Meil oli kaasas giid Ilmar.Umbes 2 tunniga jõudsime Eesti ja Läti piirile.Giid jutustas meile huvitavat juttu.Edasi sõitsime Riiga.See võttis aega umbes 3 tundi.Jurmala veeparki jõudes saime endale kellataolised andurid.Nendega saime avada ka kapiuksed.Kõige esimesena käisin ma koos Joeli ja Karl Henryga kollases torus,kus oli väga lõbus.Algul kartsime aga pärast käisin ma seal 7 korda!Siis käisin ma mustas torus kus oli väga pime.Edasi käisin ma rohelisis torus koos Pauliga. See oli tavaline ainult et lõpus oli väga tore jõnks.Sarnane toru oli ka sinine aga üksi laskmiseks.Väga tore oli ka ,,KARIIBI MEREL"kus lained olid kohati 3 meetri kõrgused.Kõige põnevam oli veepargis ,,tornaado",mis oli tõesti väga tore:sõitsid koos sõbraga Väga järsust torust alla,sõitsid väga suure kiirusega hiiglaslikule kausile.Kõige pikem oli Jurmalas oranz toru,kõige kiirem ja valusam aga ,,Red Devil" ehk punane toru
.............. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail
· Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surmapõhjus oli verest tühjaks jooksmine. · Paul Bäumer: Minategelane, kes sureb Läänerindel päeval, mil see püsib muutuseta. · Haie Westhus: Turbalõikaja oli tema ametiks enne sõda
ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, heast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Koos nende 9-ga oli eesliinile saadetud 150 meest, kuid juba pärast esimest kokkupõrget vaenlasega olid nad kandnud suuri kaotusi, sest tagasi tuli neist vaid 80(esimene, kes neist 9 sõbrast rindel saadud vigastustesse suri, oli Kemmerich. Kuna nemad Pauliga olid koos üles kasvanud ja Franzu ema oli palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega toodi neile väge lisaks. Enamik olid aastates mehed, kuid 25 noorsõdurit rindelähedastst nekrutite õppelaagritest oli suunatud Pauli ja tema kamraadide kompaniisse. Allohvitser Himmelstoß oli üheksanda jao ülem, kes eraelus oli kirjakandja. Teda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks, ja see oli tema uhkus
E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli
1. Kelle vahel toimus sõjategevus? 2. Kes olid Pauli 3 kaaslast, kellega ta oli koos rindele läinud ja sattunud ka ühte Jakku? Kui vanad nad olid? 3. Mitmekesi poisid klassist rindele läksid ja kelle õhutusel? 4. Kes soovis endale Kemmerichi saapaid? Miks? Kuidas suhtus sellesse Paul? Kelle jalas olid need teose lõpus? 5. Kaua kestis sõjaväeline väljaõpe enne lahingusse minekut? 6. Kes oli Himmelstrosch? Millised olid tema suhted Pauliga? Millised võtteid kasutas ta noorsõdurite kiusamiseks? 7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8. Albert Kropp ütleb : ,, Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". Mida ta sellega mõtles? 9. Paul käis hanevargil. Kes talle peale sattus ja kuidas lugu lõppes? 10. Kui pikk oli Pauli esimene puhkus? Kuidas ta ennast tagalas tundis ja miks? 11. Miks ei tahtnud Paul puhkuse ajal mundrit kanda? 12. Mis oli täikamber? 13
lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Peagi oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik. Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Paul paranes kiiresti ning ta saadeti tagasi rindele.Rindel nägi ta oma parimat sõpra Kat´i. Mõlemad, nii Katcinzky kui ka Paul pidid minema rindele. Kõik lasti neist maha, kes nendega rindel olid. Lendurid ajasid iga üksikut meest taga nagu jänest. Paul ja Kat olid jäänud sellest kompaniist viimastena alles. Nüüd sai ka Kat killu tükiga jalga. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse
päevade toidumenüüdest Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- poiss, kes suri juba alguses Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks tervest sõjasalgast. Ta oli väike, tegi valjut häält ja 10 aastat kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Kokkuvõte Klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, koos Pauliga. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust kasarmusse tagasi läheb, saab ta teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud. Ta küll proovib sõpra lohutada, et ta pääseb veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale.
korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas ägenenud nahahaiguse tõttu vannis. Marat elukaaslane Simonne Evradi hoolitses haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat, olles ise vannis, palus paberit, et hakata vandenõulaste nimesid üles kirjutama. Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi
ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja Maimule külla minna.
