Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel ha...
Tänapäeval on paljud noored uhkeks ja ülbeks läinud varalises suhtes. Tekivad oma grupid selle põhjal, et kellel mis seljas on ja kellel rohkem raha. Ühed grupid on teistest "paremad", sest neil näiteks paremad riided või kallimad jalanõud ja visatakse nalja teiste rõivaste üle. Praeguse aja põhiliseks uhkustamise aluseks võibki olla see, et kes omab paremat telefoni või arvutit. Väga paljud kooli kiusamised tulevad ka just sellest, et kellel on uhkem ja parem telefon või arvuti. Nüüdsel ajal ka tahelvarvutid jne. Kõik uueneb, ning keegi ei jõua neile uuendustele nii kiiresti järgi. Kõik tahavad omada just parimaid asju, keegi ei väärtusta enam nii palju sõpru ja peret. Väga palju uhkustatakse ka sellega, et kellel on paremal töökohal vanemad. Samuti kodu suurus. Uhkustatakse ka hinnetega. Kui sa õpid hästi, siis ma saan aru et sa tunned enda üle uhkust ning tahad ka teistele seda rõõmu jagada. Kuid uhkustatakse ka halbade hinnetega. N...
Kohtla-Järve Ühisgumnaasium Noored ja suitsetamine Uurimustöö Õpilane:Darja krivodonova Klass: 8.b Juhendaja: Asta Hiiesalu Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljud tänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamise põhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamiseks põhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest j...
Tee lahtiste allikate juurde Paljud noored ei oska oma elu planeerida, kuna on elanud terve elu vati sees. Ükskord tuleb aeg, mil noor peab endale tiivad kasvatama ning pesast lendu tõusma. Teekond võib olla raske ning kurnav, aga tähtis on see, et lootust ei tohi kaotada sellistes olukordades. Nii nagu läks Ekke laia maailma oma kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse, et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea, kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu. Sageli oleme pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Tahaks usku...
Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on valikute rohkus ühest küljest hea ja põnev, teisest küljest hirmuäratav – mis saab siis, kui ma teen vale otsuse? Noorele inimesele pakub kõige rohkem valikuvõimalusi kool. Millistel üritustel osaleda, kellega sujub koostöö, millises gümnaasiumis haridusteed jätkata – neid otsuseid tuleb tihti langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks. Ometigi kuulates enda tuttavaid on see l...
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad n...
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ........................................
TARTU ÜLIKOOL Sander Kamenik K1 Võrkpalluri vertikaalne hüppevõime Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Hüppevõime arendamine......................................................................................... 4 Hüppevõime testimine............................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................................................ 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Väga o...
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohke...
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõ...
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
Tööpuudus ja tööjõupuudus Valisin selle teema, sest tänu tööturuametis töötavale emale kuulen sellest probleemist väga tihti. Eestis on see teema hetkel väga aktuaalne, kuigi see probleem on tunduvalt väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud, kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem. Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama. Praeguseks hetkeks on meil töökohti küll palju enam, kuid palgad on väikesed ja seega ei taha ka paljud selle väikese palga peale tööle minna. Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsal...
Tänapäeva noorte elu Räägin, kuidas tänapäeva noored oma vaba aega veedavad ning kuidas on elu muutunud võrreldes kunagise ajaga. Kuidas on noorte elu muutunud, kui polnud selliseid huvisid nagu, arvutimängud ja lõputud joomingud. Tänapäeval ei väärtustata haridust niivõrd nagu vanasti. Eelistatakse tööd kooli asemel, et teenida suuremat elatist välismaal väiksema haridusega. Algul ei mõisteta seda, kui oluline on tegelikult haridus ning hiljem kahetsetakse, et kooli ära ei lõpetatud. Tänapäeva noorte elu põhineb joomisel, pidutsemisel, arvutidel, telefonidel jne, võrreldes sellega kuidas vanasti oli, on väga palju muutunud. Paljud noored ei pea enam koolis käimist peamiseks ja puudutakse igast erinevatel põhjustel näiteks, ei jõuta kooli kuna eelmine päev on pidutsetud ja kui lihtsalt ei viitsita. Tänapäeva noorte plussid on näiteks see, et paljudele meeldib tegeleda tehnikaga. Saavad hakkama sellega, neile ...
