must. Teised sümbolid Kindlad araabia kirja sõnad või märgid esindavad visuaalselt Islamit. Nagu näiteks ,,Allah" või Shahada (usutunnistus). Siiiti sümbol on mõõk, mida samastatakse Iimam Aliga, kes võitles selle mõõga ja oma eluga Islami eest. Minarett Minarett on Islami religiooniga seotud arhitektuuri element. See on torn, mida traditsiooniliselt kasutab muezzin ehk hüüdja, et kutsuda usklikke palvusele viis korda päevas. Minaretid on alati seotud moseega, mõnikord vahekäiguga. Prohvet Muhamedi aegu kutsuti palvusele kõige kõrgemalt katuselt mosee läheduses. Kõige varajasemad minaretid olid varem kreeka vahitornid või kristlike kirikute tornid. Tänapäeval kutsutakse palvusele tavaliselt palvusehallist läbi valjuhäädli ja minarettidel on peamiselt dekoratiivne eesmärk. Maailma vanim minarett on Kairouan Tuneesias. See ehitati 724. ja 727. aastate vahel ja sel on
tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks.Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Arhidektuur Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2
Araabia kokkuvõte Araabia kultuuri mõjutusi on paljudes vaimupärandites. Araabia rahvad elavad Hispaaniast Põhja-Aafrika Kesk-Aasiani. Nende usund islam on üks levinmaid religioone. See mõjutab nende muusikat. Otseselt religiooniga on seotud kolm asja. Üks on kutse palvusele. Hüüdja kutsub usklike palvetama 5 korda päevas. Hüüdja hüüjab pühakoja mosee tipust minareti rõdult. Hüüe koosneb 7-realisest tekstist mis sobitatud 12-realise viisi alla. Teine on koraani laulmine või retsiteerimine. See on väga vana traditsioon mida igaüks erinevalt teeb. Pärit on see islamieelsete araabia suuliste luuletraditsioonist. Kolmas on pidulikud laulud. Neid esitatakse ramaanide ja paastukuu ajal.
Araabia Toila Gümnaasium 7.Klass Araabia Araabia kultuuri mõjutisi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond, kus need rahvad elavad, kulgeb Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk-Aasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usund islam seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist; c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus
keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid. Kui muezzin õhtuti palvusele kutsub, siis kogunevad kümned tuhanded oma nelinurksetele sisehoovidele palvele, kummarduvad ida poole ja kiidavad Allahit.
Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
vahesid. Nii mõnedki Euroopas levinud pillid, nagu lauto,oboe, trompet, tamburiin, arvatakse olevat araabia päritolu Usund USUNDID Araabia kultuuri mõjutusi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond kus need rahvad elavad kulgeb hispaaniast läbi Põhja-aafrika keskaasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usud islam, seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud : a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub hüüa pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama. Hüüe koosneb seitsme realisest tekstis, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta
nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ornalentaalne dekoratsioon tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Ornamentika on loodud erinevatest
· Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. · Ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on näiteks keeruline väänlev taimemotiiv ehk arabesk . Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevatest kivisortidest, seda on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest.
Islam Levik • Suuruselt teine • Enamiku elanikonnast religioon maailmas. moodustavad moslemid: Liibüas, Afganistanis,Türgis, • Islam on juhtivaks Albaanias, Alžeerias, usundiks paljudes Egiptuses, Iraanis, Iraagis, riikides Aafrikas, Jordaanias, Malaisias, Aasias ja eriti Lähis- Maldiividel, Nigeerias, Palestiinas, Saudi Araabias, Idas. Somaalias, Sudaanis, Süürias ja Usbekistanis. Õpetuse alused Muslimid usuvad, et Ustavus tähendab Muhammad oli Allahi eesmärkide viimane prohvet. teenimist Nemad on võtnud kõrgematena tema sõnumit püha omaenda isiklikest usaldusena. eesmärkidest. Muslimid peavad austust Allahile auväärseks. Allah • ‘’Allah’’ on nimi, • Kõigi muslimite usu ...
Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda
raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha
Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Nimbus pühasära. Enkaustika vaha segamine värvidega(värvipigmentide).
