Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
Kägu
Cuculus canorus
Cuckoo
Kägu
http://muusika24.ee/Eesti/item/24992
Lühikirjeldus
Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm.
Mass: u 100 g
Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba.
Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall.
Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari.
Pesitsemine
Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik
Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g)
Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa
(eelistatakse linavästrikke).
Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja
kolmandad ei reageeri muutusele üldse.
Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval.
Areng
Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem
Kasvab väga kiiresti.
Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4.
päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik
endale.
Pesast lahkub kolmenädalaselt.
Levik ja ränne
Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas.
Eestis kõikjal sage.
Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia
poolsaarel.
Saabuvad alles maikuus.
Äraränne algab vara - juuli keskel.
Elupaik ja -viis
Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga.
Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad,
mäestikud.
Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad
üksikult.
Kukkuma hakkab 2...3 päeva möödudes, nii päeval kui öösel, eriti hämaras.
Emased ei kuku.
On päevalind.
Toitumine
Selgrootud: karvased liblikaröövikud, mardikad, sihktiivalised jt, marjad,
sigimisajal värvuliste munad.
Hangib enamasti puuokstelt ja põõsastelt, harvem õhust.
Poegi toidetakse kasuvanema poolt veel 1...1,5 kuud peale pesast lahkumist,
300 või enamgi korda päevas.
Kasutatud materjal
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CUCCAN.htm
http://muusika24.ee/Eesti/item/24992
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T2n3l Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel

Eesti linnud
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun