PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib
· Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu) raskestisüttivad(ei põle vaid söestuvad) süttivad(orgaanilised materjalid) · Millistel materjalidel määrab kasutusala tulekindlus? Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda pragunemiseta ja pärast koormuse eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju · Mis on materjalide plastsus? Omadus deformeeruda ilma pragunemistea ja peale koormuse eemaldamist säilida
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
(g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise
Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema. Tõmbepuit lehtpuudel esinev ebanormaalne puidu ladestumine, peamiselt kaldukasvavatel puudel ja okstel. Ristlõikel nähtav sirbikujiliste ja kontsentriliste aladena, mis erinevad värvuse ja tekstuuri poolest normaalsest puidust. Tõmbepuit raskendab puitmaterjalide töötlemist ning viimistlemist. Esineb vähe suuremahuliselt ja olulist mõju sordilisusele ei avalda.
1. 20,0 20,1 4,9 1969,8 40,36 43,10 0,13 2. 20,1 20,0 4,9 1969,8 39,29 39,81 0,02 3. 20,0 20,0 4,9 1960 25,23 59,29 1,74 4. 20,1 20,0 4,8 1929,6 29,13 31,63 0,13 4.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade paindetugevused arvutati valemi 4 järgi ning tulemused on toodud tabelis 3. Tugedevaheline kaugus on 200mm. Katsekehade paindetugevust iseloomustab joonis 1. Tabel 3. Katsekehade paindetugevus Prk Mass Purustatav Paindetugevus nr. Proovikeha mõõtmed [g] jõud [N] [kPa] [mm] a b h 1. 160,0 300,5 49,3 29,99 201,1 0,0826 2. 160,0 295,0 49,2 29,44 196,2 0,0824 3. 165,0 295,0 49,2 29,66 197,3 0,0828
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur oleneb keha laiusest ja kõrgusest. Kujutegur korrutatakse läbi keha survetugevusega. Antud katsel normaliseeritud survetugevus kuival kivil tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35. Pehmendustegur on immutatud ja kuivade kehade keskmise survetugevuse suhe. Pehmendustegur tuli 0.91. 7 7
Vajalik tulepüsivus tagatakse piisavalt suure ristlõikega (nähakse ette projekteerimisel), mille juures on arvestatud puidu põlemiskiirust. PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Praod – välimised (radiaalsed) ja sisemised (radiaalsed või ringpraod) Oksad – rikuvad struktuuri, nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Puidu vigadeks loetakse kõiki nähte, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened
10 Katuse juures kõige tähtsamaks osaks on sarikad, mida tehti enamasti ümaratest puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe. Samuti oli selliselt tehtud katuse harja otsa väga raske õlgedega katta, ning sellepärast kasutati seda enamasti laast-, laud- ja teistest kattematerjalidest katuste puhul
deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse. d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni
mikrokôvadus on väiksem kui TiC-l, kuid see korvatakse kôrgetemperatuurilise kuumuskindlusega. Molübdeeni optimaalse koguse suhtes TiC-NiMo kôvasulamites pole ühest arvamust. Ühed uurijad lähtuvad maksimaalsest tugevusest, mille järgi on parim kogus 20% Mo (massi järgi) sideaine suhtes. Teised uurijad lähtuvad suuremast kôvadusest. Viimatinimetatud kriteeriumi järgi on parim Mo sisaldus sideaines 50%. Kui vôtta arvesse môlemat faktorit (nii kôvadust kui paindetugevust), siis on optimaalne ca 30% Mo sideaine suhtes. Sulami paindetugevus veel oluliselt ei vähene, kuid kôvadus ja 47 kulumiskindlus tôusevad tunduvalt. Môningast môju avaldab ka Mo sisseviimise viis: (Ti,Mo)C, Mo2C vôi Mo kujul. Paremad mehaanilised omadused on kermistel, kus Mo on siise viidud Mo pulbrina enne jahvatamist. Kermiste omadused, sealhulgas ka kuumuspüsivus ja korrosioonikindlus, on
· Terav oks on muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. · Surnud oks võib olla puidus kinni või lahti. · Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. · Väljalangenud oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja. · Tubakaoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidusvälja. · Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust · Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidega. · Painutatud elemendid tuleb painutada nii, et okslikum pool asuks survetsoonis. MÄDANIKUD · Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. · Seened toituvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniidist, rakkudes sisust jne. · Seente arengus on vajalik puiduniiskus üle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20 -35 kraadi
• Kõrgem pragunemiskindlus; • Kõrgem pinna löögikindlus; • Lihtsustub tehnoloogiline protsess; • Väiksem töömahukus; • Võimalik juhtida pragude tekkimist; • Võimalik suurendada töövuukide vahelist kaugust; • Võimalik vähendada plaatide paksust; • Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Mikrokiuga betooni kasutatakse põrandate tasandusvalu tegemisel. Makrokiuga betooni kasutatakse põrandates, mis peavad vastu võtma koormusi. Isetihenevbetoon (ITB) Milleks? • Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga; • Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. ITB kasutamine võimaldab: • Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus;
tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5
..20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2.
