Sotsiaalne elu Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt.
ka vaimukaid salongikomöödiaid ,,Leedi Windermere'i lehvik", ,,Tähtsusetu naine", ,,Kui tähtis on olla tõsine" ja ,,Ideaalne abikaasa". · Tema looming ei olnud kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu muinasjutud, näidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. · Wilde'i peateoseks sai romaan ,,Dorian Gray portree". · Veel on ilmunud: · Jutustused ,,Lord Arthur Savile'i roim" , ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Näidismiljonär". Vanglas on kirjutatud jutud "Readingi vangla ballaad" ja dramaatiline monoloog "De Profundis" . · Romaan ,,Dorian Gray portree" · Muinasjutud
Rafflesi jõudmist Singapuri saarele 29. jaanauril 1819 pole säilinud. Raffles asutas kaubasadama Briti Ida-India Kompanii ja Johori sultani, saare Malaisia valitseja, vahelise lepinguga. 1823.a. pöördub Raffles tagasi Inglismaale ja Singapur hakkab kuuluma India ülemvalitsusele. 1867.a. saab Singapurist Briti krooni koloonia. 1942.a. alistuvad britid jaapanlastele ja 1945.a. Kuidas nii rikkaks? Singapur on paradokside saar – mitte mingeid maavarasid ega põllumajandust, ometi kõrgeim elatustase Aasias Jaapani ja Brunei järel. Peaaegu kogu tooraine veetakse sisse, suur osa toodangust välja. Esindatud on tööstusharud elektroonikast ja optikast metallurgia ja laevaehituseni. Seda väikest saart külastab 7 miljonit turisti aastas, mis annab lõviosa sisemaisest kogutoodangust. Õppimine on elu osa, õpetajate palgad on
Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahel.Kui ta käis ülikoolis sis kerkis tema jutustuste ja novellide teemaks noortevahelised suhted
väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte. Orienteerumisreageeringutele toetuvad õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske, näiteks: ,,Tähelepanu!" jne. Tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine Kuid õpetamisel tuleb tähelepanu esilekutsuvate võtetega ümber käia siiski säästlikult, vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3. Sensoorne register Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid
Wilde ise trotsis "ajastu käske" nii oma käitumisega kui ka teostega. Tema looming ei saanudki olla kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu kunstmuinasjutud, salonginäidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Seda ei saavuta see, kes kirjutab moevoolus, kasumi pärast. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. "Dorian Gray portree" tervikunagi on selline paradoks. Tammsaare oma saate-essees osutab Wilde'i võimele jagada oma teadvus romaani kolme peategelasse nii, et lugeja ei saa päris täpselt teada, kelle "taga" on Wilde ise. See ongi "moraaliülese" kunsti peamisi tingimusi mis endastmõista ei tähenda, et moraal kui kõlbelisus Wilde'is puuduks. Vastupidi, igaüks, kes "Dorian Gray" läbi loeb, saab aru, et teos
Camus oli üks eksistentsialismi esindajatest, mille üks põhitõdetest oli see, et maailmale tuleb käsi külge panna ja mitte lasa sel niisama mööda minna. Camus’ looming keskendus inimeksistentsi põhiküsimustele, mis on tegelikult loomu poolest niisugused, millele ei saagi lõplikult õiget vastust olla. Tema kuulsaim romaan „Katk“ räägib Orani linnakesest, mida ühel hetkel tabab katk. Siin romaanis sulandub kunst ja filosoofia, juureldakse inimeksistentsi kõige põhilisemate paradokside kallal. Teoses on eelkõige rõhk inimeste tunnetel ja sisemaailmal – kuidas nad kriisiolukorras käituvad, mida tunnevad ja kuidas nende mõttemaailm muuutub. Kriisiolukord ja surmahirm panevad inimese käituma hoopis teistsugusemalt, kui neil muidu kombeks. „Katkus“ on seda hästi märgata. Analüüsitakse, kuidas inimesed saavad hakkama iseendaga, kui nad on tõugatud üksindusse, eemal oma lähedastest