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni. Araablaste pühamu ehk mosee. 3 1. ISLAMI USU SÜND. PROHVET MUHAMED
intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad
Islamiusuliste visuaalne kunst on mittekujutav. Märkimisväärsed on arhitektuur, tarbekunst ja kalligraafia e. ilukiri. Mosee on islamiusuliste pühakoda (nelinurkne müüri ning sammastega ümbritsetud ehitis. Sammastevahelised kaared võivad olla teravatipulised, sakilised või hobuseraua kujulised. Õue keskel on kaev rituaalseteks toiminguteks). Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati kuppelmoseesid. Minarett on praktilise väärtusega kõrgem torn, kust kutsutakse palvusele. Islami kunstis domineerib rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Arabesk on üldistatud, väänlevad taimeornamendid, mis katavad pinda ühtlase vaibana). Ornamenti võib luua nikerdatud kivisortidest (marmor), modelleeritud kipsist ja värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Taj Mahal on 1630-48 ehitatud Põhja-India valitseja naise maoseoleum. Peale ehitise valmimist raiuti põhiarhitektil käed maha, et ta enam midagi sama ilusat ei teeks.
11) Vesiir kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat islami seadus 13) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam islami kogukonna juht 15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla. 22) Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne. 23) Lään feood,maavaldus, mis saadi sõjaväe teenistuse eest, hiljem võimalus see välja osta. 24) Vasalliteet lepinguline suhe, kus üks isik,vasall,andis end võimsama isiku,senjööri kaitse alla. 3 Hiina uuendust, mida kasutatakse Euroopas. 1) Siid 2) Portselan 3)
Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3.Mida tähendavad mosee, minaret, mihrab, medrese? Mosee: pühakoda Minaret: sale ja kõrge torn, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse Mihrab: poolümar palveniss Medrese: muhameetlik ehitispüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel? Keerulist väänlevat taimemotiivi nn arabesk, erinevatest kivisortidest kärjemotiivid BÜTSANTSI ARHITEKTUUR 1.Mida tähendavad mõisted tambuur ja talum? Tambuur- peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum Talum- reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis paiknevad sammaste ja kaarte vahel 3
ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared. Selimiye mosee Edirnes, Türgis Selimiye mosee kupli lagi on üks parimaid näiteid islami ornamenaalsetest dekoratsioonidest. Cordoba suur mosee Hispaanias algselt ehitati katoliku kirikuna aastal 600, 8
islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed. Araablased olid ja kurnavale palju üle võtnud andamiskohustus bütsantsi ja pärsia ele. ehituskunstist. Riigi eesotsas Iga mosee juurde seisis piiramatu kuulusid võimuga minaretid. Need kuningas, kes olid kõrged tornid, nime poolest mille tipust viis valiti ülikute korda päevas seast. Tegelikult muhameedlasi aga päris valitseja palvusele kutsuti. võimu vanemalt Palvusele kutsuja pidi olema pime, vennalt, isalt või muidu ta näeks onult. Kitsale kõrgelt, mida ülikkonnale lisaks naised oma olid asteekidel hoovides teevad. mõjukas Moseed sõjameeste klass, kaunistasid mille liikmete sambad, kuplid ja positsioon sõltus seinu ehtivad sõjas tapetud igasugused vaenlaste arvust.
Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar, kantslisarnane puust või kivist trepiga ehitis, millelt peetakse jutlust reedesel kogukondlikul palvusel. Dzami mosee väliselt kõige silmapaistvamaks osaks on minarett. See on kõrge torn, mis on tavaliselt moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla väga erinevad täisnurkne, spiraalne, silindriline või nende kombinatsioon. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon.
