PUHKUSEGRAAFIKU KOOSTAMINE Koosta puhkusegraafik 2020.a. alljärgnevatele töötajatele. Ees- ja perekonnanimi Ametikoht Puhkuse liik Puhkuse jääk Pille Õun Personalijuht Põhipuhkus 14+28 Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 14 Põhipuhkus 7 Kärt Poom Personalispetsialist Põhipuhkus 28 põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Sven Triip Koolitusjuht Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Lissi Mur...
PALGAKORRALDUS 1. Palgakorralduse eesmärgid · Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine · Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne.) · Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist) · Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel · Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust · Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõt...
Essee Töö- ja palgakorralduse küsimus on kindlasti üks kõige enam kirgitekitavamaid valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Personalijuhtimise eriala ETTEVÕTTE X OÜ PALGAPOLIITIKA JA PALGFAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Helina Vigla X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 2 Tallinn 2009 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. PALGAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED................................................................................5 2. PALGAKORRALDUSE ALUSED...................................................................................6 3. AMETIKOHTADE HINDAMISE PÕHIMÕTTED..........................................................8 4
3) Osaline tööaeg (töötamine alla 40 tunni nädalas; tasu kujuneb vastavalt töötatud tundidele; kasutatakse enam teeninduses ja kaubanduses). 4) Töö jagamine (mitu töötajat jagavad omavahel ühe või enama töökoha ülesandeid). 5) Vahetustega töö (kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul). 6) Ajutine töö (liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks). 42. Millised on palgakorralduse eesmärgid? 1) Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine. 2) Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne). 3) Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist). 4) Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel. 5) Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust.
päeval tagasi, ei sobi paljudele inimestele öötöö või natuke pikem tööpäev. Kuna Treegeri Kohvikus paljud töötajad on pikaajalise töökogemusega, siis nemad on võimalised näitama üles omaalgatusvõimet ja töötama ürituse õnnestumise nimel. Kohvikus on kollektiivne vastutus varade eest, lisaks sellele iga töötaja vastutab oma valdkonna eest ise. 4.3 Ettevõtte töötasustamise põhimõtted ja süsteem. Palgakorralduse pähimõtted ja meetodid on selles ettevõttes kindlalt paigas. Töötasu makstakse üks kord kuus, eelmise kuu eest (iga 14kuupäeav). Töötasu makstakse üllekannega, töötaja panka konto peale. Minu arvates on see väga positiivne ja hea. Lisaks rahalisele tasule pakutakse ettevõttes ka muid soodustusi, näiteks tasuta launa söök, kohv. Töö ja isikliku elu tasakaalu eesmärgiks on toetada töötaja tasakaalustatud elustiili, et töötaja saaks piisavalt puhata ja taastuda
· Töö hüvitamine tööandja jaoks tuleneb ressurssidest ja võimalustest. · Lisaks töötasule võivad pooled kokku leppida, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, näiteks sõiduauto, mobiiltelefoni kasutamine vms. 29. Tasupakett. Tasustamise süsteemi ülesehitamine Tasupakett Tasustamise süsteemi ülesehitamine Süsteemi kujundamine algab palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtete väljatöötamisega. Palgapoliitika sõltub organisatsiooni eesmärkidest ja nende saavutamise strateegiast. Palgapoliitika komponendid: · sisemine tasakaal töökohtade võrdlus organisatsiooni seestöökohtade hindamine. · Väline konkurentsivõime töötasu vastavus tasemele, mida maksavad teised tööandjad analoogsetel ametikohtadel · Töötajate panuse suunatus töötajate tulemuslikkuse arvestamine; 30. Personaliarvestuse eesmärk ja ülesanded.
