestis kõrgustike jõed suubuvad Võrtsjärve ja Peipsisse. Ülemjooksul lang suur ja ebaühtlane, orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited. Kergesti lahustuvates kivimites pinna ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagarjärjel tekivad maasisised õõnsused karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega
Georg Lüscher. Narva jõel esineb põhjajää. Vesi võib looduses olla ka veidikene alajahtunud. Kui vool hakkab aeglustuma, siis hakkab tekkima kivide taha põhjajää Omuti kärestik, Narva veehoidla (paisutus ulatub Kuningakülani), vanajõed o Alutaguse põhjaosas kallakus ida suunas Poruni, Gorodenka ja Mustjõi o Alutaguse lääne ja lõunaosast mitmed jõed Peipsisse, loodest purtse koos lisajõgedega Soome lahte o Kui Endla nõgu pidada Alutaguse juurde, siis Pedja jõgi Emajõe kaudu Peipsisse o Järvedest lisaks Kurtna järvedest paikenvad mitmed jäänukjärved o Jõuga ja Kõnnu järved o Narva Veehoidla · Asustus o Asustus on hõre o Koondub kõregamtele kohtadele ja jõgede äärde o Ida osas (Narva jõe ääres ja Pepsi järve ääres) venelased
94. Laevade põhja küljes või ballastis on inimene tahtmatult vedanud loomi ühest merest või jõesuust teise. Veehoidlate ja laevatatavate kanalite ehitamine suurtel jõgedel laseb mageveeloomadel levida ühest jõestikust teise üle veelahkmete. Seda viimast võimalust on kasutanud eriti "ponto-kaspia kompleksi" riimveelised loomad, kes on levinud ja levimas mööda Euroopas. Tuntuim neist on rändkarp (Dreissena polymorpha), kes jõudis Peipsisse 1930-dail aastail, Võrtsjärve umbes 1950. a. Paarkümmend aastat tagasi ilmus ta ka Põhja- Ameerika Suurde Järvistusse. Läänemerre on saabunud tulnukaid ka mujalt, näiteks liiva- uurikkarp (Mya arenaria) mõnesaja eest P.-Ameerikast, ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis) XIX sajandil Ida-Aasiast.
sügavus 6 meetrit.)) Järvi liigitatakse enamasti kas läbivoolu alusel (sissevoolu-, väljavoolu-, läbivoolu- ja umbjärved) või järvenõo kujunemisviisi alusel. Meie suurimad järved Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv on kujunenud aluspõhja nõgude kohale. Jääajajärgsel perioodil on mõlema järve piirjooned ja veereziim oluliselt muutunud. Jääliustike taandumise järel voolas vesi Võrtsjärvest lõunasse, hiljem läände ja alles umbes 7000 aastat tagasi kujunes väljavool Peipsisse. Eesti ja Venemaa piiril asuv põhja-lõunasuunaline Peipsi järv liigestub põhjas Suurjärveks ja lõunas Pihkva järveks. Neid ühendav järveosa kannab Lämmijärve nime. Järves on 35 saart, neist asustatud 5, suurim saar on Piirissaar. Peipsisse voolab üle 200 jõe ja oja. Suurim Eesti- poolne sissevool tuleb Suurest Emajõest, väljavoolujõeks on Narva jõgi. Suuremas osas Venemaa-poolse järveosa valglast järve toodud saaste liigub mööda Narva jõge Soome lahte,
oli Piirissaare pindala 20,08 km² siis praegu 7,5.Holotseeni alguses oli Optjoki jõe suudmes veetase 10 m madalam. Akali on kaetud 2,5 m turbakihiga. Ozolitsa kirik (1458) varemad 2,5m vee all PEIPSI JÄRV: -pindala 3555 ruut km, üks Euroopa suurematest järvedest, Maailmas pindala poolest 53.kohal. -Veehulgalt väike(madal) -Peipsi jaguneb: põhjapoolseks(Suurjärveks) Lõunapoolseks(Pihkva järveks) Neid ühendavaks (Lämmijärveks) -Peipsisse voolab ligi 20 jõge. suurimad(Velikaja,Emajõgi,Võhandu,Želtsa, Narva jõgi välja ~12,3 miljardit vett aastas. Keskmine sügavus 7,1m,veemaht 25 km³ Suurim sügavus 15,3 m,valgala 47800 km² VÕRTSJÄRV: - Järve suubuvad- Väike-Emajõgi, Tänassilma jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi - Järvest voolab välja- Emajõgi - Järve pindala-270,7 km² - Suurim pikkus- 35 km - Suurim laius kuni -15 km - Keskmine sügavus-2,8 m - Suurim sügavus- 6 m SUUR-EMAJÕGI:
Kuid hoolimata oma 3555 ruutkilomeetri suurusest veepeeglist on Peipsi väga madal järv (keskmiselt 8, maksimaalselt 15,3 meetrit) ja seetõttu on vee maht järves suhteliselt väike. Äänisjärvest on ta kuus, Laadogast aga kuni 13 korda madalam. Seetõttu on Peipsi kergesti haavatav ja möödunud aastakümnete jooksul on tema ökoloogiline seisund oluliselt halvenenud. Sellele on kaasa aidanud Velikaja, Emajõgi, Rannapungerja ja teised Peipsisse suubuvad jõed, aga ka Peipsile põhjakaare tuultega kohale kantud Eesti ja Balti soojuselektrijaamade suits. Eelöeldust tulenevalt vajab Peipsi kompleksset geoloogilist, hüdroloogilist, hüdrokeemilist, bioloogilist ja sanitaar-hügieenilist uuringut ning tõhusat seiret. Seda pole kerge läbi viia, sest Peipsit poolitab Eesti ja Vene riigipiir ning heanaaberlik riikidevaheline koostöö selles vald konnas ei taha käivituda
annaabi.ee 