Medinasse. Kogus väe ja meka võttis vastu. Hira koobas Araflati platoo armumägi Khadidza naine, rikas lesk Kolm püha linna meka, medina, Jeruusalemm Jalajälg - Topkapis Kui M taeva läks, sai koraani islami põhitõde. Kaaba kivi 614 islami sünniaasta. 622 muhamedi ajastu algus. ALI <- Fatima lemmiktütar. Lemmiknaine AISHA- 9 a plika. KALIF Abu Bekkeri tütar Medina poolkeelatud linn. Prohveti mosee Imaam mosee vaimulik Minarett Muezin palvusele kutsuja Muefti shariaadi tõlgendaja. (PS! Sh = s katusega) Alhambia hispaania, andaluusia ,,punane kindlus" Kõrgvõlv ja hoburaudvõlv Maurid Mudejas arh stiil, araabia mõju romaani, gootile Stukk voolimismass Mirdiõu kompensatsioon mustrimaailm Kufa kiri Dekoor seinal Kärg stukki materjal Lõvide õu peenikeste sammastega, 12 lõvi, figuratiivne kunst, 4 paradiisijõge. M kirjaoskamatu, jutustas lapsendatud pojale Zeidile. Koraanpult Suura alaosad dzhees
Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Geograafiline asend Araabia poolsaar Kõrbed Leidub ka
1) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda. Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siidid on kindlad, et nende juht imaam võib olla vaid Muhamedi ja Ali järeltulijate soost, sunniitide arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on
Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt
https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm9P26-sOc9Y-EjMGcUWcEJgCveYXz-U7WcP- V1xcH10uH9jmVvYzgMbFnk=h900 hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus · Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, https://www.google.ee/url? ristikulehed jne sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwj_k7n0xOPMAhWJCho
Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse. Imaam - moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile. Islami 5 tugisammast - Usutunnistus, palvus, almus, paast ja palverännak Mekasse. Daatumid Asjad Inimesed 756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604
20. Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Kes on tema esimene prohvet? 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Islami usu monotism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. 24
Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon".
vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte
jätkus. Sünagoog tuleb kreeka keelest ja tähendab kogunemiskohta, judaismis pühakoda. prohvet Jumala sõnumi edastaja. apostel Kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus ,,läkitas", et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma Rooma esimene piiskop püha Peetrus, kes oli üks 12st Jeesuse apostlist. minarett mosee (islamiusu pühakoda) kõrval asuv torm, milles islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. islam tähendab Jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ning islamiusuline, keda kutsutakse moslemiks on selle saavutanud, araabia keeles ,,alistumine".
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal
rohkem toredaid asju ette võtta. Kärgpere probleemiks võib pidada ka distantsilt suhtlemist ja asjade korraldamist. Näiteks kui on vaja üks laps kuhugi viia ning ema ei saa, siis peavad vanemad suhtlema ning asju hakkama korraldama, et laps saaks isa autosse ning sealt edasi, kuhu vaja. Kõik see kordub ka tagasitulekuga. Raamatus ei olnud see mitte isa ja ema vaheline suhtlus, vaid asju korraldasid hoopis Annie ja Memme, et Apple saaks minna vanaema juurde ja pühapäevasele palvusele. Pärast pidi Annie nad koos Rainiga autoga koju viima või organiseerima, et tüdrukud saaksid ise koju. Raamatu lõpu poole, kui ema ütles tütardele, et tahab tegeleda emaks olemisega ning kui Memm oma jala oli välja väänanud, pidi Annie hakkama asju korraldama nii, et tüdrukud saaksid õigeks ajaks Memme juurde, et aidata tal valmistada lõunat. Pärast seda kirikusse, hiljem Memme juurde sööma ja siis koju tagasi. Annie pidi Memmega rääkima, et mis kell sobiks
