võimudega( Greenpeace) aga näiteks Eesti Lastekaitse liit, mis apelleerib küll avalikkusele, kuid teeb konsultatsioonide tasemel tööd ka valitsusega. Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid:
Koalitsioon Reform (Peep Aru) + IRL (Mart laar) + üksikisik Opositsioon Keskerakond (Kadri Simpson) + Rahvaliit (Karel Rüütli) Rohelised (Valdur Lahtvee) Sotsiaaldemokraadid (Eiki Nestor) Survegruppide poliitiline roll: avaldada survet, mõjutada, muuta kaudne surve: - teemat kajastatakse sageli massimeedias, kujundatakse avalikku arvamust, nt. Greenpeace - koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal, koostöölepingute sõlmimine otsene surve: - püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke - esindajad tegutsevad konsultatiivorganisatsioonides, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kategooriakaitse grupid (põllumeeste grupp) enese elu või äritingimuste parandamine Edendamisgrupid (pensionärid, õpetajad,) kasulik kogu ühiskonnale Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. uued sotsiaalsed liikumised: Killustunud võrgustikud Toetajaskond laialivalguv ja kiiresti muutuv
Kuidas mõjutavad poliitikat 1. Kaudselt: survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt. kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias. Iseloomustab eeskätt edendamisgruppe. Teine võimalus oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt. Eestis Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. 2. Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja
Huvituvad enese elu või äritingimuste parandamisest. • Edendamisgrupp – edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. • Kaudne surve – saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisrga. Nt räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias või reklaamikampaaniad. (eeskätt edendamisgrupid) Samuti koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. • Otsene surve – survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikku. (ärilised grupid) Sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: *killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega *toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti *eelistavad otseseid aktsioone
Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused). Nende mõju poliitikale kaudne surve-(edendamisgrupid) avalik arvamus (reklaamkampaaniad, massiaktsioonid), koostöö erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Sotsiaalsed liikumised piiritlematu liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus, rahvusvaheline võrgustik. Uued sotsiaalsed liikumised: killustunud võrgustikud, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised (tekivad ja kaovad vastavalt sellele), tegevus ei mõjuta osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, eelistatakse otseseid aktsioone, riigiülesed, mõnikord ka üleilmse ulatusega.
massimeedias, korraldatakse kampaaniaid ja massiaktsioone. Eeskätt edendamisgruppide tegutsemisviis. Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende
tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte ainult grupile , nt muinsuskaitse organisatsioonidesse kuulub pensionäre, firma omanikke, lihttöölisi jne. Helle Pondre 2010 Survegrupid poliitika mõjutajana Võivad osutada otsest või kaudset mõju Otsene surve Kaudne surve 1. Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, 1.Avaliku arvamuse ministreid, ametnikke 2. Survegruppide kujundamine esindajad tegutsevad mitmetes 2. Koostöö mõne ekspertkomiteedes nõukodades erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha
a) Majanduslikud grupid (nt. Piimaliit) b) Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad edendamisgrupid (nt. Lastekaitseliit) c) Õiguskaitse vallas tegutsevad organisatsioonid (nt. Inimõiguste Teabekeskus) d) Spordi- ja kultuuriseltsid (nt. Suusaliit) · Poliitiliste tegutsemisviiside järgi: a) Kaudne surve Saab rakendada avaliku arvamuse kujundamise abil (reklaamikampaaniad jne). Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat. Vastutasuks nõutakse oma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. 4. Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned 1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegevusviis on iseloomulik edendamisgruppidele. Teine tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele. Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus: Tegevuse eesmärk: Erakondadel- luua poliitikat; Survegruppidel- mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi teostamiseks: Erakondadel- tulla võimule; Survegrppidel- avaldada survet võimulolijatele.
