Edgar Degas Sünninimi: Hilaire-Germain-Edgar de Gas Elas aastatel 1834-1917. Edgar Degas oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Ta on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul viimistletud pastelli joonistus kastetakse üle vee-või piimaga. 11-aastaselt hakkas Degas õppima Louis XIV lütseumis, mille lõpetas bakalaurusekraadiga kirjanduses. Edasi läks ta õppima Pariisi Ülikooli, kuid ei õppinud seal kuigi kaua. 18-aastaselt muutis ta oma toa ateljeeks ja 1853 registreeris ta Louvre'is kopistina. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisi oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1878
Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti haritlastest, talurahva tüüpidest. Nt Maria Underi töö Ants .L oli maapaos Soomes . Avaldas ka reisikirju ( avaldas reisi muljeid) Nendel aastatel aga palju maastik maale. !913-1932 töötas Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogika. Hiljemalt joonistas ta lilli. 19032 sulges aedvelje kooli sestpeale töötas ta Taeblas Kadariku talus. Kirjutas loomingu kirjas ka mälestusi. Laikmaa looming pedagoogi organiseerimisi. Olulised tööd.
eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunsti peab tegema uuele, kaasaegsele inimesele, mitte siplema mineviku kütkes. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas nn. märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga, selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Aastatel 1854-1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate itaallaste loominguga. 1860. aastal avas ta Pariisis oma maalistuudio ning selle aasta algul külastas ta Normandiat, mille tulemusel hakkas ta huvituma hobustest ja nende võidusõidust. Alates 1870
Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased".
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must
galeriis. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Faktid Edgar Degas leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Suur osa tema maalidest oli naistest, aga ta ei loonud kunagi tähendusrikast suhet ühegi naisega. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka selgemat joonistust.
väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem.
Edgar Degas Iseloomustus Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema suri kui Degas´ oli 13- aastane. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus isa soovil õppima õigusteadust. Hiljem katkestas ning asus
1874 suri Degas' isa vend võlgades Eralklik inimene. Auguste Renoir: "Mis olevus ta küll oli, see Degas! Kõik tema sõbrad on tema juurest ära läinud. Mina olin üks viimaseid, kes temaga jäi, aga isegi mina ei suutnud lõpuks vastu pidada.,, Viimased eluaastad veetis üksikuna, praktiliselt pimedana, uitades Pariisi tänavatel. Looming Pilgu eriline täpsus, jahedus. Keerukate liigutuste tabamine. Balletistseenid Hobused Lemmiktehnikaks pastell Märja pastelli leiutamine Eluaastate lõpus huvitus fotograafiast. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Degas_self_portrait_photograph.jpeg Tantsutund 1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis 1873 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cottonexchange1873-Degas.jpg
"Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6. Jaan Koorti "Abikaasa portree" on tehtud basaldist. Näiteid materjalidest mida ta on veel kasutanud: "Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk) "Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür)
stiilile, kuid siiski võttis osa kõikidest näitustest, välja arvatud ühest aastal 1882. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Pärast Degase surma leiti tema galeriist umbes 150 väikest skulptuuri ja üllataval kombel olid figuurideks võidusõiduhobused või baleriinid. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