Hindamine peaks baseeruma töö sisust tulenevatel kriteeriumitel ja standarditel. Hindamine peaks olema lihtne ja hästi läbiviidav, puudub liigne bürokraatia. Tulemused peaksid olema mõõdetavad. Töötajad peaksid uskuma, et nendest sõltub tulemuste parandamine. 28. Tagasiside andmise võimalused, arenguvestlus Arenguvestluse üldeesmärkideks on: Organisatsiooni arendamine Töötulemuste parandamiseks võimaluste leidmine Palgakorralduse täiustamine Motiveerimissüsteemi täiustamine Personali arengukava koostamine Personali koolitusvajaduse määratlemine jne. Tagasiside andmine töötajatale: Teavitatakse struktuurimuudatustest ja alluvussuhetest Teavitatakse koolituskavadest Teavitatakse motivatsioonisüsteemi täiustamisest Tuuakse välja probleemid, mis takistavad organisatsiooni arengut Esitatakse järgmise aasta tegevussuunad ja eesmärgid. 29
4.7 Keelduda täitmast ametipositsioonilt kõrgemalseisvate isikute suu sõnalisi korraldusi, kui need on vastuolus seadusandluses kinnitatud õigusaktidega. 4.8 Saada juurdepääsu seoses tööülesannete täitmisega vastavatele elektroonilistele infobaasidele. 4.9 Vastseliina vallale kuuluva ametiauto kasutamise õigus vastavalt korrale ja limiidile kütuse osas. 4.10 Saada puhkust ja lisapuhkust vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 4.11 Saada ametipalka vastavalt Vastseliina valla palgakorralduse alustele. 5 AMETIKOHAL VAJALIKUD TÖÖVAHENDID 5.1 Arvutikomplekt. 5.2 Printer 5.3 Lauatelefon. 6 AMETIKOHAL TÖÖTAMISEKS VAJALIK KVALIFIKATSIOON 6.1 Haridus 6.1.1 Kesk- või keskeriharidus. Soovitav sotsiaaltööalane täiendkoolitus 6.2 Töökogemus Soovitav eelnev töökogemus. 6.3 Arvutioskus Arvuti kasutamise oskus Windows ja Excel keskkonnas. 6.4 Keelteoskus 6.4.1 Eesti keel Suuline väga hea Kirjalik väga hea6.4.2 Võõrkeel Suuline Hea Kirjalik Hea 6
23. Palgasüsteemi väljaarendamise protsess Palgasüsteemi väljatöötamise etapid: · Tööde (ametikohtade) hindamine hindamiskomisjonide poolt · Palgaskaala koostamine · Sarnase iseloomuga ametikohtade koondamine ja palgagruppide loomine · Palgakomponentide määratlemine · Palgagruppidele palgastruktuuri määretlemine 24. Erinevad palgastruktuurid: olemus ja hinnang sobivusele Palgastruktuur on organisatsiooni palgakorralduse ülesehitus, mis määratleb erinevate ametikohtade suhtelise väärtuse teiste ametikohtade suhtes ning on aluseks palgatasemete kujunemisel. Erinevad palgastruktuurid: Astmeline palgastruktuur · Sarnast väärtust omavad tööd koondatakse ühte gruppi · Määrateltakse grupi alumine ja ülemine palgatase · Tüüpiline erinevus minimaalse ja maksimaalse palgataseme vahel grupis 20-50% · Palgaruppide arv sõltub organisatsiooni suurusest ja hierarhilisuse astmest Hinnang:
tööülesannetega? 4.1.5. Mitu töötajat osaleb planeeritavas ettevõttes/projektis ja millistel töökohtadel? 4.1.6. Milline on töötajate pädevus, tööjaotus ettevõttes? 4.1.7. Milline on ettevõtte tööjõuvajadus lähematel aastatel? Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga, milliste oskustega ja haridusega inimesi vajatakse? 4.1.8. Kuidas on korraldatud töötajate koolitus? 4.1.9. Kirjeldage palgakorralduse aluseid/tasustamise süsteemi. 4.1.10. Millised on planeeritud väljaõppe, koolitus ja palgakulud nii töötajatele kui ka juhtkonnale? V Tooted /teenused Ülesanne nr. 5. Koostage pakutavate toodete/teenuste detailne kirjeldus. Tooge välja toodete/teenuste konkurentsieelised. Kui Teie äriidee seisneb mingi täiesti uue toote või teenuse pakkumises, siis tuleks seda kirjeldada võimalikult üksikasjalikult, sest tulevased investorid ei ole enamasti sellega sama tuttavad kui Teie
tööülesannetega? 4.1.5. Mitu töötajat osaleb planeeritavas ettevõttes/projektis ja millistel töökohtadel? 4.1.6. Milline on töötajate pädevus, tööjaotus ettevõttes? 4.1.7. Milline on ettevõtte tööjõuvajadus lähematel aastatel? Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga, milliste oskustega ja haridusega inimesi vajatakse? 4.1.8. Kuidas on korraldatud töötajate koolitus? 4.1.9. Kirjeldage palgakorralduse aluseid/tasustamise süsteemi. 4.1.10. Millised on planeeritud väljaõppe, koolitus ja palgakulud nii töötajatele kui ka juhtkonnale? V Tooted /teenused Koostage pakutavate toodete/teenuste detailne kirjeldus. Tooge välja toodete/teenuste konkurentsieelised. Kui Teie äriidee seisneb mingi täiesti uue toote või teenuse pakkumises, siis tuleks seda kirjeldada võimalikult üksikasjalikult, sest tulevased investorid ei ole enamasti sellega sama tuttavad kui Teie