Minu referaadis tuleb juttu majoritaarnsest valimissüsteemist, proportsionaalnsest valimissüsteemist. Samuti sellest kuidas valitakse Eesti Vabariigis riigikogu. Valimiste funktsioonidest ning vabade valimiste põhimõttest tuleb samuti juttu. Head lugemist :) Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) Parlamendivalimiste süsteem, mille puhul riik jagatakse valimisringkondadeks ja igast valimisringkonnast valitakse kindlaksmääratud arv parlamendiliikmeid. Lihtsaim vorm on, kui igast ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond.Valituks osutub kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab hääletamisel enamuse vastavas ringkonnas (võitja võtab kõik). Enamus võib olla absoluutne või suhteline (relatiivne). Absoluutne (ka kvalifitseeritud) enamus on siis kui saadakse üle poole valimisringkonnas antud häältest. Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat
eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest. · Edenemisgrupid Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ja tugine vabatahtlikule tegvusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega või koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Sotsiaalsed liikumised · Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus · Kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku jne Uued sotsiaalsed liikumised · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organistatsioonid · Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti · Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemile · Eelistravad otseseid aktsioone · Riigiülesed, vahel ka üleilmse ulatusega
ühiskonnale, mitte ainult grupi liikmetele. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. Survegrupid poliitika mõjutajatena. Kaudne surve. Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid. Iseloomustab edendamisgruppe. Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve. Survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega.
Sellised survegrupid tekivad tavaliselt kodanikualgatuse põhjal. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. 25. Otsene ja kaudne surve · Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Massimeedia, reklaamikampaaniad, massiaktsioonid. Kaudseks teeks on veel koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. · Otsene surve- survegrupid mõjutavad parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide esindajaid tegutseb mitmetes ekspetrkomiteedes, ning nende oskusi kasutatakse ka poliitika kujundamisel. 26. Sotsiaalne liikumine Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumis kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. Tunnusjooned:
ühiskonnale. Kõikide survegruppide seos poliitikaga pole ühesugune. Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Korraldatakse reklaamikampaaniaid, massiaktsioone. Eeskätt iseloomustab see edendamisgruppe. Samuti üheks kaudseks teeks huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: · valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse · poliitilisest kultuurist( kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks) · ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke.
igapäevaelu kogemusest. · Kodakondsus kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi · Erakond partei. Ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Isikumandaat Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat. · Otsene surve seda kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti · Kaudne surve saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis. Survegrupp tegevuse eesmärgiks on mõjutada poliitikat, avaldades survet võimulolijatele, käsitleb ühte probleemi, sihtgrupiks on võimulolijad ja teavitamise viisiks lobism. Puudub kindel põhikiri ja koosseis. Otsene surve püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumine iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Kaudne surve avaliku arvamuse kujundamise teel; kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Iseloomustab edendamisgruppe. (radikaalsed, kes ei tee koostööd võimudega nt. Greenpeace; nõus koostööga nt. Eesti Lastevanemate Liit) 18
Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujundamine- artiklite avaldamine ajalehtedes, reklaamikampaaniad. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusteks
juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil. Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist, sätestab, et pärast 2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni. Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul riigi- ja valitsusjuhid kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni nende kaheteistkümne liikmesriigi EP liikmete arvu, kelle EP
küsimustega. Vene esimese okupatsiooni ajal õige varsti, alates 1940. a arreteeriti või küüditati Eesti poliitiline juhtkond. Kõrvale hoiduda ja Rootsi pääseda õnnestus ainult vähestel eelmainitud kategooriast, näiteks Jüri Uluotsal, peaministril presidendi ülesannetes, Riigivolikogu esimehel Otto Pukil, mõnedel viimase, s.o Otto Tiefi valitsuse liikmetel, nagu Johannes Klesmentil, Rudolf Pennol, August Reil. Peale selle oli Rootsi pääsenud teatud arv parlamendiliikmeid, ministriabisid, endisi saadikuid, erakondade juhtivat koosseisu jne. Teatavasti ei järgnenud okupantide kojukutsele 1940. a ei Eesti Vabariigi saadikud ega teised diplomaadid, näiteks saadik Heinrich Laretei Rootsis, August Koern Taanis, Aleksander Warma Soomes, peakonsul Johannes Kaiv USA-s jne. Kui president Päts 1940. a augustis Venemaale küüditati, astus tema asemele vastavalt põhiseaduse paragrahvile 46 peaminister J.Uluots, viimase legaalse valitsuse peaminister. Uluots, olles
saavutasid võimsuse ja neilt tuleb õppida: - seadused, mis regul. võimuloleku aega, varandduse kasutamist jne; - kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis (aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Rakendati 17. sajandi Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vastasseis. Kuningas kehtestas parlamendi loata makse ja võttis riiklikku sundlaenu. Vahistati parlamendiliikmeid. Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast.Vaidlused kuninga vetoõiguse üle. Järgnes kodusõda, Charles I hukati. John Milton, James Harrington ja Algerton Sidney toetavad vabariikluse ideed. Vastadavad vabadust ja orjust. Vabaduse tingimused: rahva poliitiline osalus Parlamendi kaudu, täidesaatva võimu eriõiguste puudumine, kodanikuvoorused.