ajaloomaalist. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt, keskendus üksnes portreezanrile. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Haapsalu perioodi tööde paremik andis tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Nõotütre Edith Schlaff'i portreedest on õnnestunuim Tutty, millest õhkub õitselepuhkeva noore neiu värskust ja eluküllust. Peapöördega
teater, eriti aga baletti.Kõigis töödes esineb ta pessimistliku j kritiseeriva vaatlejana. Naine ei esine tema töödes võluva meelelise olendina nagu Renoiri maalides, Degas näitab teda triviaalsetes poosides: pesu pesemas, minkimas, riietumas jne. Tema tööde võlu peitub oskuses suurepäraselt kujutada liikumist ja täiesti eriline värvivalik:külmade heledate toonide rakendamise oskus. ületamatu meister on ta ka valguse kujutamisel, harrastas pastelli. Monet on kõige järjekindlam impressionist, ja ka kõige tõelisem impressionist. Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile.Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile fikseerimine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta
sõnad craie(kriit) ja oleaginous(õline). Tänaseks on Crayola kriite üle saja erineva tüübi: kriidid, mis sädelevad, helendavad pimedas, lõhnavad nagu lilled, vahetavad värve ja on mahapestavad. (Bellis, 2009) Pastellid on kasutusel joonistuspulkadena, mis võivad olla kaetud paberkattega. Pastellpliiatsite abil on võimalik luua graafilist pinda. Pastellide koostise põhiosa moodustavad värvipigmendid, millest saadakse erinevaid tonaalsusi, lisades värvipigmendile täiteainet. Pastelli võib pidada nii joonistus- kui maalimisvahendiks. Kriidi küljega saab luua pehmeid ja sujuva üleminekuga tonaalsuspindu, terava tipuga aga täpsemat joonistust. Pehme pastellkriidiga kaetud pinda saab töödelda sujuvate üleminekuteni, kasutades spetsiaalset pulka, paberitükki, pehmet lappi või lihtsalt sõrmi kriidise pinna töötlemisel. Sõltuvalt kihi paksusest ja käe survest kriidile jääb mõjuma paberi tonaalsus ja faktuur
varju kontrastid. Võib ka uskuda, et tal oli mõne tantsijaga romantiline suhe. Enamjaolt maalis ta baleriine ja hobuseid mis on saanudki niiöelda tema visiitkaardiks. 1880. hakkas kunstniku nägemine halvenema ning ta ei saanud enam maalida, nii nagu varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83 aastaselt 27. Septembril. Oma tuntuse on ta saanud ka selle poolest, et leiutas niinimetatud märja pastelli tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga, mille tulemusel sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat nagu maalitud. ,,TANTSUTUND" Impressionismi perioodi alguses huvitusid kunstnikud igapäeva elust ja samal ajal kogus ka populaarsust fotograafia. Kui tulid kasutusele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku
1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) näitusel 1913 I auhind TEPS näituselt maalide ja kavandite eest 1915 I auhind TEPS näituselt rahvuslike kirjade stiliseerimise eest 1915 mai oluline esinemine A.Laikmaa õpilaste tööde näitusel (14 pastelli) 1916 I auhnid TEPS näituselt lastetoa mööblijooniste eest 19.12.1917 (01.01.1918) suri Jaltas tuberkuloosi. Maetud Jalta kalmistule Jaila jalamil. 1968 veebruar aprill toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene isiknäitus, ilmus kataloog (koostaja Irina Solomõkova ja Helmi Üprus) 1962 ilmus album "Kalevipoeg kunstis" (autorid Irina
kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E. Degas täpsus ja jahedus, kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, ,,Dzokid võiduajamisel", ,,Täht e tantsijatar laval", ,,Tantsutund", C. Pissarro õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, ,,Punased katused", ,,Sild Rouenis", ,,Montmarte´i bulvar", A. Sisley maalis vabas õhus, ,,Udune hommik", ,,Küla Seine´i kaldal", ,,Moret' papliallee", Eesti Ants Laikmaa ,,Maria Underi portree" ja Paul Burman ,,Kitsekari".