3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28
Ristlõikel avaldub eri suuruse ja kujuga laikudena või maltspuidu lauskahjustusena, pikilõigetel väljavenitatud laikude ja vöötidena või maltspuidu lauskahjustusena; areneb puidu kestval vääral säilitamisel, enamasti ümarpuidus, lehtpuudel järgneb tavaliselt pruunisusele ja võib ulatuda lülipuitu. Maltspuidu mädanikku liigitatakse kõva- ja pehme maltspuidu mädanikuks. 2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik Puidu kõvadust oluliselt ei muuda, nõrgendab vähe puidu dünaamilist paindetugevust ning suurendab veeimavust ja vee läbilaskevõimet. 10 2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt
on suurima ja teine vähima väärtusega); kujundi pinnakeskmes algav ristteljestik, mille suhtes arvutatud: · tsentrifugaalinertsimomendi väärtus on null. Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3) ristkülik, mille pinnakeskmete asukohad, keskteljestike asendid, pindalad
on suurima ja teine vähima väärtusega); kujundi pinnakeskmes algav ristteljestik, mille suhtes arvutatud: · tsentrifugaalinertsimomendi väärtus on null. Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3) ristkülik, mille pinnakeskmete asukohad, keskteljestike asendid, pindalad
4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus Armeerimata müüritise normpaindetugevus fxk määratakse katsete alusel. Armeerimata müüritise normpaindetugevuse võib määrata kas EN 1052-2 (või SFS 5513) ko- haste katsetega või katsetega, mille puhul kombineeritakse kivide ja mördi asendiga. Norm- paindetugevus tuleks määrata kahe purunemisvõimaluse alusel: -- purunemine sidumata vuugis fxk1 või -- purunemine seotud vuugis fxk2 (vt joonis 3.8). Müüritise paindetugevust fxk1 võiks kasutada ainult seinte arvutamisel ajutiste, risti seina pin- naga mõjuvate koormustega (näiteks tuulega); fxk1 võetakse nulliks, kui seina purunemine võib viia ehitise üldisele varisemisele või stabiilsuse kaotusele. Paindetugevust võib lii- gitada vastavalt kasuta- tud kividele ja mördile ja tähistada tähega F, millele järgnevad norm- paindetugevused F fxk1/ fxk2 (N/mm2), näiteks F 0,35/1,00. Niiskusisolatsioonikihi kasutamine seinas võib
Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Sel viisil võtab tootja endale vastutuse selle eest, et materjal tõepoolest tagab nõutud tugevuse. Number tugevusklassi tähises näitab normatiivset paindetugevust N/mm2. Ümarmaterjalid: Sae- ja ümarmaterjalist saab teha küllalt suuri konstruktsioone, ühendusteks kasutatakse naelu, ogaplaate, polte, tappliiteid jmt. Materjal ise võib olla üsna erineva töötlusastmega, näiteks ümarpuit ainult kooritud. Neid variante kasutatakse rohkem tööstus- ja põllumajandusehitistes ning laohoonetes, kus rohmakas välimus nii häiriv ei ole. Keerukate prussidest sõrestikega saab katta üsna suuri avasid.
kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega.Kiu kujust sõltub väga palju valmis konstruktsiooni tugevus. Kõige enam kasutatakse lainelise kujuga traadist tõmmatud kiude. Teraskiudude lisamine suurendab vetooni painde-tõmbetugevust. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Sünteetilised kiud: Mikrokiuga betooni kasutatakse põrandate tasandusvalu tegemisel. Sünteetiline kiud on kasutata mittetöötava armatuurina, mis vähendab plastilist mahukahanemist, jagab põrandaplaati tekkivad makropraod mikropragudeks ja parandab põranda füüsikalisi näitajaid. Makrokiuga vetooni kasutatakse põrandates, mis peavad vastu võtma koormusi. Antud kiuga on võimalik asendada metallarmatuuri, vähendades sellega tööjõukulu ja suurendades
mõne aja jooksul. Sama kangas pärast käe vahel kortsutamist: jäik 100% linakiust kostüümikangas. kiud põhjustab suure kortsuvuse, mis ise ära ei kao. Painduvus, hõõrdekindlus Kiu painduvus, kiududevaheline hõõrdumine, hõõrdekindlus. Paindetugevust /flexilibility/ määratakse kiu painutamisega üle serva kiudu venitamata kuni selle katkemiseni. Kiu painduvus tagab lõnga kvaliteetsuse ning tekstiiltoodete pehmuse ja languse. Kiu paindetugevus väljendatakse painutuskordade arvuga (nt lambavillal on see väga hea - 160 000, puuvillal 65 000, linal 9000). Klaaskiudude paindetugevs on väga nõrk, seetõttu kasutataksegi klaaskiudu rõivatekstiilides väga vähe, kuna murduvad kiud võivad nahka ärritada.
Puude kasvu klimaatilised tingimused oluliselt mõjutavad puidu omadusi. Igale puuliigile sobivad teatud regioonid kõige paremini, millistes kasvanud puu puidu omadused on parimad. Põhjas kasvanud männi puit on kõrgemate mehaaniliste omadustega lõunas kasvanust. Mullastiku tingimused, millistes nad kasvavad. Mida parem kasvukoht, seda paremad on puidu omadused. Temperatuuri mõju. Kõrgete temperatuuride mõjul puit muutub hapraks ja see vähendab puidu löögilist paindetugevust. Eriti terav on see lehtpuuliikide korral. Puidu mehaanilised omadused madalate temperatuuride korral toimivad järgemiselt: külmunud puidul suureneb survetugevus ja lõhestustugevus, kuid alaneb löögiline paindetugevus. Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskuse protsent. Aurutamise mõju. Puidu lühiajaline aurutamine normaalsel rõhul mehaanilisi omadusi ei mõjuta, küll aga rõhu suurenemisel 1,5 atmosfäärini juba 1..
PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib
hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki: C-okaspuit (coniferous), B- lehtpuit (decidous), GL-liimpuit (gluelaminated) (c-kombineeritud, h-homogeene), - Number tähistab normatiivset paindetugevust. Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24, GL24h, GL28h. Monoliitpuit C Tugevusklass C16 C18 C22 C24 C30 C35 Tugevusomadused N/mm2 Paine fm,k 16 18 22 24 30 35 Tõmme ft,0,k 10 11 13 14 18 21 ft,90,k 0.5 0.5 0
Joonis 3.4.3. Puidu tugevuse määramise skeemid. a – survele piki kiudu, b – survele tangentsiaalsuunas, c – survele radiaalsuunas, d - nihkele Puidu tugevust kontrollitakse tervest puidust tehtud proovikehadega. Terve puit peab olema ilma oksteta. Oksad kahjustavad kõige rohkem tõmbe- ja paindetugevust. Vähem kahjustavad oksad survetugevust. Niiskustugevust aga oksad suurendavad. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta peamised puidu lõiked. 2. Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks? 3. Millest oleneb puidu tekstuur? 4. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem? 5. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem? 6. Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel?
Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon.
N/mm2), paine( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures. 5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6
Lubatavad pinged [H] on leitavad teatmekirjandusest libisemiskiirust ja tigupaari materjale arvestades. Telgede vahe projektarvutusel saab leida lihtsustatud valemiga KT2 a w 610 3 . [ H ]2 18.4. Tiguratta hammaste paindekontroll. Hammaste paindetugevust kontrollitakse samade meetoditega, millega ka hammasrattaid. Arvutusvalemi saab esitada kujul KFt 2 F YFt [ F ] , b2 m kus YFt – hamba kuju arvestav tegur. Lubatud paindepinge [F] määratakse, lähtudes ülekande koormusreziimist, materjali tõmbetugevusest ja voolavuspiirist. Täpsemates arvutustes ka hammaste lõikamise moodusterst.
annaabi.ee 
