Ülesanne 4 järg. 1) KM - d on hüvisteturgudel .................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ....................(ostjad/müüjad) 2) Ettevõtted on toodangu ehk kaubaturgudel ..................................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ..........................(ostjad/müüjad) 3) Täitke joonisel punktiirjoontega tähistatud väljad 4) Ringkäigu skeemil kujutatud ostjaid võib nimetada ka ...............(nõudjateks/pakkujateks) ning müüjaid ......................nõudjateks/pakkujateks) 5) Voog A-B näitab .................... 6) Voog C - D näitab .................. 7) Ettevõtted ostavad teguriturgudelt ..................., selleks et ............................. 8) Ettevõtte ostetavad tootmistegurid on .......................... 41 Ülesanne 4 järg. 1) KM - d on hüvisteturgudel .................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ........
Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) . Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus, st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks. Turg- kindlatel reeglitel ja alustel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turumajandus on majanduselu korraldamise viis . Kõik , kes turult ostavad on nõudjad, kelle ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Pakkujateks on kauba tootjad. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt. Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused. Müügihind- rahasumma, mis katab muutuv- ja püsikulud ning toob ka kasumit. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritav hind- valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda( nt . elekter.)
Turgu saab kõige lihtsamalt defineerida kui kauplemise kohta, kus kohtuvad hüvise ostjad (nõudjad) ja müüjad (pakkujad). Laiemalt mõistetakse turu all majanduse toimimise süsteemi (korraldust), mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste (kaupade ja teenuste) ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus) käituvad ratsionaalselt ehk maksimeerivad oma heaolu etteantud piirangute raames
eesmärkide püstitamisel, lähtuvalt nõustatava isiksusest ja võimetest. Karjääriinfo spetsialist aitab inimesel leida informatsiooni enesetundmise, õppimisvõimaluste, tööturu ja kõige muu kohta, mis toetab karjääriplaneerimist. Noortele ja nendega seotud sihtgruppidele pakutakse karjääriinfo ja -nõustamise teenuseid maakondlikes teabe- ja nõustamiskeskustes. Harju maakonnas on teenuse pakkujateks Ida- Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Lääne-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Tallinna Noorte Infokeskus ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi Karjäärikeskus. Perioodil 2008-2011 pakume teenuseid Euroopa Sot-siaalfondi toetusel rahastatava programmi ,,Karjääriteenuste süsteemi arendamine" raames. SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskuse poolt koordineeritava programmi peaeesmärgiks on ühiskonna ja inimeste
jäänud juhtidele infokaarte, mis kutsuvad elundidoonoriks registreerima. Millise poliitikainstrumendiga on tegemist? A. Regulatiivne B. Vabatahtlik C. Vaikimisi valik D. Müksamine INSTRUMENDID: OTSENE SEKKUMINE – Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD –
majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade
vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas ) 6. KAUBAVEO TEENUSE PAKKUJAD 6.1. Rahvusvahelised kaubaveo teenuse pakkujad Raben Ukraine pakub kogu Euroopa piires ka erinevate kaubasaadetiste rahvusvahelist transporditeenust: · koondvedu
Kliendile on see kasulik ,selles suhtes ,et saab odavamalt sihtkohta. Teiseks on siin ajalehes suurelt välja toodud väike reisikalender järgmisel lehel, mida pakuvad neli erinevat reisikorraldajat. Peamised sihtkohad on Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Tšehhi ja Ungari. Kõik on bussireisid ja kõik korraldajad lubavad mitte ühtegi ööbimist bussis. Lisatasud on ka lisatud ja buss on kõigi mugavustega. Reisid kestavad 7-12 päeva ja nende reiside pakkujateks on Carinthia Reisen, La Strada, Avenue France ning Bohemian travel. Need reisid sobivad peamiselt noortele kuid ka vanemad inimesed võivad mugavas bussis ,hotellis ööbides reisida. Kliendi kasulikkus oleks jälle odavam hind. 5 Kolmandaks pakub Berger reisid kultuurireise ja rannapuhkuseid. Sihtkohtadeks Hiina,Jaapan, Lõuna-Aafrika, Nepal-India ja Korea mis oleks kultuuriline elamus
pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused:
Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Nõudlus ja pakkumine Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: Ø ostjate arvu muutumine – muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; Ø muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes – sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada;
Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieelised (eelkõige turustruktuur) Horisontaalne konkurents - tootekonkurents, hõlmab ettevõtteid, kes on ühe ja sama toote või teenuse pakkujateks. Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid: o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad o Klassikaline liberalism. Käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks
Insaider: • isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele; • isik, kes loetakse siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19.Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20
olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas ) Mereveo hinna struktuur Mereveo hind on väga mitmeti mõistetav suurus. Veotingimuste ühtlustamisele aitavad kaasa tarneklauslid Incoterms, mis on märgitud kaubandusliku mereveo lepinngute transporditingimustes. Eelised : · Suur veovõime.