sajandi alguse silmapaistvamaid eesti kunstnikke, kelle looming on valdavalt pastelltehnikas. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile - tal oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada ning kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt ning keskendus üksnes portreezanrile. Akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. A.Laikmaa maalis peamiselt maastikke ja impressionismimõjulisi psühholoogilisi portreid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast
Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja
klimti arvates kõik mehed on nõrged. Väga oluline maal Klimt'il on "Juudit". Kui enamasti kujutatakse juuditid vihasena, siis sellel maalil on tunda seksuaalset üleolekut. Ülbust. Sellega klimt annab mõista, et naised teevad meestel 1:0 ära. Klimt "Danae" - erootiline maal. Minggi teema oli Klimtil sellega.... Odilon Redon (1840-1916) Prantsuse sümbolist. tgeles pikka aega must valge litograafiaga. mingil hetkel avastas kirkad värvid. Ebarealistlikud teemad. kasutas väa plaju pastelli ja saavutas kirgaste ja värelevate koloriitidega isegi kõige lihtsamate teemadega ebamaise kujutlemislaadi. ("Muusa pegasuse seljas") ("Ophelia") ("Kükloop") Pani kokku reaalsuse ebareaalsusega."Nuttev Ämblik". "Puude kuningaks" Ta uuris teleskoobia lilli ja putukaid ja mõnikord on need pildid nii selged ja teravndatud, et oon juba hallutsinatooorsed. JUGEND JUUGENDSTIIL juugendis on hästi oluline ilu ja stiil. Juugenid juured on inglismaal. John Ruskin ja William Morris
lahusega. Hõõruda plekk lahusega kokku, kuivatada paberiga enne pesemist. Raskesti eemaldatavad plekid nagu koola, ketšup, tomat, punane vein, juuksevärv – neid kõiki on võimalik puuvillastelt riietelt välja pesta, kui plekkidega hakatakse tegelema nii kiiresti kui võimalik (esimese 24 h jooksul), töödelda määrdunud ala koheselt 5% äädikaga ja pesta kohe pärast seda. Raskemate plekkide korral lisada pesutsüklile veel 1-2 tassi 5% äädikat. Pastelli ja rasvakriidi plekid lasteriietel – selleks torgata vana hambahari 5% äädika sisse ning nühkida sellega plekke riietelt ja siis pesta tavaliselt. Kraed ja kätised puhtaks –selleks küürida 2 osa äädika, 3 osa söögisoodast tehtud pastaga. Lasta pastal seista plekkidel ca 30 minutit enne pesemist, nii on võimalik eemaldada riietelt kergeid hallituse plekke. Vereplekid – Vereplekke on lihtne kätte saada, kui neid käsitseda koheselt, aga peaagu võimatu
aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5). Õpinguaegsetest töödest on Laikmaal säilinud üle tosina portreejoonistusi ja visandeid. Esimestest iseseisvatest tööaastatest aga annavad ettekujutluse ainult fotod. On ilmne, et Laikmaa akadeemilisest koolitusest kammitsetud oskused ei jõudnud järele tema teoreetilistele seisukohtadele. Tuginedes joonistusoskusele söega, hakkas Laikmaa kasutama pastelli. Selle perioodi tööde joonistuslik külg on tugev, ka tonaalsed vahekorrad ja plastiline vorm on hoolikalt viimistletud (Tiik, 1975, 5). 2. TÖÖ NING REISIMINE 1900. aasta suvel sõitis Laikmaa portreetellimuse täitmiseks Saksamaale ja sealt edasi Pariisi maailmanäitusele. Pariisis ja järgnevalt Münchenis veedetud kuud tõid murrangu Laikmaa loomingusse. Maailmanäituse kunstipaleedes köitsid teda prantsuse realismi esindajate, eriti
paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel. Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. EDGAR DEGAS (1834-1917) Prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. CAMILLE PISSARRO (1831-1903) Prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta muuhulgas Pariisi suuri bulvareid, nt Montmartre'i. PIERRE-AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi,
värvidega. Akvarellide eripära nende õhulisuses ja läbipaistvuses just seisnebki. Kasutatakse spetsiaalset akvarellpaberit, mis vett imab. 4. PASTELL- Pastellile on omane matt ja sametine pind ning intensiivne puhas värv. Pastell ei ole kunagi läbipaistev. Kasutatakse alates 16 saj. Pastellkriidid on pulgakujulised ja kunstis kasutatakse kas kuiv- või õlipastelle. Paber võiks pastelli puhul olla krobelise pinnaga, väga oluline on valge pastel, seega paber ei peaks olema valge. Töö tuleb pärast fikseerida kui on kuivpastell. On olemas veel õlipastellid. 5. AKRÜÜL- akrüül on vees lahustuv. Tänapäevane leiutis. Tema toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik
Pierre-Auguste Renoir (1841 1919) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega.Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. Edgar Degas (1834-1917) oli prantsuse kunstnik ja skulptor.Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistuskastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Edgar Degas avas Pariisis oma maalistuudio aastal 1860.