On väga oluline, kuidas kõneleja suudab reageerida erinevate gruppide ootustele, ning ülioluline on ka see, kas kõneleja sõnum toetab erinevate huvigruppide identiteeti. Kõne sisu ja esitusstiili valikul on otstarbekas silmas pidada publikut. Kõneleja peab silmas pidama ka seda, millist mõju tahab ta oma kõnega pikemas perspektiivis saavutada. Kuigi parlamendi liige pöördub spiikri poole, peab ta tegelikult silmas eelkõige teisi parlamendiliikmeid, aga ka laiemat avalikkust. Kuigi intervjueeritav kõneleb ajakirjanikuga, peab ta silmas eelkõige lehe lugejaskonda. Enne esinemist on oluline teada kuulajate arvu. See aitab valida * sobiva esinemisstiili, * tehnilised vahendid. Väiksemale kuulajaskonnale võib esineda keerulisema kõnega. Mida rohkem on kuulajaid, seda lihtsam ja emotsionaalsem peab kõne olema. Silmas tuleb pidada nn keskmist kuulajat ning rääkida sellisele kuulajale arusaadavalt
ametiühinguorganisatsioonid seotud mitme vasakparteiga. Kasu taolisest koostööst on mõlemapoolne. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Eestis võib sarnase koostöö näiteks olla Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. 19 Kodanikud, huvid ja demokraatia Survegruppide esindajad tegutsevad ka mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kuna nad tunnevad hästi oma valdkonna olukorda ja probleeme, siis on igati mõistlik, et nende oskusi kasutatakse poliitika kujundamisel. Teisalt tuleb pöörata
Majoritaarse puhul on enim hääli saanu võitnud ( võitja võtab kõik), proportsionaalse korral jaotatakse mandaadid antud häälte jaotust arvestades. Aktiivne valimisõigus on õigus hääletada ja passiivne on õigus kandideerida. Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) Parlamendivalimiste süsteem, mille puhul riik jagatakse valimisringkondadeks ja igast valimisringkonnast valitakse kindlaksmääratud arv parlamendiliikmeid. Lihtsaim vorm on, kui igast ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond. Valituks osutub kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab hääletamisel enamuse vastavas ringkonnas (võitja võtab kõik). Enamus võib olla absoluutne või suhteline (relatiivne). Absoluutne (ka kvalifitseeritud) enamus on siis kui saadakse üle poole valimisringkonnas antud häältest. Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab
Populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata. Propaganda ideoloogiliste seisukohtade esitamine avalikkusele lihtsustatud kujul. Survegrupp - legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikutemõjutamise teel. Otsene surve püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve avaliku arvamuse kujundamine artiklite avaldamine ajalehtedes, reklaamikampaaniad. Poliitiline kultuur Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste ja väärtuste levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, omale suurele sotsiaalsele grupile, jäik poliitiliste muutuste suhtes, suudab püsida vaid pideva taastootmise korral
Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda või valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi.
juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil. Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist, sätestab, et pärast 2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni. Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul riigi- ja valitsusjuhid kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni nende kaheteistkümne liikmesriigi EP liikmete arvu, kelle EP
annaabi.ee 
