Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?
Noored on Eesti tulevik ja alatihti täiskasvanud ootavad meis, et me teeksime rohkemat ja paremini. Paljud noored kindlasti ise ka mõtlevad, et mida saaksime teha, et ühiskond meie ümber oleks parem ja kuidas? Meil on väga paljud asjad piiratud ja me ei saa teha paljutki, mida meie vanemad saaksid. Samas on tänapäeval väga palju asju, mida me saaksime teha.
Me käime koolis ja see on juba üks asi, millele me saame panustada, et muuta Eesti ühiskond paremaks. Alles selle aasta lend, kes lõpetas 9 kuldmedali ja 6 hõbemedaliga oli väga uhke südmus ja tõstis meie, kui sakulaste ja samas ka Eesti ühiskonna taset. Kool annab meile ka väga palju võimalusi ühiskonda meie ümber arendada. Õpilasesinus on kindlasti üks nendest , see annab võimalust rääkida kaasa kooliga seonduvatest asjadest, arendadades suhtlus ja esininemis võimet. Samuti on koolis ka keraamikaring, kus saad kunstilist poolt arendada; muusikal , mis annab võimaluse kõigile, kellel on soov laulmist arendada või õppida; teises kooli pooles on spordiklubi , kus on võimalus valida just endale sobiv ala, millega tegeleda jne.
Me elame vabariigis ja meil on võimalus enda hääl kõlavaks teha. Aasta alguses tehtud seadus lubab juba kuueteistkümne aastastel valimistele minna ja see on väga hea võimalus lasta noortel enda hääl edastada ja teada saada, mis Eesti poliitikas toimub ja mis oleks Eesti ühiskonnale kõige parem. Kui valima mindakse siis ikka uuritakse enne ja loetakse peaaegu kõikide või enamus valijate kohta.
Uudiste lugemine on ka väga vajalik. See aitab saada kogu pilti selles, mis Eesti ühiskonnas toimub ning annab hea võimaluse mõista ja kaasa rääkida rohkemate inimestega, sest kui oled eelnevalt mingi infoallika saanud mingi teema kohta, siis saab kohe teine inimene rääkida sellest teemast ja samuti saab rohkem infot esimene inimene selle teema kohta.
Vabatahtlik olemine on samuti hea olla kuidagi moodi kasulik Eestile ja selle ühiskonnale. Vabatahtlik on võimalik olla igalpool, kus vaid soovida. See on hea võimalus arendada enda silmaringi ja olla hea noor. Kõige parem oleks olla vabatahtlik, kus seda vajatakse. Noortekeskused ja koolid annavad selleks parima võimaluse, sest neis kohtades oskavad nad soovitada sulle kõige parema ja lahedama koha, kus olla vabatahtlik.
Noortel on väga palju erinevaid võimalusi saada targemaks Eesti osas ja aidata kaasa selle arengule. Tegelikult noored aitavad igapäevaselt koolis käimise ja õppimisega ka kaasa ühiskonnale. Kõik noored võiksid teha kõiki neid tegevusi natukene ja see oleks juba väga kasulik Eesti ühiskonnale.
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helena5000 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta
4
docx

Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta

Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta Tänapäeva Eesti noorte jaoks on kogu maailm valla, et oma unistusi ja võimalusi realiseerida. Seega oleneb see suuresti neist endist, kas ja kuidas nad end ühiskonnale tõestada soovivad. Kellel vähegi soovi on, leiab tänapäeval kergesti informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ühiskonnal neile pakkuda on. Noortele, kes aktiivselt ühiskonnaelust osa tahavad võtta, on erinevaid võimalusi väga palju. Need, kes väidavad, et ei ole omale midagi sobivat leidnud, ei ole tihtipeale vaevunudki otsima. On noori, kes kasutavad kooliajal võimalust veeta semester või aasta vahetusõpilasena

Ühiskond
NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA
12
docx

NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA

analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes pidevalt kokku puutusin. Ammu oli soov midagi ära teha, otsida neile abi, neid aidata, aga tihti jäin mõttesse – kuidas? Nüüd juba noorsoopolitseinikuna tunnen, et noored on sihtgrupp, kellega tuleb palju tegeleda. Noored on meie tulevik ja selliseks, milliseks me kasvatame oma noored, kujuneb meie ühiskond. Noortega töö pole üldse mitte lihtne kuna noortel alles kujuneb välja isiksus

Pedagoogika
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas
2
doc

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas

Minu võimalused demokraatikus ühiskonnas. Üheksakümnendate aastate alguseks taastus Eestis demokraatlik ühiskond, mille eelduseks oli Eesti riikliku iseseisvuse taastumine. Elame Eesti Vabariigis, mis on demokraatlik riik ­ riik, kus saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaleda mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldada oma arvamust ajakirjanduses või internetis ning samuti omandada haridust. Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud. Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi ,,ära teha" on minus olemas ning samuti

Ühiskonnaõpetus
Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu
3
docx

Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu

Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda

12. klassi ühiskond
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale
6
doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine
Erivajadustega laps tavakoolis-sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus
6
docx

Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus

Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana

Pedagoogika
Infoühiskond-tööstusühiskond
13
docx

Infoühiskond: tööstusühiskond

Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda.

Majandus
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun