Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar
Mr. Risto Ojapõld 15.01.2010 Tekstiabi OÜ, Paplite pst 21b, Tallinn Estonia Dear Mr. Risto Ojapõld I am writing to apply for a position of copywriter at your tekstiabi.ee website. I am passionate about the article writing and would like to contribute my skills of journalism to your practice. To begin with, my name is Ingrid Kobin. I am 19 years old high-school graduate in my home country Estonia. I have been working as a journalist for several Estonian magazines and newspapers for many years now. Therefore I have a wide experience in various topic writing. Journalism is my bigest passion, which goes along with me as long as i can remember. I enclose my C.V. and would be grateful if you would consider me for any such position you may have. I am open to answer any questions any time. I am looking forward to hearing from you. Yours sincerely, Ingrid Kobin http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=180965&w=1
Vormiline analüüs: a) Esimese luuletuses on ristriim. Teine luuletus on kirjutatud vabasvärsis ehk siis riim, kui selline puudub. Kolmas luuletus on kirjutatud ristriimis. b) Esimeses luuletuses on 11 värssi ja neli stroofi (2+3+3+3). Vormilisi iseärasused puuduvad. Teises luuletuses on 12 värssi ja 3 stroofi (4+4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kolmandas luuletuses 8 värssi ja kaks stroofi (4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kujundikeele analüüs: 1. Epiteet- Paplite pahklikud käed, tormiöö hurmavas haardes. 2. Võrdlus- Lõhenenud huuled kui kuivanud kaev, saatust sa kannad salapaelatsi kaelas kui kallist talismani. 3. Metafoor- nähtamatu nöör (elutee) 4. Isikustamine- kiigenöörid karjatavad, paplite käed haarduvad hommiku külge. 5. Sümbol- mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge (hing lahkub kehast/ hauast taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8
Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
• Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7
Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) võrgendipesad hõbepajul. Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid, valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) ovaalsed pahad reas paju lehel. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) keerab 2-3 samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas)
9.Unevalge lumi lk 14 10. Heledad näod lk 17 Isikustamine: 1.Kõik, mis kõrvetab ses elus noores lk 10 2.Koit küünitab hommiku järgi lk 19 3. Katkikõristatud hinge lk 20 4.Müts põleb varga peas lk 24 5.Mõtete müüre mureneb lk 22 Võrdlus 1.Sama üksik nagu igaüks lk 14 2.Kuu nagu kitsejälg lk 50 3.See lämmatas kui väljaöeldud vale lk 54 Metafoor Paplite pahklikud käed lk 18 Hüberbool Tõuseb mullast üles tähtedeni lk 23 Litootes Jookseb peopessa jälitav jälg lk 37 Oksüümoron Ei leidnud Anafoor 1.Tunded need varjavad alati püünist. Tunded, need kardavad alati tuld. 2.Järjest rohkem lehti läbi tuule. Järjest vähemaks jääb puude kavalusi. Epifoor Ei leidnud Refrään Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16
kalmistu esisel alal levib laialdaselt väike igihali, kus on näha, kuidas valgusküllane raiesmik on selle liigi levilat oluliselt laiendanud. Kasvama on jäänud ka üksik lehis ning looduslikku järelkasvu on andnud siberi nulg. See kõik näitab, et kalmistu ja maantee vaheline ala võis olla mõisaajal planeeritud mitmete võõrliikidega metsapargiks. Pasrkide kujundamisel tuleks olla väga tähelepanelik puuliigi valikuga. Siinkohal võib näiteks tuuab Tallinna ja Sillamäe paplite probleemi, mis seisnes selles, et ei arvestatud, et paplid on lühiealised ning nende võrad kipuvad kuivama, oksad pudenema ning nad kasvavad liiga suureks. Ning unustati, et emaspuud levitavad viljumisel nn. Paplivilla, mis põhjustab paljudel inimestel allergiaohtu ning saastab õhku. Paplid on küll kiirekasvulised, kuid kui nende istutamisel vältida emaspuid, siis pole ka allergiaohtu. Ma arvan, et haljastamisel tuleks kasutada rohkem kodumaiseid
Arvatakse, et see tuleneb kreekakeelsest sõnast paipallo – vabisema, värisema. Tõenäolisem tundub aga väide, et see pärineb väljendist arbor populi (lad.): arbor – puu , populus – rahvas, seega rahvapuud. Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse. Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt pärinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab väita, et paplite iga maakeral küünib vähemalt saja miljoni aastani. Eri maade süstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alaühikuteks: alamperekondadeks, rühmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite süstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja
teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2
abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu
tema jaoks niisama tähtis kui jäädvustada muljeid või aistinguid. 1892 ütles ta et teda ei rahulda enam miski olgu see ükskõik kui lühiajaline, ta otsib hoopis "olulisemaid omadusi". 1890. a ilmub tema mõtlemises uus joon, ta võtab omakse selle, et tervikliku teose väljenduslikkus on suurem kui selle aluseks olnud muljete ja aistingute väljenduslikkus. Tahab edasi anda põgusat elamust ja kunsti väärtus seisneb selle tabamisoskuses. "Paplite" sarjast kulutas ta iga lõuendi peale 7 minutit, et valgus ei saaks neid muuta ja maalisarja Seine'i jõest kasutas ta ühe sessiooni ajal neliteist lõuendit. Monet' tahtis väärtustada iga hetke, kuna elu on ju mööduv. Klassitsism rõhutas kogemustes peituvat igavest korda aga Monet' kunst taotles hetke ilu siirast väljendamist.ntx "Rohelised peegeldused" Pissarro maailmanägemus Temagi kunst põhines muljetel ja aintingutel. Kuid Pissarro lähtus aistingutes teistsugusest
kiiresti. Lehtpuude tüvemädanikud Kuusetaelik-viljakeha laskuv alusega. Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all krobeline, puitunud, punakaspruun, resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve südame mädaniku. Puud nakatuvad tüve või alumises ja keskmises osas. Eestis tihe koore vigastustest, enamasti oksa armide vahtral. Viljakehad tüve alumises osas ja kaudu. Puit värvub kollakaspruuniks. 3. okste hargnemiskohas. Tõrje- puu maha staadiumis kollakasvalgeks pehmeks. võtta. Harilik väävlik e vääveltorik
Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel. Männi-koorepõletik noortel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Seetõttu lakkab haigestunud külejel kasv ning vastaskülje jämedus suureneb. Koore pealispind muutub rohke vaigu tõttu mustaks. Haigestunud puud tuleb raiuda. 24. Putukkahjurid.
LEHED Lehestik tihe, siledad, tugevate hõlmadega, 8-15 cm pikad.Sügisel muutuvad lehed kollaseks. ÕIED, VILJAD Õied on kollased oranzi mustriga, kuni 6cm läbimõõduga meenutavad tulbiõit. KASVU- Vajab valgusküllast, liivakat kuni rammusat, kuivemat pinnast. Eestis ei talu lagedal TINGIMUSED kasvamist. Vajab esimestel aastatel talvekatet. Noored taimed väga külmaõrnad, hiljem külmakindlus paraneb. KASUTAMINE Tulbipuu kerge puit sarnaneb paplite omaga. Sellest saab edukalt teha vineeri, mööblit, muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna. Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Krobeline koor Sügisvärvu
Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27. Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28. Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse
o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu o Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid o 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga o Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku Männi-koorepõletik o Iseloomulik noorematel puudel o Kuumuse toimel koore vigastused o Koore alune elutegevus seiskub
Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27.Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28.Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse
Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
hea põlluharija. NB! Igasugune haridus on Emilile keelatud, ainult kaks raamatut: Piibel ja Rob Cru. Emilile loomulik religioon. Kui saab meheks, on talle naist vaja, russoismi vaimus kasvatatud Sophie lihtne, siiras, pole lugenud ühtegi raamatut, eeskujuks ema, tervislik. Kirik laseb raamatu põletada..well. yeah.. teda piiravad usufanatid, tal tekib jälitusmaania. Kirjutab ,,Pihtimuse". Suri maamõisas, maeti sinna paplite saarele. Üle maailma russoistid. Maeti SPR Panteoni. 23. Barokk ja klassitsism 17. sajand Euroopas. Hisp kaotab merelise väe Inglismaale. Dekadents Kreekas, Hisp jne. Teine suunaja Prantsusmaa. Sks-30 aastane sõda. Osaliselt seotud Eestiga. Gustav Adolf II 1632 kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisele, enne kui sõtta läks ja ära suri. Sks kult mitte kõige paremad ajad. Barokk muutub oluliseks just Hisp, klassi vaid Prantsusmaal. ,,barocco" port k, ebakorrapärane pärl
Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. On juurepessu järel üks ohtlikumaid metsapuude seenhaigusi. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks
männikultuurides. Võrreldes teiste juuremädaniku tekitajatega, on põleseene eoste idanemiseks vajalik suhteliselt kõrge temperatuur (+38 +45º C). Sellega ongi seletatav tema levik põlendikel, kuid ohtlikku kiirelt arenevat, mändide jaoks hukutavat juuremädanikku võib põleseen põhjustada kohati ka kuivades luitemännikutes. Haavataelik (Phellinus tremulae) on üks agressiivsemaid ja laiema levikuga seeneliike meie metsades. Haavataelik põhjustab haava, harva ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele. Ühest metsapõlvest teise võib nakkus kanduda ka juurevõsudest uuenemisel. Haavataeliku viljakeha, mis esineb sageli puutüve oksakohtadel, on laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud, musta, servast pruuni pealisküljega, alakülg pruun. Haavataelikut esineb kõikjal. Väga harva leidub Eestis suhteliselt terveid vanemaid haavapuistuid. Tõrje
kelle valged lapikud tõugud elavad tugevasti nõrgestatud , kuivavate, kuivanud või erinevas kõdunemisastmes tüvede ja okste koore all või puidus, valmikuid võib aga kohata puutüvedel või õistaimedel. Eestis on neid 97 liiki. Kuigi mõned liigid esinevad kasvavatel puudel, mõned kahjustavad ka metsamaterjale, ei ole nende arvukus kõrge ja kahjustused suured. Suur- haavasikk (Saperda carcharias) elab kasvavate haabade, paplite ja remmelgate tüvepuidus. Valmik on 22.....28 mm pikkune musta kehaga ja rohkelt mustade täppidega kaetud kollakashallikate kattetiibadega siklane. Lendlus toimub juulis-augustis. Mardikad toituvad sel ajal haabade, pajude ja paplite lehtedest, süües neisse auke. Eelistab haudepuuna terveid , noori 5.....30 aasta vanuseid puid, vahel ka vanemaid. Mardikas muneb tüve tüükaosale koorepragudesse. Tõuk elab veidi aega koore all, seejärel siseneb puitu ja
S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, rajama. F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis harvem paplite südamemädanikku. Puud On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja olulist metsakaitselist tähtsust ei nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. keskealiste kuusemetsade kahjureid! oma) Hiljuti aga leidsid Soome metsateadlase, et Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju tegemist on siiski erinevate liikidega ja ka vanustes puudes
juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult
määral - Väikese Trianoni park (Little Trianon) sai põhiliseks paigaks, kus daamid oma tualette näitamas käisid. Versailles uinus hiiglase unne. Ermenonville (1766-). Selle mõisa omanik Marquis de Girardin oli suur Rousseau austaja ning püüdis rajada parki filosoofi põhimõtete järgi. Romantiline maastikupark, kus ei puudunud vulisevad ojad, sammaldunud pingid, allikas, mille kohale kummarduvad puud ja milles suplevad nümfid, väike järv, milles peegeldub kuu, monument kõrgete paplite all, väike tempel tammede all, eremiidikoobas sammaldunud kaljurünkade all, küngas, kust vaadelda päikeseloojangut jne. Suure metsa taga asus "kõrb", kanarbikuga kaetud suur ja lage nõmm. Selles mõisas ja pargis veetis Rousseau oma elu viimase kuu, ja siin ta ka suri (1778). Maeti järve tagumises osas asuvale saarekesele. Sarkofaagi ümber istutati püramiidpaplid. Sellest sai üliromantiline kultusepaik. Tänaseks on pargi pindala kõvasti vähendatud, ja suurem osa ehitusi-
koera kaasa? Jim seletas, et naine oli kindlasti sellele mõttele tulnud, kui mehed minekut tegid. Jim uskus, et mehed pidid linna läinud olema koera otsima ja et nad olid niiviisi aega raisanud, muidu ei oleks me neist kuusteist või seitseteist miili ette jõudnud, vaid oleksime juba kindlasti jälle oma vanas linnas viibinud. Ma ütlesin, et mulle oli ükskõik, mispärast nad meid kätte ei saanud. Kui ilm hakkas pimedaks rm'nema, patsime pead vill-paplite tihnikust välja ja vaatasime siia-sinna ning üle jõe. Polnud midagi näha. Jim võttis lahti paar ülemist lauda parvest ja ehitas mugava vigvami1 kaitseks tormi ja vihma vastu ja et asjad märjaks ei saaks. Ta tegi vigvamile umbes jalg maad parvetasemest kõrgema põranda, nii et aurikute lained enam ei ulatunud me vaipadeni ega riieteni. Otse vigvami keskele puistasime viie või kuue tolli paksuse mullakorra ja tegime sellele raami ümber, et see laiali ei valguks; seal võisime
annaabi.ee 
