kogumissüsteemidesse tooma. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis on oluline roll hulgi- ja jaemüügiettevõttel (pakendatud kauba müüjal), kes peab müüdud kauba pakendi kauba lõppkasutajalt või tarbijalt tagasi võtma. Juhul kui kaubandusettevõte ise kasutab pakendit (nt plast-karbid, kilekotid jms) müüdavate kaupade pakendamiseks, laienevad talle ka kehtivad kogumis- ja taaskasutusnõuded nende pakendiliikide osas. PAKENDIAKTSIIS Pakendiaktsiisi eesmärk võrreldes näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisiga ei ole riigile maksutulu kogumine. Tegemist on tüüpilise pakendi ja pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist stimuleeriva majandusmeetmega. Ettevõtetel on võimalus saada aktsiisimaksust vabastust juhul, kui nad korraldavad oma pakendi või pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist seaduses sätestatud määras. 5 MTÜ EESTI PAKENDIRINGLUS
maksukohustused. Näiteks: 1. Kõiki FIEsid puudutavad riiklikest maksudest eelkõige tulu- ja sotsiaalmaks. 2.Mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtjad peavad järgima käibemaksuseaduse käibemaksukohustuslasena registreerimise nõudeid. Registreeritud käibemaksukohustuslastest FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid. 3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta
Nii sõidaksid elanikud vähem autodega ja reostaksid seeläbi vähem. Riiklikul tasandil tuleks enam tähelepanu pöörata elektrienergia allikatele. Eesti elaniku jalajälg on niivõrd suur eelkõige just seetõttu, et peamiseks energiaallikaks on põlevkivi. Riik peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne- Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist.
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%)
Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 1.4 Aktsiisid Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid,
taaskasutusorganisatsioonile ja taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile kohustub Pakendiseadus kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi japakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass 2) turule lastud kauba pakendi mass 3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta Pakendiauditi eesmärgiks on tagada turule toodud pakendi liikide ja massi ning taaskasutatud pakendijäätmete kohta esitatavate andmete õigsus. 4 3. KUIDAS ÕIGE PAKEND AITAB SÄÄSTA
võtmist tõstukiga. *Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted
registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3]. Paadimaks – maks, mida maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud [3].
taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse (PAKIS) andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kohustub Pakendiseaduse kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass; 2) turule lastud kauba pakendi mass; 3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta 1.1.Pakendid Pakendid ja pakendimaterjalid on järgmised : 1. Pakendid 1.1. müügipakend ehk esmane pakend; 1.2. rühmapakend ehk teisene pakend; 1.3. veopakend ehk kolmandane pakend. 2. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse eelnevalt nimetatud pakendid veel alaliikideks : 2.1. korduskasutuspakend; 2.2
aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad).
ka 'millal jääde ei ole enam jääde e. muutub uuesti tooteks ?' ei saa anda ammendavalt selgeid vastuseid, see sõltub asjaoludest Jäätmed Jäätmedirektiivi põhinõuded: Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Jäätmed · Jäätmeseadus (2004) · Pakendiseadus (2004) · Pakendiaktsiisi seadus (1997) · 38 alamastme akti Jäätmed Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest
arengukavasid ja planeeringuid. Olulisemad nendest on · Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21
ühe korraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 45. Millised kaubad ja mida maksustatakse aktsiisiga. Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol. Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol). Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted. Aktsiisiga maksustatavad tubakatooted on sigaretid, sigarid, sigarillod ja suitsetamistubakas
· Keerukas on korraga lõpetada või ümber kujundada ettevõtte tegevust, mille tehnoloogilised seadmed võimaldavad toota vaid keskkonnavaenulikke pakendeid. Riigi sekkumine seadusandlike aktide ja majandushoobade abil peaks juhtima ettevõtjaid säästvale arengule ja aitama korrigeerida inimeste tarbimisharjumusi. Pakendite kasutuse reguleerimiseks ja korduskasutuse suurendamiseks on Eesti Vabariigis välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. Seadused kehtestavad nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, et soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või korduskasutamist, välistada pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendikasutuse nõuded rahvusvaheliste nõuetega. Pakendiseadus reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi, pakendijäätmete käitlemist ja pakendi märgistust
väärtustav tasu ühe pakendi eest. (2) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend. (3) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend; 3) metallpakend 9. Mis on pakendiaktsiis? Pakendiaktsiisi seadusega sätestatakse pakendiaktsiisiga maksustatavad pakendid ja neile vastavad aktsiisimäärad. 10. Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma? 3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile: 1) märgi, mis näitab pakendiettevõtja kohustuste üleandmist vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2;