tugevdama poistes arusaamist, et karistus on vääramatu ja hoiab neid kuritegelikult teelt. Kuid Soso mõistis seda teisiti: jumala käske võib rikkuda. 1.5. Noorusaeg 1894. aastal lõpetas Soso hiilgavalt vaimuliku kooli ja asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari. Seminaristid elasid suures hoones, mis oli muust linnast müüridega eraldatud. Seminaris valitses karm ja askeetlik jumalakartlik kord. Varahommikul tuli minna palvusele, päeval tuli veel mitu korda palvetada ja paar korda sai välja jalutama, kell kümme õhtul tuli minna magama. Nii algas Soso noorusaeg. Suur osa neist polnud hingeliselt valmis selliseks eluks. Nad leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse. Intelligentsi hulgas levis tormiliselt revolutsioonilised ideed tänu publitsist Pjotr Tkatsovile. Ta väljastas raamatuid, kus ta seletas, et revolutsiooniks pole vaja rahva ülestõusu, vaid vandenõu edukast juhist
Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes koht palvekummarduse jaoks) tornist ehk minaretist. Sellele järgneb rituaalne pesemine (puhtus on pool usku- on öelnud Muhamed). Eriti põhjalikult tuleb ennast pesta enne reede keskpäevast (tähtsaim päev nagu kristlastel pühapäev) ühispalvust ja sel juhul kui eelmine pesemine on kehtetuks muutunud (une, minestuse, tahke või
läänes unistada ei osatud. Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus. Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest. Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde
7. sajandil toimus ka islami lõhenemine. Lõhenes kaheks, üksteise suhtes vaenulikuks suunaks: 1. sunniidid 90% 2. siiidid Indoneesia on maailma kõige suurem islami riik. Islami viis sammast Islami usutalituste peamine eesmärk Jumala austamine ja ülistamine. Viis tähtsamat kommet: 1. sahada (usutunnistus) ,,Jumal on ainus ja Muhamed on tema prohvet" 2. salat (palvetamine) 5 korda päevas Meka suunas muezzin inimene, kes kutsub inimesi palvusele; palvustele kutsuti inimesi minaretist moseesse palvetades võetakse jalanõud jalast enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili palvus lõppeb sellega, et pööratakse pead paremale ja vasakule poole 3. saum (rituaalne paastumine) üks kord aastas ramadanikuu jooksul
alles peale Muhamedi surma, koraan on ka esemena püha, peatükid reastatud pikkuse järgi-pikemad ees, lühemad taga. Sunna-seletavad koraani kommentaarid. Islami aluseks on 5 kohustust/sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Pühakoda on mošee, mille juurde kuuluvad minaretid. Nende kaudu kutsutakse inimesi palvusele. Peasuunad: 1. Sunniidid-tunnistavad 4 esimest kaliifi (prohveti asemikku), tunnistavad peale koraani ka veel sunnat, imaam juhib ainult palvust. 2. Šiiidid-usuvad, et kaliif saab olla ainult Muhamei suguvõsast (nt. Ali- Muhamedi väimees), usuvad, et koraani ja sunna kõrval on ka veel uus pärimus, imaam on jumala sõna vahendaja, usuline autoriteet. 3
Näiteks need samused stuupad. Stuupa on kuplitaoline kõrgend, mis asub ühel või mitmel tavaliselt nelinurksel terassil kuhu viivad trepid. Selle terassi selge eesmärk on aga pradaksina ("paremale"), mis on üks suuremaid austuse avaldusi - nimelt möödub usklik inimene austatud isikust või objektist alati nii, et see jääks paremat kätt. Samuti kuulub islami riikides maja juurde kinnine sisehoov, sest islamistlikus maailmas on tähtis inimese privaatsus. On ju selletõttu ka palvusele kutsuja pime, sest ta ei tohi näha minareti otsast, mida keegi oma privaatses ruumis teeb. Samas on paljudes religioonides tähtis koht hauarajatistel. Hauarajatised loodi valitsejatele või tähtsatele isikutele ja peamiselt seetõttu, et usuti elu pärast surma. Seega ühed kaunimad ja suuremad ehitsed siin maailmas on loodud religioosetel eesmärkidel. Nii on näiteks üks silmapaistvaim hauarajatis Tadz Mahal Indias.
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
poissi. 70 sai kuningliku stipendiumi, Eric ka. Kooli nimetati tarkade poiste pesaks või helge peaga noorukite kasvuhooneks. Ta muutus seal ülbeks küünikuks, kirjutas näidendeid, milles mängis ka ise kaasa. Teda peeti huvitavaks, kuid teda ka kardeti. Ta tahtis endast halba muljet jätta. Põdes 2 korda kopsupõletikku ja köhis pidevalt. Vaatamata sellele tegeles energiliselt spordiga – ujumine, aerutamine, jalgpall. Eric saab 18aastaselt omavanuste poiste käest peksa, ettekäändeks palvusele hilinemine. Pärast Eltoni lõpetamist läks 57% Oxfordi ja Cambridge’i, 20% armeesse, ülejäänud ärisse. Eric Blaire suundus Birmasse politseisse. Birmas seaduskorda hoidmas 1922 – 1927 Pärast 6kuulist tuupimist tegi 8 päevaga eksami kreeka, ladina, inglise ja prantsuse keeles, ajaloos, geograafias, matemaatikas ja joonestamises. Sooritas ka ratsutamiskatsed! 19aastaselt 30päevasele teekonnale Birmasse. Kuude viisi tuli õppida kohalikke seadusi, birma ja hindustani keelt
