Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime Eelistab paraniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi liiv-, savi- ja turvasmullad Nisukasvatus Eestis Talinisu Suvinisu Külvipi Kogusaa Külvipin
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba,
Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised! Väga pikaaeline 20004000 aastat
Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised). Samuti ei sobi kerged liivmullad, rasked savimullad ja turvasmullad. Mullaharimine 2.3.1. Sügisene harimine
TOMATI VILI KURK (Cucumis sativus) Päritolumaaks PõhjaIndia Idanemine algab 1215 kraadist Optimaalne temperatuur kasvuajal 2030 kraadi Vajab niisket ja viljakat mulda Kasvab soojas parasvöötmes On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia Vajab parasniiskeid ja mõõdukalt tihenenud liivsavi ja saviliivmuldasid Kasvab soojas parasvöötmes On valgusnõudlik Talub lühiajalist kuivust, kuna juurestik on sügaval ma sees (kuni 1m) Tõusmed taluvad kuni viie kraadist külma Pole kasvutingimuste suhtes nõudlik SUURIMAD TOOTJAD Hiina Kre e ka T ürg i KAS TEADSID? Kuna g i o li h e rne s inim e s e le tä h tis va lg ua llika s T o lm ne b e nne õ ite a va ne m is t HERNES UBA (Phaseolus vulgaris)
1330 või 1670 tk/ha Ks 2,5x2m 2000tk/ha Ta 3x3m 1110tk/ha + Ku Ets 2x2,5m 2000tk/ha 3x3m 1110 tk/ha 1) Go, GI Sellele mullale sobiksid eelkõige aru- ja sookask, sanglepp ning saar ning nad jäävad metsastuma looduslikult. 2) Go1 Antud mullale ei leidnud sobivat liiki 4)M' Sellele mullale sobiks eelkõige sanglepp, kui see muld oleks kuivendatud. Sanglepp vajab parasniiskeid, kuid talub märgi ja niiskeid muldi, kuid ei taha seisvat põhjavett, samuti ei taha paksu turbakihiga muldasid ega saviseid muldi. Tahab istutamist. 5)LkIg Sellele mullale sobib eelkõige kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask ning tamm. Eelistab istutamist Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis?
juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m2 * 100 seemne mass/külvise väärtus% 7. Millal algab ja lõppeb vegetasiooniperiood Eestis Vegetatsiooni periood- taime kasvu periood
tüvedest.Tavaliselt saavad tüved paarikümne aasta vanuseks, harva ka kuni 80- aastaseks, põõsas tervikuna elab aga paremal juhul üle 100 aasta. Tüvede läbimõõt võib ulatuda kuni 15 cm, harva kuni 25 cm. Sarapuu paljuneb seemnetega. Liik on meil küll üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed ning isasõisikud. Kiiresti kõdunevate lehtede tõttu parandab ta mullaviljakust. Sarapuu armastab värskeid viljakaid sügavapõhjalisi parasniiskeid huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab ka kruusase aluspinnnasel, kuid soostuvatel ja liigniisketel kasvukohtadel sarapuud ei leia. Suhteliselt varjutaluv liik. Sarapuid leiab tihti nii tee- ja metsaservadel, metsahäiludes kui ka lagendikel-raiesmikel, kus ta kasvab jõudsalt ning viljub rikkalikult. Niisugustes kasvukohtades võib ta muutuda ka valitsevaks liigiks ja saada ebasobivaks konkurendiks metsa peapuuliikidele. Varjulistes kuuse-
moodustamiseks) on 450...500. Saaki määrava tähtsusega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks nisupõld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähele pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad. Talinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised) ning nisul võivad olla ulatuslikud talvekahjustused. Turvasmullad talinisu kasvatamiseks ei sobi, sest turvas
Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine ning ei ulatu väga sügavale, seetõttu esineb tihti tormikahjustusi (Harilik kuusk picea abies, 2011). Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired. Koort kahjustavad kuuse-kooreürask ning puitu siklaste vastsed
Huumusrikas kiht kantakse madalamatesse kohtadesse kokku. Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont. Mõnevõrra vähem kui deluviaalmuldi 1% kogu Eesti muldkattest, 2,4% püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe, enamasti gleistunud. Veereziimi järgi D, Dg, DG, pealeuhte järgi kolm erinevat jaotust. Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida. Kujunenud paeastangul või klindi jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevast koreselisel materjalil. Leidub paekivi kui ka liivamakamat peenemat materjali (olenevalt klindist või paeastangust). Üsna suure veereziimi muutlikkusega. Vähe arenenud, vähe uuritud. Bioloogiliselt