Katariina II mängis olulist rolli ka oma endise armuksese Stanislaw Poniatowski troonile tõusul Poola kuningaks. Katariina II muutis Venemaa Keisririigi Kagu-Euroopa domineerivamaks jõuks. Surm ja pärand Katariina II suri 16. novembril 1796. rabandusse 67 aastaselt. Tema järgselt sai trooni endale Paul I, kuigi Katariina oli püüdnud enne oma surma trooni pärandada oma pojapojale Aleksander I. Katariina II oli pidevalt oma poja Pauliga opositsioonis, kuna too süüdistas ema oma isa Peeter III surmas. Pauli vastasseis oma emaga tekitas talle palju vastaseid, sest Katariina II poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paul I-le oli aga olulisemad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Paul I valitses alla viie aasta, kui 1801. aastal tapsid vandenõulased Aleksandri I teadmisel riigipöörde käigus Paul I. 15. septembril 1801
juurdelõikaja ametipostiga. Aga samas on Stella ennast enam kui kümne aasta jooksul disainerina tõestanud ja on selge, et issi kuulsus ei ole see, mis moeeliiti Stella loomingut ostma ja kandma sunniks. 2003. aastal abiellus Stella kirjastaja Alasdhair Willis’ega. Tseremoonia toimus Rooma katoliku kirikus ja pulmapidu oli kinnine. Stella pulmakleit oli uuendatud variant – mis valmis koostöös Tom Fordiga - ema Linda pulmakleidist, milles too 1969. aastal naitus Pauliga. Täna on Stella emaks väikesele poisiklutile ja plikatirtsule: Miller Alasdhair James Willis sündis 2005. aastal ja pisitütar Bailey Linda Olwyn Willis 2006. aastal. Stella armastus ilu ja moedisaini vastu sai alguse juba õige varajases nooruses ning keskmisest kodanikust suuremate võimalustega ja ka andega neiul õnnestus juba 15aastaselt töötada vanameistri Christian Lacroix’ juures ning järgnevatel aastatel täiendada ennast Savile Row’ käe all.
Ta tunneks nagu oleks kodust võõrandunud. Kõik on talle niivõrd võõras, et sisetunne ütleb: „On aeg tagasi sõtta minna.“ Ta mõtleb pidevalt oma kaaslastest, kes jäid rindele. Puhkuse ajal külastas Paul ka Kemmerichi ema, et teatada tema hukkumisest. Ta ei rääkinud Kemmerichi emale tõtt, kuidas tema poeg tegelikult suri, vaid mõtles loo välja, mida ta ise ka peaaegu uskuma jäi. Paul saadetakse tagasi sõjalaagrisse teiste juurde, peagi on nad tagasi rindel. Rindel juhtub Pauliga intsident. Ta jääb üksinda tule alla. Ta varjas end mürsulehtris. Juhuslikult hüppab lehtrisse sisse üks prantslane, Paul pussitab ta oma relvaga surnuks. Paulil on pärast seda süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Järgmine haavatutest on Kropp. Samal ajal saab ka Paul vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale
Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin
kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta
Olgugi, et nendele ei pakkunud maatöö mingit lõbu ja seega olid nad teistsugused, oleks hukkamõistjad pidanud arvestama, et kellegi jaoks võib õppimine olla tähtsam kui füüsiline töö ja et selles pole midagi halba. Mustlasega seoses oli näha seda, et osad inimesed aitasid tal võimude eest peitu pugeda ja hoiatasid teda inimjahi eest, kuid needki vähesed olid noored, kes kipuvad olema romantilisemad ja vabameelsemad kui vana külarahvas. Seevastu tahtsid vanad talumehed, Pauliga eesotsas, ta iga hinna eest kätte saada. Kui mõni mees mustlasele halba ei soovinud, siis oli asi selles, et tal oli töökäsi puudu, mis pole tegelikult parem kui ärakasutamine. Veel hullem oli aga see, et enamus mehi ei teadnudki täpselt, miks nad seda meest taga ajavad. Üks põhjus oli, et vallamajast oli käsk antud, ning oma käekäik oli näiteks Paulile tähtsam kui mustlase oma. Teine, varjatum põhjus oli
Pöetud villak peab jääma täielikult ühte ega tohi laguneda üksikuteks villatükkideks. Pärast lamba pügamist villak kaalutakse ja laotatakse, lõikepind allapoole, 2x1,5 m suurusele lauale või traatvõrgule. Laialilaotatud villakust korjatakse õled, heina- ja sõnnikutükid ning muu suurem praht välja. HARVENDAMINE Kell võis kaheksa ringis olla ja kella kaheksa ajal pidin mina uue lauda juures Sassi ja Pauliga kokku saama. Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures
võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Kui nad tagasi kasarmusse jõudsid laenasid nad seda teistele istumiseks 10 minuti kaupa. Neil oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik, viidi Albert kohe palatisse. Haiglas oli väga puhas. Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Ühel neist oli lastud käsi otsast, teisel oli vaahnaluu puruks ja nii edasi. Üks musta värvi juustega noor mees oli jäänud ilma oma käest. See ei tundund olevat väga suur vigastus, sest tal oli see kinni seotud. Ühel ööl aga hakkas see tal veritsema. Kõik küll helistasid kella, et arst tuleks kuid arst ei tulnud. Lõpuks tulid nad mõttele visata midagi vastu seina. Mõeldud, tehtud
võrreldes selle toiduga mis neile kasarmus pakuti. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Kui nad tagasi kasarmusse jõudsid laenasid nad seda teistele istumiseks 10 minuti kaupa. Neil oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik, viidi Albert kohe palatisse. Haiglas oli väga puhas. Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Ühel neist oli lastud käsi otsast, teisel oli vaahnaluu puruks ja nii edasi. Üks musta värvi juustega noor mees oli jäänud ilma oma käest. See ei tundund olevat väga suur vigastus, sest tal oli see kinni seotud. Ühel ööl aga hakkas see tal veritsema. Kõik küll helistasid kella, et arst tuleks kuid arst ei tulnud. Lõpuks tulid nad mõttele visata midagi vastu seina. Mõeldud, tehtud
peremeheks on nüüd vendadest noorim Taavet. Ümberkaudsed peremehed peavad teda natuke kerglaseks, sest ta elab ajakat seltsielu, mängib pasunat ja talle meeldib pidustustel osaleda. Naiseks on ta kosinud endise karjatüdruku Roosi. Neil on üks poeg Edgar. Roosi on väga agar ja nõudlik perenaine, Taaveti elu aga varjutab ühele võlakirjale antud allkiri, mille järgi peaks tuldama talu vara arestima. Taavet on pidevalt sõjajalal naabertaluniku Pauliga. Paul on tugev ja tahab oma jõudu ning rikkust alati välja näidata, Taavet on jälle kavalam. Sel päeval tuleb taas vana Lusiksepp oma aurukatlaga. Tema abilisteks on seekord vana vallakasaka poeg, Eedi Eesnek. Eedi ei ole südamega tööjuures. Talle ei meeldi olla peremeeste käsualune, ta unistab elust kus kõik on võrdsed. Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal
tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul
konfliktolukordadest. „Presidendilood“ (2008) Raamat räägib president Pontuse elust, tema kohtumistest võõraste riigivalitsejatega, visiitidest võõrastele maadele ja paljust muust. President Pontus on minu meelest väga tark ja kaval ning teeb selliseid asju, mida presidendid tavaliselt ei tee. Vahva uus-aastakõne loomadele ja lindudele, autoga kihutamine jne. Aino Pervikul tuli mõte väljamõeldud presidendist lugusid kirjutada, kui ta käis oma tütre Pireti ja tema poja Pauliga Kadriorus presidendilossi juures kastaneid korjamas. KOKKUVÕTE Aino Pervik on lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Perviku tähtsaim ja põhiline osa kuulubki lastele. Perviku raamatutest on tehtud filme, nukufilme ja teatritükke (nukufilm „Kunksmoor“ 1977 „Kunksmoor ja kapten Trumm“ 1978, lavastus Vanemuises „Emmeliina“ 1974, film „Arabella mereröövli tütar“ 1983). „Paula elu“ sari (2001-2007) sai Kultuurkapitali
Mustlane oli sulane Vilma kodutalus ning neiu läks teda hoiatama. Kui Vilma lahkus, jätkas Jaanus vilja kuivatamisega. Varsti tuli Taaveti poeg Edgar viina ja toiduga ning hakkasid sõja teemal vestlema. Neid ootas ees komisjon, kus selgus, kas nad peavad sõjaväkke minema või pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu. Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse. 4 Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt oktoobris
Himmelstoß teeb ettepaneku hästi läbi saada. Mõni aeg tagsi oli eksisteerinud rindeteater. Avastati etenduse kuulutused. Ühel plakatil oli noor naine. Sõdurite jaoks oli see imeline vaatepilt. Mehed käisid õhtuti kanalis ujumas. Märgati kolme naist. Kuna kummalgi polnud lubatud üle kanali minna hiilisid sõdurid öösel salaja üle jõe, viies kaasa sõdurileiba.Enne minekut jootsid nad Tjadeni täis, sest ta oli neljas, aga naisi ainult kolm. Tõmmu naine õrnutseb Pauliga ning räägib midagi prantsuse keeles, millest Bäumer aru ei saa. Hommikuks hiilitakse märkamatult tagalasse tagasi. Paul sai teate, et võib 17 päevaks puhkusele minna (lisaks 3 päeva sõiduks). Peale puhkust peab ta Heidelagerisse õppekursustele suunduma. Paul läheb sellest ka tõmmule naisele rääkima. Nähes naise ükskõikset reaktsiooni mõistis ta, et õrnutsemise oli ta välja teeninud tunnete asemel leivaga. Järgmisel hommikul saadetakse Paul rongile. Ta läheb koju.