poissi. 70 sai kuningliku stipendiumi, Eric ka. Kooli nimetati tarkade poiste pesaks või helge peaga noorukite kasvuhooneks. Ta muutus seal ülbeks küünikuks, kirjutas näidendeid, milles mängis ka ise kaasa. Teda peeti huvitavaks, kuid teda ka kardeti. Ta tahtis endast halba muljet jätta. Põdes 2 korda kopsupõletikku ja köhis pidevalt. Vaatamata sellele tegeles energiliselt spordiga ujumine, aerutamine, jalgpall. Eric saab 18aastaselt omavanuste poiste käest peksa, ettekäändeks palvusele hilinemine. Pärast Eltoni lõpetamist läks 57% Oxfordi ja Cambridge'i, 20% armeesse, ülejäänud ärisse. Eric Blaire suundus Birmasse politseisse. Birmas seaduskorda hoidmas 1922 1927 Pärast 6kuulist tuupimist tegi 8 päevaga eksami kreeka, ladina, inglise ja prantsuse keeles, ajaloos, geograafias, matemaatikas ja joonestamises. Sooritas ka ratsutamiskatsed! 19aastaselt 30päevasele teekonnale Birmasse. Kuude viisi tuli õppida kohalikke seadusi, birma ja hindustani keelt
m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti moseeks. Lisati minaretid. pmst rikuti ära ühtlane välimus. Minarett on mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. 8. saj valitses Bütsantsi keiser Leo III. Keelas ära pühadepiltide ehk ikoonide kummardamine ja nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad, kuid hävines siiski väga palju kunstivara. 10 saj kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Kuplil kujutati Kristust valitsejana. Akende vahel seina pinnal kujutati apostleid või prohveteid
– koraan. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usu aluseks on nn viis sammast (peamist ettekirjutust). (1) Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid
kokkupuude maaga. Talupoegadel oli eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik oli palvekoda ja kogu külaelu süda. Seda väljendab hoone väline esilekerkimine talupoegade hurtsikute taustal. Kirikus, kirikuesiesl või surnuaias kogunesid inimesed koosolekut pidama; kirikus luges preester ette mitmesuguseid kogukonna ühishuve puudutavaid teadeandeid; kirikus leidsid inimesed ja nende varandus häda korral varju; kirikus tähistati arvukalt pühasid. Kirikukellad olid peale palvusele kutsumise ka ajaarvsetamiseks vajalik. Nende abil jagati päev tundideks. Lisaks sellele hoiti nende abil ära torme, aeti hunte elukohast eemale, anti teada tulekahjust ja hoiatati sõjaohu korral. Koguduse liikmeks olemine aitas kaasa talupoja harimisele. Talumees jälgis preestri käitumist, osales kiriku ja selle sisustuse heakorra eest hoolitsemises. Valitsevad klassid mõjutasid vaimset elu. Nad püüdsid talupoegade teadvuses kinnistada
Koraan, araabia k. qur'an - islami pühakiri 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid?
Ingel ütleb Haagarile alanda end, mine tagasi. Haagari poeg Ismael sai araablaste esiisaks. Siis saab Aabraham Saaralt poja Iisaki. Päranduse saajaks peaks saama esimene poeg. Haagar visatakse välja, aetakse kõrbe. Kõrbes toitu ja vett ei ole. Geograafiliselt Araabia ps keskel, Meka lähedal. 1) Ingel näitab, kus on allikas 2) laps lööb jalaga allika välja. Araablastel on Aabraham Ibrahim. Aabram- rahvaste isa, Aabraham- kõikide rahvaste isa. 6. Muezzin Muezzin palvusele kutsuja. Ronib minareti otsa ja hõikab. See isik oli pime, siis ta ei näinud kõrgelt vaenlase tagalasse. Praegu tuleb lindilt. Islami 5 põhisammast e piilarit. 4 esimest on totaalsunduslikud, 5. on äärmiselt soovitatav. 1) Allah on ainujumal, Muhamed on ta ainuke saadik 2) palvetamine 5 korda päevas Meka suunas 3) annetamine. Ise tuleb arvet pidada ja oma aastasest sissetulekust 2,5% annetada vaestele. 4) ramadan. 9. kuu. Päevavalgel ei tohi süüa, juua ega suitsetada. 5) hadz
annaabi.ee 