Noori varitsevad ohud Noored on meie järeltulijad. Tänapäeva noored peaksid võtma eeskuju oma vanematest või üleüldiselt vanematest inimestest, kuid väga paljud noored isegi ei kuula oma vanemate sõna. Nad teevad seda, mida tahavad ning arvavad, et nii ongi õige. Suurimad ohud mis tänapäeval noori ohustavad on: suitsetamine, alkoholi tarbimine, narkootikumid, hasart mängud ning mitte õppimine. Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, kuid tänapäeval saavad kõik noored alkoholi kätte(näiteks lasevad vanematel inimestel osta). Alkoholi liigtarbimine võib samuti tekitada halbu mõjusi sinu kehas. Alkohol tavaliselt muudab Sinu käitmist ja enesetunnet. Suitsetamine on noorte seas samuti väga populaarne. Enamus põhikooli õpilasi on juba proovinud tubaka tooteid korduvalt nin...
Noored ja sõda Ma arvan et kui tänapäeval, kohe praegu saata Eesti noored sõtta siis ei oskaks pea kõik seal midagi teha kuna neil puudub vajalik väljaõppe ja relva kasutamise oskus ning mille tulemusena saaksid juba sõja alguses silmapilkselt surma paljud noored. Kuid on ka väga palju noori kes tuleksid selles olukorras isegi toime, ma arvan. Esiteks juba selle pärast et nad on tuttavad mineviku sündmustega nt nagu Eesti vabadussõda, esimene ja teine maailmasõda jne. Arvan ka et minevikus peetud sõjad on meile kõigile eriti noortele õpetuseks mida peaksime tulevikus püüdma ära hoida kui see on võimalik ja meie noorte võimuses. Kuid kui tulla tagasi tänapäeva maailma siis peetakse ka tänapäeval maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi ...
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. L...
Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks. Mõni inimene on aasta-paar välismaal, ning tuleb siis tagasi, kui teatud summa on kokku saadud, kahjuks aga mõni jääbki välismaale, sest arvab, et nii on liht...
Rapla Ühisgümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: Rebekka Mäng, Terje Meister Klass: 8B Juhendaja: Koidula Takk Rapla 2009 MATERJALI TUTVUSTUS Uurimistöö probleemiks on noorte vaba aja kasutamine, sest tihtipeale tekivad järgmised küsimused, millele ei oska päris kindlalt vastata: 1. Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ? 2. Kuidas veedavad meie sõbrad oma vaba aega ? 3. Kas elukoht määrab sinu vaba aja ? 4. Mis on üldse vaba aeg ? 3 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….……….2 MATERJALI TUTVUSTUS…………………………………………………….……...3 1. PROBLEEM………………………………………………............……………….……...3 2. KÜSITLUS…………………………………………………………………….………..4-5 3. DIAGRAMM………………………………………………………………………….…..6 5. JÄRELDUSED…………………………………………….………………...……....
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel,...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel, sest pra...
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. Se...
15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg kä...
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadma...
Tubakas ja Eesti noored Tubakas on nikotiini sisaldav taim, mis tekitab sõltuvust. Tema kuivatatud lehtedest tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat ja palju muud. Tänaseks suitsetab Eestis rohkem kui 355000 üle 16-aastast inimest ja iga viies 14-18-aastane Eesti noor tõmbab päevas vähemalt ühe tubakasuitsu. See on saanud tõsiseks probleemiks, sest suitsetajate arv muudkui kasvab ja teadagi on tubakas tervisele kahjulik. Põhjus, miks paljud noored hakkavad tubakat pruukima, on uudishimu. Suits või vesipiip võivad algul tunduda huvitavana ning siis ei mõelda nende kahjulikkusele. Arvatakse, et vesipiip filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained, kuid tegelikult ei suuda vesi kõiki mürke välja filtreerida. Vesipiip, nagu ka ülejäänud tubakatooted, on tervisele kahjulikud. Siiski on neis midagi, mis äratab inimestes huvi. Igaüks proovib oma elu jooksul uudishimust vähemalt ühe tubakat si...
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bus...
Kes vajaks noort? On teada, et keegi ei saa vanaks, kui ta pole kunagi noor olnud, sest elutarkus ja kogemused tekivad tasapisi erinevatel eluetappidel ning et elu keerdkäike mõista, tuleb need etapid läbida. Kui noored on paljude sõnul veel väga kogenematud ja eluvõõrad, siis miks vajatakse neid aja kulgedes aina rohkem? Noorteks loetakse umbes 17 35aastaseid inimesi, kes on võimelised midagi ühiskonna jaoks korda saatma. Alla ja üle selle vanuseid ei arvestata ühiskonnas vajaliku tervikliku osana. Muidugi arvestatakse lastega ja pannakse suuremat rõhku neile, sest nendest loodetakse kasvatada korralikud ja kasulikud inimesed. Pensioniealised on ühiskonnale ja riigile osaliselt koormaks peamiselt pensionirahade pärast, mida riigil palju maksta ei ole, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal. Noorus on lai mõiste ning selda mõistetakse erinevalt. Mina kui veel väga noor ...