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m)
Insaider · isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele · isik, kes loetakse siseteavet omavaks emitendi juhid emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m)
konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) . Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus, st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks. Turumajandus Turg kindlatel reeglitel ja alustel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turumajandus on majanduselu korraldamise viis . Kõik , kes turult ostavad on nõudjad, kelle ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Pakkujateks on kauba tootjad. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt. Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused. Müügihind rahasumma, mis katab muutuv ja püsikulud ning toob ka kasumit. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritav hind valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda( nt . elekter.)
· kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused:
maksmine või aktsiatega kauplemine toimub interneti- ja arvutipõhiselt. Hiljuti on lisandunud ka mobiiltelefonide, pihuarvutite ja teiste traadita seadmete kasutamine. e-teenused kõikvõimalikud teenused (kasutajale lisaväärtust loovad toimingud) elektroonses keskkonnas. Teenused võivad olla väga erinevat tüüpi: ühekordsed infoteenused, pikaajalised protsessipõhised menetlusteenused, e-demokraatia teenused (hääletamine, valimine jms). Teenuste pakkujateks võivad olla mistahes asutused, ettevõtted, organisatsioonid üksikisikud. Teenused võivad olla nii inimesele suunatud kui ka infosüsteemide vahelised. e-kaubandus (e-commerce). Kaupade ja teenuste müük Internetis. Terminit "e-kommerts" ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses, kuigi viimasel ajal mõistetakse e-kommertsi all eelkõige jaemüüki ja e-äri all igasuguseid äritehinguid Internetis (k. a. jaemüük).
ennast hästi (Byrne, Clore 1970) => ehk meile meeldivad inimesed, kes seostuvad positiivsete emotsioonidega. - Proximity-attraction principle = me eelistame sõpradena neid, kes elavad või töötavad lähedal. - Festinger, Schachter, Back 1950 - Segal 1974 Eesmärgid sõprussuhetes - I saada sotsiaalset toetust - Sotsiaalne toetus = emotsionaalne, materiaalne ja informatsiooniline abi teistelt. Sõbrad on üks kõige kindlamatest sotsiaalse toetuse pakkujateks. Kui mul oleks ainult pere ja kallim, siis oleksin kehvas seisus. - II koguda ja hallata informatsiooni - Informatsioon objektiivse reaalsuse, sotsiaalsete normide ja selfi kohta. Tahan saada ju tagasisidet enda kohta! Sotsiaalse ärevusega inimesed tõlgendavad saadud informatsiooni negatiivselt. Nad ei oska sõpru ära kasutada- ehk usaldada, kuna nad on ebakindlad. - sotsiaalse võrdlemise teooria. - III saavutada staatus
taset määrata, kuid mõjutajad on suhtelised, sest kõik matkitav ei ole meedia ning meedia ei pruugi olla vägivaldne. Ühe võrra jäi vastusevariandile „vähesel määral“ alla vastus „kindlasti määrab“, kus koguni 84 isikut oli täiesti kindlad, et massimeedias nähtav vägivald on õpitav ning määrab meie vägivaldsuse taset. 177-st küsitletutest 6 oli täiesti kindlad, et massimeedia ei mõjuta inimese vägivaldsust, kas siis meedia mõju on nõrk või koguni oli pakkujateks geneetikale toetuvad inimesed, kes usuvad, et inimene juba on loodud vägivaldne ning meedia lihtsalt vallandab selle. Samas kui meedia on vägivalla vallandaja (kui vägivald on loomuses), siis oleks pidanud „ei, üldse mitte“ vastuvariandi valijad toetuma vastusele „kindlasti“. „Muu“ valijaid oli kõigest kaks. 19-30-aastane naine kirjutas vastusevariandiks „oleneb“ ning põhjendas ennast sellega, et kõik sõltub inimese loomusest ning mõjutatavusest. Samas käib
Laevade ehituse ja llikumiskiiruse järgi võib jaotada: parvlaevad katamaraanlaevad tiiburlaevad kaubalaevad Reisilaevaliiklus Eestis: Eckerö Line (parvlaevad) Lindaliini (kiirlaevad Soome) Nordic Jet Line (katamaraan) Saaremaa Laevakompanii (parvlaevad) SeaWind Line Silja Line (parvlaevad) Tallink (Hansatee) (parvlaevad ja katamaraan) Viking Line (parvalevad) 136. Maantee ja rongitransport turismis Turismis on maanteetranspordi valdkonnas teenuste pakkujateks autorendifirmad ja bussiettevõtted. Autorent on väga populaarne nii ärireisijate kui puhkajate hulgas. Tihti teevad lennufirmad koostööd autorendifirmadega, teenides selle pealt provisjoni. Kasulik on autorent ka hotellidele, suured reisikorraldajad on aga ise autorendifirmadega kokkulepped sõlminud. Rendiautode kasutus on intensiivne ja läbisõit suur, seetõttu vahetatakse autod pea aasta tagant välja ning kasutatud autod müüakse edasi. Bussifirmad
annaabi.ee 