rohekad või kollakad. Emaskäbid punased või rohelised, õitsemise ajal püstised. Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb mai algul, seeme valmib septembri lõpus - oktoobris. Käbid avanevad halvasti, seemned varisevad järgmise aasta aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule, noor võrse võib kasvada läbi käbi. Seemned helepruunid. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, valgusenõudlik. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Eluiga kuni 500 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit. Euroopa lehist kasutatakse haljastuses pargi- ja aiapuuna. Teda saab kasvatada ka pöetava hekina.Lehiselt saadakse väärtuslikku puitu. Lehise puit on tugev, vastupidav ka niisketes tingimustes ning dekoratiivne. See on hinnatud materjal muu hulgas ehituses, tisleritöös, laevaehituses. Traditsiooniliselt valmistati lehisest kaevanduste tugipuud ja aiapostid. Eestis kasvavaid lehtpuid
orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud. Tähistame A-tähega 2.Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mulla pinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub kõudhorisondi tekkes. Tähistame O-tähega. 3.Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mulla pinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Eeltingimus liigniiskus (hapnikupuudus). Peegeldub profiilis. Turvas iseloomustab soostumist. Tähistame T-tähega. T > 10 cm
SUURUS Kuni 30 m kõrge VÕRA Püstine võra, kuid võrse tipud kergelt rippuvad. KOOR, VÕRSED Helehall tüvekoor LEHED Ümarsüdajad lehed on alt valgeviltjad, hõbevalge karvased. Eriti särav tuulisel kasvukohal. ÕIED, VILJAD Õisik 6-10-õieline, rippuv. Õitseb hiljem kui harilik pärn (juuli lõpp-august) tugevalt lõhnavate õitega. Vili kerajas, puitunud kestaga. KASVU- Eelistab viljakaid ja parasniiskeid muldi. Talub põuda ja saastatud õhku. Ei sobi tugevalt TINGIMUSED kinnitrambitud pinnas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. KASUTAMINE Sobib kasutamiseks üksikult, rühmadena, alleepuuna suurematele haljasaladele. Sobib väga hästi linnatingimustesse. Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal Hõbepärn Tilia tomentosa Hõbepärn Tilia tomentosa Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist
Konkreetne liik: Punane kopsurohi (Pulmonaria rubra) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 0,3 m, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: madal Lehed: väikesed ovaalsed, rohelised, karedad lehed Õied või õisikud: õied punased Õitsemine: aprill-mai Liigi eritunnused: Kopsurohud ei talu läbikuivamist ega ka üleujutust. Soovitav istutada nõrkadele kallakutele Kasvukoha nõuded: Kasvab paremini poolvarjus, ei talu kuumust ja liigset niiskust, eelistab parasniiskeid liivsavi või saviliivmuldi. Kasvavad hästi ka hõredate puude all Kasutamine haljastuses: sobivad kiviktaimlasse ja püsilillepeenra eesäärde. On nägusad puude all ja põõsaste vahel pinnakattena Joonis 44. Punane kopsurohi ,,Redstart" (http://www.botanicalgarden.ubc.ca/potd/pulmonaria_rubra_redstart.jpg) 48 Joonis 45. Punane kopsurohi 49 Päevakübarad (Rudbeckia)
õitega. Eelistab niiskemapoolset toitaineteriast mulda päikeselisel kasvukohal. Talub ka poolvarju. Põua ajal kasta. Talub külma, tuult, vihma. ZINNIA ELEGANS – HARILIK PRUUDISÕLG BIDENS FERULIFOLIA – FEERULALEHINE RUSE • Varred on tugevad, rohkelt harunenud, laiuvad. Lehestik on roheline, tugevalt lõhestunud. 'port royal' Võrsed on õitega kogu hooaja rikkalikult ehitud. Õie läbimõõt 2-4 cm. Vähenõudlik, eelistab viljakaid, parasniiskeid muldi. LATHYRUS ODORATUS – LÕHNAV LILLHERNES • Üheaastane ronitaim kõrgusega kuni 180 cm. Õitseb juulist septembrini. Suured õied lõheroosa värvusega lõhnavad tugevalt ja meeldivalt. LOBULARIA MARITIMA – KIVIKILBIK (RAND- KIVIKILBIK) • Kõrgus kuni 25 cm, valguslembene, külmakindel, üsnagi põuakindel. PHLOX DRUMMONDII – SUVI-LEEKLILL (SUVIFLOKS) • Vähenõudlik ja väga külmakindel taim kõrgusega 45 cm • Floksid vajavad
terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid
Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit. Koort kasutatakse ka naha parkimisel Betula pendula Levinud kogu Euroopas (v.a. kõige põhja- ja lõunapoolsemad alad) ja Lääne-, Kesk- ja Ida-Siberis. Arukask on kiirekasvuline (eriti noores eas) ja väga valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudlik. Eelistab kasvuks parasniiskeid värskeid saviliiv- ja kergemaid liivsavimuldi. Kasvab hrl. 2030 m. kõrguseks. Eesti kõrgeimad arukased kasvavad Tartumaal Järvseljal kõrgus 38,0 m · lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm · Võrsed on paljad või kaetud heledate, katsudes karedate vahatäppidega (noortel puudel).
õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas.. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki varjulistes metsades. Eelistab parasniiskeid muldi. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/76 http://herba.folklore.ee/pildid/kopsurohi%202_019.jpg 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia) Konkreetne liik: särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm, kasvuruumiks vajab 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed.
huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine
Lõunapoolkerani ulatub vaid ühe vahtraliigi (A. laurinum) areaal, ning vahtraliike ei kasva looduslikult Lõuna-Ameerikas, Aafrikas (v. a. Vahemere ümbrus) ja Austraalias. Enamus vahtraliikidest on koondunud Aasiasse ja pea pooled perekonna esindajad on pärit Hiinast. Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Kasvavad tihti segapuistute koosseisus, eelistades viljakaid, parasniiskeid muldi. Põldvaher (A. campestre) kasvab hästi ka lubjarikkal pinnal. Juurestik on vahtratel hästiarenenud, puukujuliselt kasvavatel liikidel võrad laiuvad. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise
ning Ida- ja Kagu-Aasia. Õied valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad.Õied 15 - 20(25) cm. Õitsemine maist oktoobrini. Pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranzikaskollased viljad. Joonis 21. Magnoolia (magnolia) (http://www.centralpark.com/usr/photos/large/85/spring-magnolia.jpg) Kasvutingimused ja kasutamine Nõudlikud. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid, õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab olema kogu aeg parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavad liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Pigem võiks olla muld pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Magnooliale peab valima kasvukohaks päikselise või poolvarjulise 88 ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Kasutatakse ilutaimena.Magnooliaid on Eesti
Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1
vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord. Parimate puistute tagavara võib küündida 600 tihumeerini hektaril. Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti. Kuigi kuusk kasvab edukalt ka puhtpuistuna, moodustab ta enam segametsi koos männi, kase ja haavaga. Varjutaluva puuliigina moodustab ta sageli teise rinde männiku või lehtpuupuistu all. Kuigi kuusik võib saada ka 200-aastaseks, siis reaalselt ületab ta harva 150 aasta piiri. Lehtpuudest on suurima levikuga kask, moodustades 31,0% puistute pindalast ja 22,9% kasvava metsa tagavarast. Kaasikute keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine hektaritagavara 185 m3. Kaasikud võivad
hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu.
Pärit Euroopa kesk- ja lõunaosast, ulatudes Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse. Kasvukohtadeks on lehtpuupuistute alusrinne, metsaservadd ja võsastikud. Võrsed kollakaspruunid, veidi läikivad, hõrekarvased. Lehed laielliptilised kuni ovaalsed. Õied kuuekaupa männastes, seest kollakasvalged väljast tihti punakad. Õhtuti tugevasti lõhnavad, nektaririkkad, ning õitsevad mais-juunis. Viljad on oranžpunased. Liik on vastupidav ja dekoratiivne. Eelistab parasniiskeid muldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasutatakse haljastuses lehtlate, seinte, tugimüüridel aga ka pinnakattetaimena kasutatav. Talub kärpimist. Varjus kasvades kasvatab rohkem rohelist massi ning õied jäävad väiksemaks. Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum Kasvab 2...6 meetri kõrguseks. Õied on kreemvalged, pealt mõnikord roosakad. Vanemad õied on tumedamad. Õitseb juulist septembrini. On hinnatud väga pika õitsemisaja tõttu.