Mida noored internetis teevad? Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis. Internetis tulenevad ohuallikad Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN,Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN'i kaudu. Oma paroolide jagamine ja kasutaja- andmete laokile jätmine võib muutuda väga ohtlikuks. 50 % teismelistest postitab internetti isiklikke andmeid, ilma et nad alati tagajärgedest teadlikud oleksid. Kui palju veedavad noored Internetis aega Paljud noored ei ole Internetiga/arvutiga seotud piiranguid kogenud. Kodus otsustavad nad ise, kui k...
Püüeldes oma soovide poole Enamus inimesi soovib olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva noortel on soov õppida hästi ja omandada hea haridus, sest sellest sõltub nende tulevik ja töökoha valik. Tänapäeval nõuab suurt pingutust saada hea töökoht ilma kõrghariduseta. Noored on muutunud laisemaks õppimise suhtes. Selle põhjuseks võib olla tehnoloogia areng ja liigne pidutsemine noorte seas. Kuid leidub ka neid, kes on õppetöös väga tublid. Paljud noored püüavad anda endast kõik, et hinded oleks korras. Noored käivad ka olümpiaadidel ja paljudel muudel võistlustel, et näidata oma teadmisi ja oskusi mingis vallas. Arvatavasti on noorte seas neid, kelle ees...
Tänapäeva noorte probleemid Tänapäeva noortel on palju probleeme, näiteks alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide pruukimine, koolivägivald, stress, kodused tülid ja palju muud. Mõn- dasid asju saavad noored ise eirata ja mitte tarbida, kuid teiste asjade suhtes ei ole neil erilist valiku võimalust. Alkoholi tarbimine on praeguseks suhteliselt levinud tegevus noorte seas. Jõlgutak- se kampadega ringi, kus paar seitsmeteist või kaheksateist aastast tüüpi muretsevad noorematele liikmetele alkoholi ning siis minnakse pidutsema ja juuakse ennast täis, millega kaasneb kas siis oksendamine või hommikul ärgates peavalu ja enam ei mäletata, mida eelmine päev tehtud sai. Paljud noored on juba nii suures sõltuvuses, et ilma on juba raske ning tarbitakse neli viis korda nädalas. Klassi- ekskursioonile minnes mõtlevad paljud, et nüüd ollakse kodust eemal ja saab teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, ...
Lapsed elavad kahes maailmas Tänapäeval saab jagada väärtusi kaheks, virtuaalseks ja reaalseks. Nii kurb kui see ka ei ole, siis on tänapäeval ees otsas virtuaalne väärtus. See on tingitud sellest, et tehnika areng on sedavõrd kiire olnud, et inimestel on omavahel kergem suhelda internetis, kui reaalses maailmas. Praegusel ajal lapsevanemad ei pööra piisavalt lastele tähelepanu oma kiire elu ja töö tõttu ning lapsehoidjaks saavad pahatihti arvuti ning telekas. Vanasti, kui tehnika polnud veel niivõrd arenenud, mängisid lapsed rohkem koos - reaalses maailmas: mängiti õues palli, hüpati keksu, toas mängiti lauamänge jms. Hetkel ehk tänapäeval näeb seda väga harva, võiks isegi öelda, et lapsed ei oskagi enam väljas mängida. Lapsevanemad peaksid sellega rohkem tegelema, et nende võsukesed hoiduksid rohkem virtuaalsest maailmast. Eks see algab ikkagi kõik kasvatuset. Kui lapsevanemad ei viitsi oma lastega suu...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................
Energiajoogid Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajookides kasutatakse palju selliseid toimeaineid nagu kofeiin, tauriin, glükoronolaktoon, erinevaid taimseid ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või koos. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erineva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võib jookide mõju olla erinev. Energiajooke kasutavad peamiselt noored. Poodides on müügil mitmeid jooke, mida kasutatakse süsivesikute varude ja seega energia suurendamiseks. Paljud noored (ja ka lapsed) tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või...