m.a.) Egiptuses kaljurüngaste vahel. Tegelikult Parmenides loogikat siiski ei leiutanud, st arutluste struktuuri kui sellist ta ei käsitlenud. Küll aga põhjendas Parmenides oma filosoofilisi vaateid pikkade arutluste abil. Oletatakse, et Parmenidese väitlusmeetod pärineb kokkupuutest Pütagorase koolkonna matemaatikaga. Parmenidese õpilane Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) astus oma õpetajast sammu kaugemale ja põhjendas Parmenidese vaateid kuulsate Zenoni paradokside ehk apooriate abil, milles ta justkui näitas, et ruumi ja liikumist pole tegelikkuses olemas. Kuulus apooria, mis demonstreerib liikumise võimatust: te väidate, et liikumine on olemas, seega saab kõndida mööda teed punktist A punkti B. Enne punkti B jõudmist peate läbima pool teed, s.o. punkti C. Liikudes punktist C edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed C ja B vahel, s.o. punkti D. Liikudes punktist D edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed, jne jne
fraasid: ,,Tähelepanu!", ,,See on oluline!") 2. üllatused (katsed, nt suur pauk ja hulk tossu, põnev ese, hääletooni muutus; meenub, et ühe õppejõu loengus käisime tihti rohkem seetõttu, et ta tegi tihti midagi tõsiselt üllatavat, nt teatas pärast 1/3 loenguaega, et ,,Rohkem tal pole enam midagi öelda, olete vabad!") 3. lahenduste paljusus (nt koma ümberpaigutusega lause tähenduse muutumine jne) 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine (vaal elab vees, kuid pole kala) Vastavaid võtteid tuleks siiski kasutada võimalikult vähe, sest liigne tarvitamine vähendab nende mõju.10 2.2 Sensoorne register11 Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid
koestiku otsi ja on leiutatud võimalusi põnevuse pingustamiseks. Plaanikohaselt lastakse siis lugejat avastada tõelisi andmeid tegelase ja tema armastuse kohta, mis ergutab lugejat uue innuga edasi minema. . H. Tammsaare oma teoste algul viskab harilikult kaardid lauale ja täiesti selge on olukord, milles algab teose sündmustik. Ta teeb seda tavaliselt erilise lihtsajoonelisusega. Ka mõttekäigud ja hingeelud on lugejale tuttavlikud. On siis loomulik, et autoril tõuseb tarve elustavate paradokside järele, tugevamate sündmustikuliste puäntide järele, erakordsete iseloomude järele. Ka ,,Elus ja armastuses" on alguses Irma suhtes kõik selge, nii seisund kui iseloom. Siis aga tuleb see kummaline Rudolf Ikka. Kui kujutleda, et Ikka asemel oleks olnud harilik vanapoiss, kellel on naist tarvis, ja teatud võitluse järel Irma oleks abiellunud sellega, siis oleks kujunenud pinnaline armastusromaan, mis oleks ehk tikkunud kalduma banaalsusse
paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria.
4. Seostas ka USA 18. sajandi voorusepüüdlusega, mille järgi olevat nelja põhiväärtuse kompleks õiglus, tarkus, tasakaalukus, vaprus. Selle põhjal eristas B. Franklin 12 ameerikalikku põhivoorust. Venemaal: 1. Antiik mõjutas arhitektuuri, eriti 18. sajandi Peterburis: - Iisaku katedraal Rooma Pantheoni eeskujul. - Püsiva teatrihoone rajamine Peterburgi 1796. 2. Tõlkekultuur: antiikautorite teoste tõlkimine vene keelde: Nt. 16. sajandil tõlkis vürst Kurbski Cicero "Stoikute paradokside" IV ja VI raamatu vene keelde.Nt Peeter I leping Amsterdami trükkali van Theisingiga antiigi võtmetekstide avaldamiseks vene keeles (1697).Nt 19. sajandil professionaalne kohalik tõlkekultuur. 3. Kujutav kunst: - 17. sajandi Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (nt Aleksander Suur, Dareios), - kunstimuuseumi rajamine Peterburgi 18. sajandil. - antiiksest eeskujust inspireeritud skulptuurid suveaedades (18. saj). 4. Võimuga seonduv:
1879 loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 3 HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana.
Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika
Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika
Riikide tülid. Kultuur sai mõjutusi renessansist, klassistsismist, barokist. Barokk · Kunstides ornamentaalsuse ja kujundi peenuse tulek · Rõhutatud metafoorsus, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. · Vastandite, kontrastide kunst mütoloogia saab põimuda jämeda meelelisusega jne. Mitmemõttelisus ja mängulisus. · Hispaania barokis Gracian; ja tema vaimukalt üldistavad kujundid (kontseptid). Paradokside, antiteeside lembus. · Pidevalt vastandati näilikku ja tegelikku; juhtteema maise elu tühisus ajastu ja moraali kriis tingis selle, kombed olid mandunud. · Maailm kui absurdne näitelava ja haihtuv illusioon. · Skeptilisus ja pessimism 19 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Inimene pole enam seesmiselt terviklik; on lõhestunud ja moraalselt alla käinud.
Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria
Marinism – Itaalias, reaktsioon klassitsismi vastu, ekstravagantsed metafoorid, liialdused, fantastiline sõnamäng originaalmüütides. Eesmärgiks jahmatada. Süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. kulteranism ehk gongorism – Hispaanias, värsistiil, mille leiutas 17. Saj luuletaja Luis de Góngora y Argote. Seda iseloomustab õpitud ebaselgus, ladina keele terminite ja süntaksi rõhutamine, vihjed müütidele ning ülemäärane metafooride, liialduste, paradokside, uudissõnade ja antiteeside kasutus. eufuism – Inglismaal, elegantne Elizabethi-aegne kirjandusstiil, mille tunnusteks on ülemäärane antiteeside ja alliteratsiooni ning sage mütoloogia sarnasuste kasutamine. Mängis olulist rolli inglise proosa arengus, pakkus kergemat ja unistavamat proosat kui eelnevad. metafüüsiline luule – Inglismaal, 17. Saj. Segu emotsionaalsest ja intellektuaalsest leidlikkusest, seda iseloomustab eneseimetlus või „nutikus“, mis seob pealtnäha
A x B hulkade ristkorrutis e otsekorrutis e Descartes' korrutis A x B = {(a,b) | a kuulub A, b kuulub B} Paradoksid: Russelli ehk habemeajaja paradoks (hulga esitamine predikaadi abil): P(X) = true, kui argumendina esitatud hulk pole iseenda elemendiks. P(X) = false, kui argumendina esitet hulk on iseenda elemendiks. Kontrollime hulka Y = {X | P(X)} Eeldades, et Y kuuluks hulka Y, saame P(Y) = false => Y ei kuulu hulka Y Eeldades, et Y ei kuulu hulka Y, saame P(Y) = true => Y kuulub Y Paradokside elimineerimine hulkade hierarhia ja klassifitseerimisega. 2. Relatsioonid. Ekvivalentsi- ja järjestusseosed. Relatsioon ehk seos hulkade A ja B vahel on alamhulk A x B-le. Seos hulgal A on alamhulk A x A-le. Pöördrelatsioon R-1 on relatsiooni täiend. aRb -> Elemendid a ja b on seoses R Refleksiivsus - iga a korral aRa (a on iseendaga seoses) Sümmeetria iga a korral aRb => bRa (kõik seosed on vastastikused)
varasemad kirjanikud. Tema käsitlus on väga patriarhaalne – naine on võrreldes mehega sekundaarne. Tammsaare puhul on tegu efektiga, kus tegelaskuju hakkab elama oma elu. Kontseptsioon on lendlev, kui tegelane ise tegutsema hakkab. Tema karakter elustub. Uusromantiliste tekstide puhul tuleb rõhutada armastuse olulisust. Eri väärtuse saab see armastuse ja haiguse võistlusega (vrd Tammsaare elulugu). „Ööpik ja lilled“ – filosoofilised umbsõlmed. Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister. Lühiproosateos „Pöialpoiss“ on sümbolistlikum kui üliõpilasnovellid. Novellide kirjutamisega paralleelselt muutub Tammsaare looming taas realistlikumaks varasemast erineval kujul. Üleminekuteos uusromantilisest perioodist klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde on „Juudit“ (1921): uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks, tegelased on peenelt psühhologiseeritud.