MRP abil peab olema võimalik muuta operatiivselt varude juhtimist juhul, kui tootmisplaan peaks muutuma. 34. MRP rakendamise ülesanne on minimiseerida materjalivajadust tootmises. MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks, et tootmisplaanid on kooskõlas nõudlusega, ei valmistata midagi liigset ja samas ei jäeta osa tellimustest täitmata. 35. Töö- ja palgakorralduse planeerimine tootmises (töönormimine, tööajafond, tööaja kujundamise võimalused, planeerimise mõju töökorraldusele ja ettevõtte edukusele) 36. Töö normimine e. normeerimine vajalike tööjõukulutuste leidmine mistahes töö tegemiseks. Normeerimise tulemusel määratakse kindlaks töönormid. Töö normeerimisel võetakse arvesse: mis tüüpi tootmisega on tegemist (mass-, seeria-, individuaaltootmine); kuidas sooritatakse tööoperatsioone
Tööjõud: juhataja, raamatupidaja/assistent, veebiturundusspetsialist, veebidisainer, värbamiskonsultant. Töötasud on konkurentsivõimelised sama valdkonna tegijatega. Lisatasu saab teenida müügieesmärke täites. Töötajad saavad teha tööd paindlikult ja võivad tegutseda distantsilt. Töötajad saavad osa motivatsioonipaketist, mis hõlmab enda alla igakuise spaakülastuse, töökõnede kompenisatsioon ja igas kvartalis vabalt valitud koolitus enese arendmiseks. Palgakorralduse süsteem põhineb põhipalgal ning lisatasudes, erisoodustused hüvede näol. Töötajatele koolitused korraldatakse vajaduspõhiselt ja igas kvartalis või poolaastas. Väljaõppe, koolitus ja palgakulud on planeeritud nii töötajatele kui ka juhtkonnale aastas 250EUR eest firmapoolne hüvitus aastas. Palgad on planeeritud mõistlikul tasemel- startiva ettevõttena pakume töötajatele Eesti keskmist palka ning käibe suurenemisel tõstame palka vastavalt töötajate panusele.
õigused. · Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada. · Selgita mõistet töökorraldus Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise. KORDAMISKÜSIMUSED 13 8. mai 2010. a. 10:58 1. Selgitage palgakorralduse olemust ja sisu PALK ON: · oskusteabe turuväärtus · juhtimisvahend · personali panus organisatsiooni tulemustesse · firma suurimaid kuluartikleid · palgametoodika matemaatiline tuletis · kompensatsioon tehtud töö eest · töötaja heaolu allikas · töövõtja ja tema perekonna sissetuleku allikas · maksustamise objekt · staatuse ja ühiskondliku positsiooni määraja · turvalisuse komponent
korralduse,töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise. Töökorraldust aitavad parandada töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid, organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused, kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded jmt. Loeng XIII 1. Selgitage palgakorralduse olemust ja sisu. Tooge välja olulisemad palgapoliitika põhimõtteid. Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist Palk on seotud töötulemustega (tulemuspalk) Palk on õiglane (sõltub töö sisust) Palgasüsteem on paindlik (uueneb) Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav. 2. Millised omadussõnad peaksid iseloomustama palgakorraldust edukates organisatsioonides?
Alammäär VV poolt kehtestatud kindlale ajaühikule vastav palga suurus, millest madalamat ei saa kokku leppida täistööajaga töötamisel (2690.-). Kuupalga alammäära saamine on tagatud T-le ka juhul, kui kuu tööajanorm (töötundide arv kuus) ei võimaldaks tunnipalga määra alusel kuupalgamäära välja teenida. KL-s võib kehtestada ka suurema alammäära. Palgatingimused palgakorralduse sellised koostisosas, mis võimaldavad korraldada töötasustamist vastavalt töötajalt nõutavale kvalifikatsioonile, töötingimustele ja töötaja töö tulemuslikkusele. Kokku leppida tööle asumisel, fikseerida TL-s. Eelarvelistes asutustes VV määrus fikseeritud ridadena, ühepoolselt vähendada ei või. Palgamäär so palgakorralduse alus fikseeritakse TL-s ja määratakse poolte kokkuleppel · Lisatasu · Juurdemaksed · Palga arvutamise viis
Eeltoodud neljale põhilisele otsustusinstitutsioonile lisanduvad sageli mitmed täiendavad otsus- tusinstitutsioonid. Riikliku juhtimise lihtsustamiseks on tihti (kuid mitte alati) rida majanduspoliitilisi ülesan-deid pandud avalik-õiguslikele omavalitsusinstitutsioonidele (kaubandus- ja tööstuskojad, põllumajanduskojad jne). Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom-sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon, mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate
keskendunud reeglikogumi võtmes. 3) Avaliku teenistuse sisemise ühtsuse, sidususe ja järjepidevuse säilitamiseks on vaja, et süsteemi horisontaalse juhtimise eest vastutaks selge pädevuse ning piisava võimuga keskne organ. Seeläbi saab tagada ühtsete juhtimisstandardite rakendamise kogu administratsioonis, ametnikukandidaatide võrdsed võimalused avalikku teenistusse astumisel ning avalike teenistujate töötingimuste paketi ja palgakorralduse sisemise õigluse. 4) Tööseadused ei suuda tagada erapooletuse ja objektiivsuse põhimõtete rakendamist avalikus teenistuses. Seda iseäranis selliste ametikohtade puhul, millega kaasneb avaliku võimu teostamine. Avaliku teenistuse teenistussuhte reguleerimine peab toimuma tavalistest töösuhetest erinevatel alustel, spetsiaalsete õigusaktidega. 5) Eestil tuleb üles ehitada Euroopa traditsioonidega paremini kooskõlas olev avaliku teenistuse süsteem. See eeldab
- määramine toimub harva, mistõttu muutub töötajate jaoks püsivaks palgaosaks - puudub seos organisatsiooni eesmärkidega. · Isiklik areng. Töö peaks võimaldama inimesele isiklikku arengut. Inimesed on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamisest koolitus kaasaegsete töövahendite ja -keskkonna kasutamine SBP (skills based payment) rakendamine töölistel PALGAKORRALDUSE EDASIARENDAMINE ETAPP TULEMUS 1. Keskkonna analüüsid, ressursside ja Arengukava, aastaplaan Protsessikirjeldused, tööanalüüsid. Organisatsiooni tulemuste määramine ametikirjelduste-juhendid korrigeeritud + kriteeriumid, indikaatorid tulemuste kohaselt 2. Struktuuriüksuste/prof-gruppide tulemuste Struktuuriüksuse, meeskonna tulemusplaan
Käsitlesid erinevalt merkantilistedest rikkuse allikana tootmissfääri.Pidasid rikkuse aluseks tootmislikku, eeskätt põllumajanduslikku tegevust. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus A.R.J.TURGOT (türgo) , XVIII s. « Vaatlused rikkuse kujunemise ja jagunemise üle» - tööjaotuse, palgakorralduse küsimused . Esindasid suurmaaomanike huve. 5) Klassikaline poliitökonoomia: Peetakse poliitilise ökonoomia isaks. Esimesena kuulutas rikkuse allikaks töö: "Töö W.Petty (1623-1687) on rikkuse isa, maa selle ema". Peetakse alusepanijaks majandusstatistikale. A.SMITH sotlane (1723-1790 ) «Uurimus rahvaste rikkuse allikatest» - süstematiseeris selle aja majandusteaduse
Milline on juhtkonna (juhatuse liikmete) varasem kogemus ja haridus? Mille põhjal saab hinnata, et nende kompetents on vastavuses tema tööülesannetega? Võtmeisikute (omanike, juhtide, oluliste spetsialistide) CV-d esitatakse tavaliselt äriplaani lisadena. Mõtle läbi, milline on ettevõtte tööjõu vajadus lähiaastatel, samuti eeldatav töötajate haridustase ja kvalifikatsioon. Kust ja kuidas neid leida? Kirjelda palgakorralduse põhimõtteid. Kuidas on planeeritud väljaõpe ja koolitus? Kui suur on juhtkonna ja töötajate planeeritud palgakulu? Palgakulu ja tööjõuga seotud maksud moodustavad kokku tööjõukulu, mis tuuakse välja äriplaani finantsosas. (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead 1. Töötajaid kirjeldatakse mitte nende ametinimetuse, vaid mõne väljamõeldud või väga tuntud inimese nime abil
suuruses. Palgata puhkust saab töötaja üldjuhul võtta tööandja nõusolekul. Puhkuseseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: o töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks; o muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. 13.5. PALK 13.5.1. PALGA MÕISTE JA PALGAKORRALDUSE ÕIGUSLIKUD PRINTSIIBID Palk on töötasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palgakorralduse õiguslikud printsiibid on: o võrdse töö eest võrdne tasu (diskrimineerimise keeld); o palgatingimuste kindlaksmääramine töölepingus; 87 Õiguse alused
otsus- tusinstitutsioonid. Riikliku juhtimise lihtsustamiseks on tihti (kuid mitte alati) rida majanduspoliitilisi ülesan- deid pandud avalik-õiguslikele omavalitsusinstitutsioonidele (kaubandus- ja tööstuskojad, põllumajanduskojad jne). Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom- sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon, mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär- giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine
annaabi.ee 