%2BGauss%26start%3D160%26ndsp%3D20%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN ● http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/thomas_br/chapter1/medialib/custom3/bios/im ages/Gauss.jpg LISAD Gauss margil. Carl Fr. Gauss 10 Zehn Deutsche Mark-al. Gauss.(1840) C. A. Janseni õlimaali järgi, mis asub Pulkovis Gaussi büst. Göttingeni ülikool, kus Gauss ligi 50 aastat tegutses. Gauss 26-aastane. Chr. Aug. Schwarzi pastelli järgi aastast 1803, asub muuseumis Braunschweigis. Carl Friedrich Gauss & Wilhelm Eduard Weberi mälestussammas Göttingenis . Gaussi teoreem 1. Gaussi teoreem 2. Gaussi matmispaik. Gaussi surnukeha lahati. Vaadati ka veel üle teadusliku täpsusega tema sisikonna tähtsamad organid. Osutus et Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. 1855 aastal algusest alates hakkas teda vaevama peale südamelaienemise ka astma, ilmnesid vesitõve nähud. 23 veebruaeril 1855 a
Gorki ,,Barbarid", Beaumarchais'i ,,Figaro pulm", Kaverini ,,Kaks kaptenit" ja Jakobsoni ,,Võitlus rindejooneta". Draamateatris töötades oli Abelil palju väikseid sõnadeta rolle. Stanislavski lause ,,Ei ole suuri ega väikeseid osi, on suured ja väikesed näitlejad," tegi Abel endale südameasjaks. Igas pisiosas lõi ta kordumatu kuju, nii väliselt kui seesmiselt, ja äratas iga pisiosaga publiku ja näitlejate tähelepanu. Tema tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis", madrus Suurvärav Smuuli ,,Atlandi ookeanis" ja otse loomulikult Kiir Lutsu ,,Kevades". Ervin ei tegelenud kunagi pelgalt näitlemisega. Selle kõrvalt leidis ta aega ka paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu liige ning partei liikmekandidaat. Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda
kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel · EDGAR DEGAS (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariisis- 27. september 1917 Pariis) Prantsuse kunstnik ja skulptor.Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-
kõrvalda kuiva pintslida, või pehme paberiga · kuna akvarellvärviga töötades värv valgub niiske töö peal laiali, on kasulik laste puhul kujundite ääred , enne üle joonistada pastellidega · akvarelltehnikat maalitakse pehmete pintslitega · arvesta, et akvarellvärvide toonid muutuvad kuivades heledamaks PASTELLID · pastellidega võid joonistada hoides teda käes nagu pliiatsit või joonista pastelli küljega · segada saad pastelle tõmmates jooni üksteise peale · pastelle saad helendada, kattes värve valge värviga · höörudes värve sõrme või vatipulgaga, saad värvidele pehme efekti · katsu värvida pindadega, mitte joonteda- see on maalitehnika MAALI ÜLESEHITUS Enne maalima hakkamist vaadelge oma objekti või maastikku pikalt. Määrake kindlaks, missugused värvitoonid selles esinevad ja kus on varjud, kus valgus
kujutatavat süvendatud tajumisega, kogu nägemis- ja ruumimeelega haarata. Tuli lahti saada harjumusest näha kujutatavat esijoones kontuuri kaudu ja õppida nägema vormi. Laikmaa õpetas oma kasvandikke töötama pilguga ja mitte niivõrd paberil. Alles siis, kui vorm on läbi uuritud, tema struktuur ja olemus tabatud, tuleb see julge ning kindla käega paberile panna. Töötati ateljeekoolis peamiselt söega, ent kuna õppemeetod pidas silmas eeskätt maalilisust, siis polnud üleminek pastelli või pintsli kasutamisele enam niivõrd sisuliseks probleemiks, kuivõrd puhttehnilise vilumuse saavutamise küsimus. Laikmaa pidas väga oluliseks, et tehtav töö ei jääks üksnes väikese grupi omaette harrastuseks, vaid et selle tulemused jõuaksid ka laiema avalikkuse ette. Nii korraldaski ta juba 1903.-1904. a. vahetusel Provintsiaalmuuseumi ruumides oma ateljeekooli esimese näituse, kus välja pandud rohkem kui kahesaja töö hulgas olid esitatud ka tema enese uuemad teosed
annaabi.ee 