kauba kaasavõtmiseks. Kõiki muid kilekotte, näiteks prügikotid ja väiksemõõdulised plastkotid, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma. Aktsiisist on vabastatud kaup, mis võõrandatakse laeva/ lennuki pardal või lennujaama/sadama territooriumil, kuhu kliendil on juurdepääs üksnes kehtiva sõidudokumendi alusel. Valitsuse hinnangul võiks kilekottide aktsiisiga maksustamise lisada pakendiaktsiisi seadusesse. Ka oli valitsus arvamusel, et seadust ei ole võimalik rakendada tuleva aasta algusest nagu pakkusid eelnõu autorid. Eelnõu on algatanud Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Seadus näeb ette keelata alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb
keskkonnasäästlikumate alternatiivide soodustamine. Eestis on lisaks Estiko Plastarile veel mõned kilekotitootjad. Maailma kilekotitootjate väitel kulub paberkottide tootmiseks rohkemgi energiat kui plastkottide valmistamiseks. Pealekauba võtavad plastkotid vähem ruumi ning seega kulub vedamisel tootjalt kaupmeheni vähem kütust. Eesti kaupmehed maksavad poest kaubaga kaasa müüdavate kilekottide eest pakendiaktsiisi. TTK juhi Pungeri sõnul tuleb kaupmeestel hakkama saada ka juhul, kui kilekottide kasutamine keelatakse. «Ma kardan, et vabatahtlikult kilekotid ei kao, sest alternatiivid on kallimad,» lausub ta. «Aga maksude kaudu saab turgu suunata.» Mõttetu tarbimine Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura kinnitusel ei ole probleemiks mitte kilekotid ise, vaid nende tarbetult ohter kasutamine. «Iga asi peab olema poes pakendatud
Hilisemast Riigikohtu praktikast võib tuua veel kaks näidet PS paragrahviga 113 vastuolus oleva volitusnormi kohta. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsioonis) delegeeris maksuobjekti määratluse, sest säte andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga (RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07). Ka parkimise viivistasu puhul on tegemist maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustusega.
Eesti Keskkonnategevuskava (2007-2013) kord Säästva arengu seadus Jäätmekäitluslitsentside andmise, muutmise, Saastetasu seadus kehtetuks tunnistamise kord Pakendiseadus ............................jne! Pakendiaktsiisi seadus Euroopa liidu õigusaktid Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Rühmatöö 8.septembril 2011 Rühmatöö 8.septembril 2011 Rühmatöö: § jäätmeseadusest (iga rühm saab Juhtumite tutvustamine (suuliselt)
2. Kojamees 3. Prügivedaja 4. Jäätmekäitleja? 5. Prügila (sh prügilasisene jäätmevoog) · 6080% kuludest · Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja käitleja (ümbertöötleja, energiatootja) vaheline lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll Jäätmete liigiti kogumine: On vajalik et jäätmeid efektiivselt taaskasutada. Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus. Liigitikogutavate jäätmete konteinerieid tähistatakse vastava märgistusega , et vältida eri liiki jäätmete segunemist. Üleriiigilise jäätmekava peamiseks eesmärgiks on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamine vastavate kogumiskohtade ja märgistatud konteinerite lisamise teel. Oluliseks aspektiks on ka üldise elanikkonna suurendamine kodumaapidamiises tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel. Mida kogutakse?
§ 8. Maksuvabastused Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid. RASKEVEOKIMAKSU MÄÄRAD vt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249920 Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv PAKENDIAKTSIISI SEADUS § 1. Maksuobjekt Pakendiaktsiisiga (edaspidiaktsiis) maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ( edaspiditeine liikmesriik) soetatudja imporditud pakend. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 29 RP089 (2009/2010) § 3
süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on:
jäätmevastutus). Jäätmete raamdir, OJ dir, prügiladir, jäätmepõletusdir, patareid ja akud, romusõidukid. Jäätmetekke hierarhia: I vältimine, II taaskasutamine (korduvkasutus, ringlussevõtt, energiakasutus), III kõrvaldamine (tähtsus sellises järjekorras) 29 Eesti jäätmeõigus: jäätme, pakendi, pakendiaktsiisi seadus; VV ja ministri määrused; üleriigiline ja KOV jäätmekavad (suunamaks jäätmehoolduse arengut, minister algatab, VV kinnitab, avatud menetlus, iga 5a vaadat üle). J äätmeseadus : mõiste, Qjäätmekatd (VV määrab). Äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvald, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
75 teisalt kaasnevad kütuste põletamisega heitgaasid. Suurusjärgu võrra väiksemad on nii elektriaktsiisist kui ka õhu-, vee- ning jäätmete saastetasudest laekunud summad. Teiste keskkonnamaksude vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaksu, sõiduauto registreerimismaksu ja pakendiaktsiisi laekumised olid kütuse- ja elektriaktsiisi ning saastetasude kõrval väiksemad. Suurimad keskkonnamaksude maksjad on kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted Kõige rohkem maksavad keskkonnamakse kodumajapidamised. Maismaaveondusettevõtted olid keskkonnamaksude ja -tasude maksmise poolest teisel kohal. Kütusaktsiis moodustas lõviosa nii kodumajapidamiste kui ka maismaaveonduse keskkonnamaksudest. Kolmas suur keskkonnamaksude ja -
annaabi.ee 