separated by a grid in a vacuum glass enclosure. Principle Cathode - emits electrons; Plate (anode) - receives the electrons; Grid - with negative bias voltage repels some of the electrons and prevents them from reaching the plate, resulting in less current flow. A changing negative charge on the grid modulates the plate current. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918 Hulgateooria rajaja Paradokside avastamine matemaatikas Matemaatika alused korraga ebakindlad Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943 Filosoofilistelt vaadetelt formalist “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei
tuberkuloosilugu on mitmes mõttes tähenduslik. Tuberkuloos oli kulturiseeritud haigus, oli levinud arvamus, et see peenendab tajusid. Tub romaanidest on tuntumaid Thomas Manni "Võlumägi". 15. september 2010 Ei saa öelda ühemõtteliselt, et miniatuurid oleks impressionistlik, on tulnud uusromantilises laines. Mõistujutuvorm loob reeglistiku ja lähendab natuke sümbolistlikule esteetikale. "Ööpik ja lilled" filosoofilised umbsõlmed, Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister Lühiproosa "Pöiapoiss" sümbolistlikke nõkse tuleb juurde võrreldes üliõpilasnovellidega. Samal ajal paralleelselt hakkab toimuma midagi muud ja seda võib laias laastus kirjeldada kui tagasipöördumist realismi juurde, aga kuidagi uuel kujul. Üleminekuteoseks võiks olla uusromantilise perioodi juurest klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde näidend "Juudit", mis ilmus 1921. aastal ja mis ühendab kahe perioodi märke
Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur suurus, lõpmata väike suurus, jne. (Vajalik Universumi kirjeldamiseks.) Aktuaalne lõpmatus korraga etteantud lõpmatus, lõpmatu suurus tervikuna. (Lõpmatuse tavakäsitlus) Potentsiaalne lõpmatus tõkestamatus, lõpmatult suur suurus on suurem igast etteantud arvust, lõpmatult väike suurus on väiksem igast etteantud arvust. (Aristotelese loodud mõiste aktuaalse lõpmatuse paradokside vältimiseks.) Metafüüsiline lõpmatus täielikkus, täiuslikkus, kooskõlalisus, absoluutne, ühesus, komplektsus, jne. (Vajalik nt Jumalast rääkimiseks.) (L5) KESKAJA FILOSOOFIA MÕISTEID Absoluut on vaimne olend, isik Jumal absoluut igas mõttes, kellel on olemas kõik positiivsed omadused ülimal määral. Atribuut paratamatu omadus. Jumala atribuute: ta on kõikvõimas, kõiketeadev ja absoluutselt hea (veel ka kõikjalviibiv ehk immanentne ja absoluutselt vaba)
Võibolla on tore ka teada, et tänaseks ei ole hulgad enam ainus kasutusel olev matemaatikale vundamendi ladumise viis. Kasutada võib ka teist tüüpi, pisut võim- samaid objektide kogumeid – kategooriaid. Kategooria ei koosne enam üksnes eri- nevatest objektidest, vaid sisaldab ka seoseid nende objektide vahel. Hulgad ja peavalu Hulgad on matemaatikutele ka paradokside näol palju peavalu toonud. 20. sajandi algupoolel tekitas pahandust inglise filosoof ja matemaatik Bertrand Russell järgmise lihtsa küsimusega: kas mõni hulk võiks olla ka iseenda element? Võibolla arutles ta umbes nii. Kui mul on hulga koostamiseks vabad käed, võin ju nõuda, et minu hullumeelse hulga iga element oleks selline hulk, mis ei ole iseenda element. 62
Näide: Isa(Jaan,Mihkel), Isa(Jaan,Ants), Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert Loogik ja matemaatik: 1862-1943. Filosoofilistelt vaadetelt formalist. “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et
annaabi.ee 