Tõrva Gümnaasium Vesipiip Toomas Rüütel Juhendaja: Marge Kaiv 2013 Vesipiibu ajalugu Vesipiip on pärit 16.sajandist, mis leiutati Indias Abu'l-Fat Gln. Vesipiibu populaarsus Vesipiip on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Vesipiibu kahjulikkus Vesipiibu puhul ei ole kas kasutad nikotiiniga tubakat või nn. Nikotiinivaba, lubatakse küll, et need nn. Nikotiinivabad ongi nikotiinivabad, kuid nii see ei ole. Sigaretisuitsetaja suitsetab seni, kuni tasaab küllaldaselt nikotiini, et rahuldada organismi harjumuspärast sõltuvusvajadust, kuid mitteniipalju, et tekiks pearinglust. Sellega on seletatav piibutamise ajaline pikkus, mis kestab 20 - 80minutit, et rahulda...
Maaelu plussid ja miinused Eestlased on ennast nimetanud maarahvaks, sest eesti rahval on alati olnud tugev side maaeluga. Eestlased on ajaloo jooksul olnud ikka põhiliselt talupojad. Tänapäeval aga tegeleb üha vähem eestlasi põlluharimisega ning maal elamise asemel eelistatakse linnaelu. Miks on see nii? Maaelul on kindlasti oma eelised aga leidub ka puudusi. Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vä...
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Noored on Eesti tulevik ja alatihti täiskasvanud ootavad meis, et me teeksime rohkemat ja paremini. Paljud noored kindlasti ise ka mõtlevad, et mida saaksime teha, et ühiskond meie ümber oleks parem ja kuidas? Meil on väga paljud asjad piiratud ja me ei saa teha paljutki, mida meie vanemad saaksid. Samas on tänapäeval väga palju asju, mida me saaksime teha. Me käime koolis ja see on juba üks asi, millele me saame panustada, et muuta Eesti ühiskond paremaks. Alles selle aasta lend, kes lõpetas 9 kuldmedali ja 6 hõbemedaliga oli väga uhke südmus ja tõstis meie, kui sakulaste ja samas ka Eesti ühiskonna taset. Kool annab meile ka väga palju võimalusi ühiskonda meie ümber arendada. Õpilasesinus on kindlasti üks nendest, see annab võimalust rääkida kaasa kooliga seonduvatest asjadest, arendadades suhtlus ja esininemis võimet. Sa...
Noorte võimalused tänapäeva Eestis Millised on noorte võimalused tänapäeva Eestis? Sellest ma hakkan kirjutama. Tänapäeva noortel on väga palju võimalusi, kuna Eesti on suhteliselt arenenud riik, kus on võimalik tegeleda väga paljude asjadega. Alustame näiteks spordist. Hetkel saavad noored tegeleda sellise spordialaga mida ise soovivad. Käia trennis niipalju kui jaksavad ja veeta oma vaba aega sportides. Kui nooruk, kes tegeleb alaga, mis talle väga meeldib ja milles on ta andekas, siis tema jaoks on uksed spordimaailmas lahti ja ta võib saada väga tuntuks ja heaks sportlaseks. Hetkel on Eestis professionaalne sportlane väga hea olla kuna Eesti on spordimaailmas väga kõval tasemel ja seetõttu võib see nii mõnegi noore unistused täita. Alati ei pea tegelema füüsiliselt, et täita oma unistused ja jõuda tippu. Nimelt on Eestis ka infotehnoloogia väga kõrgel tasemel. Paljud noored mõtlevad välja programme või loovad interneti...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks ...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen se...
Narkomaania, alkoholism ja noored Tänapäeval on maailmas palju suuri probleeme, ühed suuremad on narkomaania ja alkoholism. Nende vastu on raske võidelda, kuid usun, et mõningal juhul on see võimalik. Alkoholismiga ei ole enam seotud ainult täiskasvanud, vaid ka suurel hulgal noori. Kuid miks noored kalduvad sellele halvale teele, ehk hakkavad siis narkootikume ja alkohol pruukima? Usun, et noorte hulgas saab narkomaania ja alkoholism alguse peamiselt kodust. Kodus tegevus puudub või ei tegeleta asjadega, millega kodus peaks tegema, tekib igavus, minnakse välja uute inimestega tutvuma, pahatihti ,,valede inimestega" , kes siis tegelevad millegi sellisega, millega nooruk ise pole tegelenud, näiteks siis narkootikumide pruukimisega või alkoholi tarbimisega. Noored tahavad ikka ju kõike, mis tundub uus ja keelatud järgi proovida. Ning sageli jäävad nad nendest tarbivatest mõnuainetest sõltuvusse, t...
Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema ...
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Meldes tnasele olukorrale on heks sotsiaalprobleemiks tpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tnu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jnud paljud ilma tta.(tehtud) Tpuudusega vheneb ka tarbija ostujud ning see annab ka ettevtetele vhem td, mistttu vib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkoht...
Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima ju...
Noorte lahkumine Eestist Noorel inimesel on üldjuhul seiklushimuline hing. Ta tahab kõike näha, teha, kogeda ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist "parematele jahimaadele". Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha ja avastada maailma väljaspool kodumaa piire. Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi kodumaa pinda? Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal kodumaalt lahkunud noortesse justkui taunivalt. "Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba jalge vahel, tag...
Eestimaa loodus on kaunis ja puhas ,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil polek...
Alkohol ja noored Tänapäeval on alkohol noortele väga kergesti kättesaadav, ning tänu sellele on alkohol noorte seas väga aktuaalne probleem. Minu arvates on suurim probleem alkoholi osas see, et joogid on noortele väga ahvatlevad, kuna pudelite ja jookide enda välimus on noortepärane, ning joogid ise ei ole ka väga kanged. Eesti on alkoholi tarbimise kohalt Euroopas esirinnas ja seda ka noorte hulgas. Õpilaste seas läbi viidud küsitluses olid 44% õpilastest eelmise kuu jooksul alkoholi tarvitanud. Tervise arengu instituudi direktori Maris Jesse sõnul on noorena alkoholi pruukimine, koolist puudumine, kuriteod ja narkootikumid kõik omavahel seotud, kuid noorte seas on alkoholi tarbimine nii tavaliseks muutunud, et paljud alla 30-aastased selles probleemi ei näe. Et Eestis alkoholi probleemi lahendada, tuleks alustada keelamist sealt, kus see kõigi jaoks algab, ehk tänavatelt. Peaks võtma käsile uued meetmed, nagu näiteks keelama pal...
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne ajaveetmise moodus, kuid samas nii haarav, et vähesed leiava...
Kuidas vähendada noorte meelemürkide tarvitamist? 2011. aastal viidi läbi küsitlus Eestis 15-16 aastaste noorte seas, mille tulemused näitavad, et alkoholi on tarvitanud 95% noortest ning sealjuures kolmandik on alkoholi proovinud enne 12. eluaastat. Noorte uimasti- ja alkoholitarbimine kasvab ning uimastite tarvitamist alustatakse üha nooremana. Mis on põhjusteks, miks noored tarbivad meelemürke ja mis võimalusi on selle takistamiseks? Alkoholi tarbimine on oluliseks käitumisprobleemide põhjustajaks noorte seas. Iga lapsevanem on oma võsukesele eeskujuks, kasvatus ja kombed pärinevad kõik kodust. Paljud noored alustavad suitsetamist ja alkoholi tarbimist just vanemate eeskujul, mis kõige hullem, et paljud vanemad ei hooligi sellest, sest ise tarvitatakse alkoholi kergekäeliselt. Need lapsed on seega ilma toeta ja satuvad tihiti kuritegude küüsi, haigustesse või õnnetustesse. Tuleb propageerida rohkem abi probleem...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? 21. sajand märgib tulevikus küllap tehnika, infotehnoloogia hoogsa arengu ning majanduse, poliitika ja kultuuri üleilmastumise aega. Võrreldes meie kallite esivanematega on tänapäeva noorte huvid ja harrastused muutunud rohkem seotuks tehnikaga ja selle arenguga. Inimesed on muutunud mugavamaks ja sellega kaasnevad ka nende eelistuste muutused. Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole? Tänapäeva noored on väga avastamishimulised ja neil on soov enda silmaringi laiendada. Vanematel aegadel polnud võrreldes tänapäevaga nii palju võimalusi anda arendamiseks. Tihtipeale jäi asi kas raha või mõne muu olulise asja taha ja noored polnud nii avatud meeltega. Tänapäeval on võimaluste arv suurenenud ja noored kasutavad seda rohkem ära. Nad on huvitatud väljasõitudest osavõtmisest ja ka väljamaa reisidest ning kodumaa erinevate muuseumide külastamine. Kõik see annab noorele...
annaabi.ee 