pole midagi suur juhtunud. Mitte midagi piisavalt suurt Pükste jaoks. Nad ikka ootavad kannatlikult. Ma ei jõua su kirja ära oodata. Post käib siin nii aeglaselt. Ma tahaksin, et mul oleks arvuti. Ma loodan , et sinul ja Alil on väga tore. Oled mulle kallis, Lena Carmen ei teadnud mida teha. Paul oli elutoas koos oma beibeliku tüdruku ja spordisemudega ja Krista koos sõbrannadega aias. Isa ja Lydia olid kontserdil. Paul tutvustas Carmenit oma tüdruksõbrale, Kellyle. Carmen rääkis Pauliga flirtival toonilt , et tüdrukut närvi ajada. Paul rääkis väga harva , ilmselt pidi ta kogu asja seletamiseks terve oma aastase sõnade varu ära kasutama. 1.2.8 Ma olen näinud tulevikku ja see on nagu olevik, ainult pikem. ( Dan Ouisenberry ) Tibby sõi koos ema ja väiksema õe ja vennaga õhtust, isa oli täna pikemalt tööl. Ta tahtis emale Baileyst rääkida , kui ta ei leidnud sellist sobivat hetke kunas vestlust aretada. Ta suundus oma tuppa. Mimi magas oma klaaskastis.
Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu-kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus.Raud oli juba enne Münchenit katsetanud juugendliku stilisatsiooniga ja sümbolisimile omase kirgedekäsitlusega.Selline kunstikeskus aitas Raual suunduda filosoofilistele teemadele.Tagasi tulles asus Tartusse,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega.
Nad sammusid ega teinud poistest välja. Leer hõikas neile midagi ja nad seisatasid ja naeratasid. Tjaden haaras majast pätsi leiba ja naised näitasid neile, kus nad elavad. Kuna mõlemal poolel oli keelatud teisele poole kallast minna otsustasid mehed salaja öösel üle ujuda. Naisi oli kolm ja mehi neli, seega otsustati Tjaden täis joota. Nad võtsid toidumoona kaasa ja ujusid üle. Naised andsid neile riided, mis viimased omale selga panid. Tõmmu naine õrnutses Pauliga ja rääkis talle midagi prantsuse keeles. Mehed said mõne aja pärast kokku ja jätsid naistega hüvasti. Välja minnes nägid nad Tjadenit, sõdurileib kaenlas, naiste poole minemas. Kui Paul järgmine päev kantseleisse kutsuti, teatas kompaniiülem talle, et ta on saanud puhkusloa 17 päevaks ja kolm päeva sõiduks. Kui Paul puhkuselt naaseb, ei läinud ta kohe rindele, vaid ta pidi Heidelagerisse õppekursustele minema. Paul
Kui teised õpilased on pomisetud roppusi pealt kuulnud, peavad nad nägema, et me võtame midagi ette. „Mõnikord omavahel – väga harva meiega,“ märkisid nad. Neljasilmavestlusel, teistest eemal, võime vahel lisada: „David, ma kuulsin sind enne Pauliga ro- „Milline on siis kõige sagedasem ropendamisviis?“ pendamas ...“. On juhtunud, et õpilased satuvad seepeale segadusse (sest sageli nad ei pea enda Selgus, et õpilased kasutasid roppe sõnu („pask“, „f__ing“, „s__apea“) peamiselt vestlustes või öeldut ropendamiseks). Vahel ma lisan sõna, mida nad kasutasid, või kirjutan selle üles. „Vaata,
annaabi.ee 
